Eksameid korraldav haridus- ja noorteamet (harno) kohtus Tallinna \u00dclikooli teadlastega, et uurida, kas eesti keele e-eksamite v\u00f5i tasemet\u00f6\u00f6de hindamisel saaks kasutada ka tehisaru. L\u00f5plik otsus tehakse peale testimisi ja pilootkatseid, \u00fctles harno keelevaldkonna juht Nele Toime.<\/p>\n
P\u00f5hikooli eksameid ootavad ees sisulised ja vormilised muudatused: plaanide j\u00e4rgi peaks p\u00f5hikooli e-eksam eesti keeles kui emakeeles minema k\u00e4iku 2027. aastal.\u00a0\u00dches nende muudatustega oleks v\u00f5imalik m\u00f5nes hindamise etapis kasutada tehisaru abi.<\/p>\n
Eelmisel n\u00e4dalal Tallinna \u00dclikooli teadlastega toimunud kohtumisel tutvustas \u00fclikooli t\u00f6\u00f6r\u00fchm harno esindajatele projekti seniseid tulemusi ning selgitas, milliseid v\u00f5imalusi pakuvad arendatud lahendused eesti keele hindamisel edaspidi.<\/p>\n
“Arutati nii tehnilisi lahendusi kui ka v\u00f5imalikke kasutusstsenaariume, sealhulgas seda, milliste \u00fclesannete hindamisel v\u00f5iks tehisintellektil p\u00f5hinevat masinhindamist tulevikus rakendada. Kohtumine andis hea \u00fclevaate sellest, milliseid samme oleks vaja teha enne masinhindamise v\u00f5imalikku laiemat kasutuselev\u00f5ttu,” lausus Toime.<\/p>\n
Kuigi harnol pole veel kindlat seisukohta, kas ja kuidas AI-p\u00f5hise hindamisega edasi minna, v\u00f5iks Toime s\u00f5nul masinhindamine p\u00f5him\u00f5tteliselt sobida mitmete eri \u00fclesandet\u00fc\u00fcpide hindamiseks.<\/p>\n
“N\u00e4iteks v\u00f5iks seda kasutada pikemate avatud vastuste puhul, mida hinnatakse selge ja eelnevalt kokkulepitud hindamismudeli alusel. Sellisel juhul saab tehisintellekt anal\u00fc\u00fcsida vastuste sisu ja v\u00f5rrelda seda hindamiskriteeriumitega,” lausus Toime.<\/p>\n
Samas ei saa Toime hinnangul masinhindamise rakendamise kohta l\u00f5plikke otsuseid teha enne, kui vastavaid lahendusi on nii tehniliselt kui ka sisuliselt p\u00f5hjalikult katsetatud: oluline on veenduda, et s\u00fcsteemid oleksid usaldusv\u00e4\u00e4rsed, l\u00e4bipaistvad ning toetaksid \u00f5iglast hindamist.<\/p>\n
Masinhindamine aitaks hinded kiiremini v\u00e4lja saada<\/p>\n
Harno hinnangul on masinhindamise \u00fcks peamisi eeliseid v\u00f5imalus s\u00e4\u00e4sta hindajate aega, mis v\u00f5imaldaks eksamitulemusi kiiremini avaldada ja samuti aitaks automatiseeritud hindamine v\u00e4hendada inimlikest eksimustest tulenevaid vigu ning muuta hindamisprotsessi \u00fchtlasemaks.<\/p>\n
“Samas ei saa masinhindamine kunagi muutuda ainsaks hindamisviisiks. Inimhindaja roll j\u00e4\u00e4b alati keskseks. Tehisintellekt saab pigem toimida abivahendina, mis aitab hindajat toetada, tuvastada v\u00f5imalikke k\u00f5rvalekaldeid ja muuta protsessi t\u00f5husamaks,” r\u00f5hutas Toime.<\/p>\n
Harno ametnikud ei saa praegu veel v\u00e4lja tuua konkreetset aastat, millal masinhindamine e-testidel kasutusele v\u00f5iks tulla, sest selliste lahenduste rakendamine eeldab lisaks testimisele ka laiemat arutelu haridusvaldkonna osapoolte, eelk\u00f5ige \u00f5petajatega.<\/p>\n
“J\u00e4rgmise sammuna alustame projekti k\u00e4igus loodud lahenduste p\u00f5hjalikumat anal\u00fc\u00fcsi ning v\u00f5imalusel ka pilootkatseid. Nende tulemuste p\u00f5hjal saab hinnata, kas ja millises ulatuses oleks tehisintellektil p\u00f5hinevat hindamist v\u00f5imalik kasutada nii eksamite kui ka muude hindamisvormide, n\u00e4iteks tasemet\u00f6\u00f6de puhul, ning milline v\u00f5iks olla selle roll hindamisprotsessi toetamisel,” lausus Toime.<\/p>\n