Riikide tegevust p\u00fc\u00fctakse nii ette- kui ka tahavaatavalt p\u00f5hjendada m\u00f5ne riikliku strateegia v\u00f5i doktriiniga ja nende j\u00e4rgimise v\u00f5i eiramisega. V\u00f5tan r\u00e4\u00e4kida m\u00f5nest ameeriklaste doktriinist, millele puhuti viidatakse.<\/p>\n
Iseenesest on doktriin lihtne asi, millele on aga antud s\u00fcgavam m\u00f5te USA puhul presidendi tegevuse juhtimisel. Minevikust leiame Monroe doktriini aastast 1823, millele Donald Trump p\u00fc\u00fcab n\u00fc\u00fcd omapoolse, Donroe doktriiniga uut elu anda l\u00e4\u00e4nepoolkeral USA domineerimise s\u00e4testamisega. Lisaks on veel president Trumani doktriin aastast 1947, mis oli aluseks n\u00f5ukariigi ja kommunismi vastases v\u00f5itluses ning mis viitas ka USA m\u00f5jupiirkonna laiendamisele. Ja president Bushi doktriin m\u00e4rkis globaalse terrorismivastase v\u00f5itluse ajastut.<\/p>\n
Kuid Iraani s\u00f5ja kontekstis v\u00f5tan ette kaks presidendist madalamal tasandil kujundatud doktriini.<\/p>\n
1984. aastal selgitas USA tollane kaitseminister Caspar Weinberger rahvuslikus pressiklubis esinedes miks ja mis tingimustel v\u00f5iks USA kasutada j\u00f5udu. Weinbergeri doktriini m\u00f5jutas Vietnami s\u00f5ja kogemus ja eesm\u00e4rk oli v\u00e4ltida USA sekkumist s\u00f5jalistesse konfliktidesse ilma selge sihi ja piisava s\u00f5jalise j\u00f5uta.<\/p>\n
Pakutud p\u00f5him\u00f5tteist loetleme viis peamist. Esiteks peab sekkumiseks olema eluline riiklik huvi ehk vajadus. Teiseks peavad sekkumisel olema selged poliitilised ja s\u00f5jalised eesm\u00e4rgid. Kolmandaks on vajalik avalikkuse ja kongressi piisav toetus. Neljandaks, s\u00f5jaline sekkumine peaks olema viimane vahend, mida kasutatakse siis, kui mittes\u00f5jalised meetmed on ammendunud. Ja viiendaks, USA peab sekkumisel kasutama \u00fclekaalukat s\u00f5jalist j\u00f5udu, tagamaks kiire v\u00f5idu ja minimaalsed kaotused.<\/p>\n
Weinbergeri tollane s\u00f5jaline n\u00f5unik, hilisem staabi\u00fclemate komitee esimees ja hiljem riigisekret\u00e4r Colin Powell esitas 1990\u20131991. aasta lahes\u00f5ja j\u00e4rel omapoolse n\u00e4gemuse, mis sai nimeks Powelli doktriin. Ta tugines paljuski Weinbergeri p\u00f5him\u00f5tetele, kuid t\u00e4psustades neid. Powell s\u00f5nastas eraldi ka vajaduse riskide ja kulude ausaks hindamiseks, konfliktist v\u00e4ljumise strateegia olemasoluks, sekkumise tagaj\u00e4rgede p\u00f5hjalikuks kaalumiseks, samuti rahvusvahelise toetuse vajaduse.<\/p>\n
Colin Powelli puhul peab kohe meenutama, et riigisekret\u00e4rina p\u00f5hjendas ta aastal 2003 \u00dcRO-s Iraagis sekkumise vajadust ja on selle eest tublisti kriitikat saanud. Ta on ka ise hiljem tunnistanud, et see esinemine j\u00e4\u00e4b ilmselt elu l\u00f5puni tumedaks plekiks tema biograafias, kuna nii m\u00f5ndagi Iraagi massih\u00e4vitusrelvade programmi kohta \u00f6eldust ei vastanud t\u00f5ele. Kuid see selleks.<\/p>\n
M\u00f5lema doktriini puhul on l\u00e4bivaks jooneks vajadus tunnistada iseenese v\u00f5imaluste piire ja seada saavutatavad selged eesm\u00e4rgid. Kui n\u00fc\u00fcd vaadata USA s\u00f5jalist sekkumist Iraanis, n\u00e4eme tuntavaid lahknevusi Weinbergeri ja Powelli s\u00e4testatud p\u00f5him\u00f5tetega. Sekkumise eesm\u00e4rkide osas ei ole n\u00e4ha ei selget pilti sellest, milline v\u00f5it peaks v\u00e4lja n\u00e4gema ega ka arusaama sekkumise l\u00f5pust.<\/p>\n
“Trumpi s\u00f5japidamise viis hakkas kujunema tema esimesel ametiajal ja s\u00fcvenes teisel perioodil.”<\/p>\n
M\u00f5ned s\u00f5jalised vaatlejad m\u00e4rgivad, et nii Iraanis kui ka varem Jeemenis ja Venezuelas on tegemist sekkumisega, kus t\u00e4htsaimad on paindlikkus, \u00fcllatusmoment ja ebam\u00e4\u00e4rasus. Trumpi s\u00f5japidamise viis hakkas kujunema tema esimesel ametiajal ja s\u00fcvenes teisel perioodil. Seda v\u00f5ib n\u00e4ha l\u00f6\u00f6kides S\u00fc\u00fcrias, ISIS-e vastastes operatsioonides, Iraani kindrali Q\u0101sem Soleym\u0101n\u012b tapmises, kampaanias huthide vastu, mullustes r\u00fcnnakutes Iraani tuumakeskuste vastu, l\u00f6\u00f6kides vaenulike j\u00f5udude vastu mujal ja n\u00fc\u00fcd siis taas Iraani vastases s\u00f5jategevuses.<\/p>\n
Tegelikult ei ole meil pilti isegi n\u00fc\u00fcdse r\u00fcnnaku algusest ja p\u00f5hjustest, esitatud oli kokku v\u00e4hemalt k\u00fcmme erinevat variant. V\u00f5tmet\u00e4htsusega n\u00e4ivad olevat hoopis Iisraeli plaanid. M\u00e4letatavasti \u00fctles riigisekret\u00e4r Marco Rubio algul, et USA sekkumine oli v\u00e4ltimatu, kuna Iisraeli r\u00fcnnak oli niikuinii tulemas ja see oleks k\u00e4ivitanud vastul\u00f6\u00f6gid ka USA huvide vastu, seega oli m\u00f5ttekam sekkuda. Trump l\u00fckkas selle jutu k\u00fcll \u00fcmber v\u00e4itega, et tema oli asja otsustaja ja teised administratsiooni liikmed pidid pealiku joont toetama asuma.<\/p>\n
K\u00fcsim\u00e4rgiga on ka Trumpi v\u00e4ide, et l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimised Iraaniga olid ummikus. Meedias on suhteliselt v\u00e4he t\u00e4helepanu p\u00f6\u00f6ratud neil k\u00f5nelustel vahendajaks olnud Omaani v\u00e4lisministri \u00fctlustele l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimiste seisu kohta. Tema s\u00f5nul oli saavutatud tuumak\u00fcsimuses l\u00e4bimurre ja k\u00e4eulatuses oli tunduvalt parem kokkulepe kui varasem, president Barack Obama ajal l\u00e4bi r\u00e4\u00e4gitud lepe. Panen viidetesse ka lingi tema intervjuule telekanalile CBS.<\/p>\n
Kui tal on \u00f5igus, siis v\u00f5is Trumpi otsust m\u00f5jutada t\u00f5esti Iisrael, kes v\u00f5is n\u00e4ha uue lepingu saavutamises ohtu, et Iraani re\u017eiim j\u00e4\u00e4b p\u00fcsima ning kes seet\u00f5ttu otsustas asja torpedeerida. Muide, ka Colin Powell viitas omal ajal USA-s tegutseva Iisraeli lobi m\u00f5judele Washingtoni otsustusmehhanismis, kuigi ta sai selle eest kriitikat kuulda.<\/p>\n
Mis puudutab s\u00f5jalise sekkumise eesm\u00e4rke, siis need on esitatud \u00fcsna laialivalguvas s\u00f5nastuses: ameeriklaste kaitse, ohtude k\u00f5rvaldamine, rahu saavutamine, re\u017eiimi n\u00f5rgendamine ja v\u00f5ib-olla ka re\u017eiimivahetus. See on ilmselt teadlik ebam\u00e4\u00e4rasus, kuna v\u00f5imaldab kuulutada eduks v\u00e4ga erinevaid tulemusi. Kui v\u00f5it nii ebam\u00e4\u00e4raselt s\u00f5nastada, on igal hetkel v\u00f5imalik peatuda ja teatada, et v\u00f5it on saavutatud.<\/p>\n
Weinbergeri ja Powelli doktriinis sisaldunud avalikkuse ja kongressi toetuse n\u00f5uet praegu eiratakse. Kui varasemad administratsioonid p\u00fc\u00fcdsid oma tegevust siiski nii siseriiklikult kui ka rahvusvaheliselt ette selgitada ja toetust tagada, siis Trumpi ajal ei peeta seda enam vajalikuks. K\u00fcsitlused n\u00e4itavad, et s\u00f5jaline sekkumine on enamusele ameeriklastest vastumeelne. Ja Powelli lisatud rahvusvahelise toetuse tagamine on ka k\u00fcsitav.<\/p>\n
Paljud riigid eelistavad Trumpi mitte kritiseerida, kuna too on teadup\u00e4rast kerge solvuma ja pagan teab mida vastuseks ette v\u00f5tma. Kuid leidub ka otseseid kriitikuid, sest eelnevalt ei oldud kellegagi r\u00e4\u00e4gitud ja k\u00f5ik pandi s\u00fcndinud fakti ette.<\/p>\n
Igat masti vastuolusid v\u00f5iks veel hulgi tuua, kuid neist saab ise lugeda viidetes olevatelt linkidelt.<\/p>\n
Viited lugemishuvilistele<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Riikide tegevust p\u00fc\u00fctakse nii ette- kui ka tahavaatavalt p\u00f5hjendada m\u00f5ne riikliku strateegia v\u00f5i doktriiniga ja nende j\u00e4rgimise v\u00f5i…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":121731,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[80],"tags":[26,27,58336,58335,29233,324,37,33,35,34,36,31,32,4271,4273,21,619,1925,28,29,95,1894,19,25,23,24,22,325,20,30,2511,92,93,94],"class_list":["post-126926","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-maailm","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-caspar-weinberger","tag-colin-powell","tag-doktriin","tag-donald-trump","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-harri-tiido","tag-harri-tiido-taustajutud","tag-headlines","tag-iisrael","tag-iraan","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-maailm","tag-marco-rubio","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-usa","tag-uudised","tag-viimased-uudised","tag-vikerraadio","tag-world","tag-world-news","tag-worldnews"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116214175019723965","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/126926","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=126926"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/126926\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/121731"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=126926"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=126926"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=126926"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}