Janu iseseisvuse ja euroopalike vabaduste j\u00e4rele sundis meid pingutama, v\u00f5itlema ja v\u00f5tma riske, et saada l\u00e4\u00e4neriikidega \u00fche laua taha. Me teadsime, kuhu peame ja tahame j\u00f5uda. N\u00fc\u00fcd, kui Skype’i hiilgeaeg on m\u00f6\u00f6das, digitiiger \u00e4giseb nurgas ja selle j\u00e4rglane on alles lapsekingades, tekib k\u00fcsimus, kui kaua me aegunud edulugude m\u00e4lestustes loksume, samal ajal kui suurinvesteeringud meist m\u00f6\u00f6da purjetavad?\u00a0<\/p>\n
Eesti v\u00f5ib Taavi Madiberki s\u00f5nu kasutades olla “v\u00f5itjate riik”, aga selle realiseerimiseks on vaja \u00fcht v\u00e4ltimatut asja: arengut. Riigi arengut, energias\u00fcsteemide arengut ja poliitilist otsustusjulgust. Praegune reaalsus on see, et Eesti on juba aastaid otsustamatusest ja hirmust kaotanud suuna, mis paratamatult m\u00f5jutab meie t\u00f6\u00f6turgu ja konkurentsiv\u00f5imet.<\/p>\n
K\u00f5ige kallim otsus on venima j\u00e4\u00e4nud otsus. Investor v\u00f5ib elada ka eitava vastusega. Ta ei ela ebakindlusega, kus ajakava s\u00f5ltub sellest, kui kaua suudame omavahel vaielda m\u00f5ju ulatuse, rollide ja menetlusj\u00e4rjekorra \u00fcle.<\/p>\n
Demokraatia ei t\u00e4henda, et \u00fckski otsus ei tohi kedagi h\u00e4irida. Tahame odavat elektrit, aga vaidleme aastaid iga tootmisv\u00f5imsuse rajamise \u00fcle. Tahame h\u00e4id t\u00f6\u00f6kohti, aga ei taha uusi tehaseid, t\u00f6\u00f6stusparke ega hooneid. Tahame kindlustunnet, aga pelgame suuri v\u00e4lisinvesteeringuid, mis annaks l\u00e4\u00e4neriikidele t\u00e4iendava huvi Eesti julgeoleku eest seista. Lisame retseptile b\u00fcrokraatliku jalav\u00e4ristamise ja saame eba\u00f5nnestumise purukoogi.<\/p>\n
Suurinvesteeringutest oleme ajaloos kaotanud BigTech’i ettev\u00f5tete andmekeskused, suurema Fibenoli tehase, tselluloositehase ja t\u00f5en\u00e4oliselt veel ridamisi projekte, millest avalikult ei r\u00e4\u00e4gitagi. Paljud suurinvesteeringud ei j\u00f5ua isegi avalikkuse ette, sest meie \u00fcldplaneeringutes lihtsalt ei ole vaba tootmismaad, Ida-Virumaa v\u00e4lja arvatud, kus t\u00f6\u00f6stusalasid on ajalooliselt rohkem.<\/p>\n
Tootmismaa ja taristuvalmiduse puudumine \u00fcldplaneeringutes t\u00e4hendab, et iga uus tehas, andmekeskus v\u00f5i energiapark algab sageli sammuga “muudame k\u00f5igepealt planeeringut” ja alles siis r\u00e4\u00e4gime p\u00e4ris investeeringust. Seda \u00fctleme ettev\u00f5tetele, kelle aastaeelarved on suuremad kui Eesti riigil. Tasuks endalt k\u00fcsida, mis eelise annab investeeringu tegijale meie j\u00e4rgi ootamine naaberriikide ees?<\/p>\n
Suurinvesteeringute ekspressrada<\/p>\n
On t\u00e4nuv\u00e4\u00e4rne, et Eesti riik on m\u00f5istmas, et k\u00f5ik investeeringud pole \u00fche puuga l\u00f6\u00f6dud. Sellest tulenevalt valmistatakse ette strateegiliste investeeringute ekspressrada, mille eesm\u00e4rk on tuua meie piirkonda suurinvesteeringuid. Kui ekspressrada midagi t\u00e4hendab, siis peab see t\u00e4hendama ajaliselt piiritletud menetlust, \u00fchte koordineerivat kontaktpunkti ja selget vastutust.<\/p>\n
“Kas m\u00f5ju ulatuse \u00fcle vaidlemine saab olulisemaks kui s\u00fcst Eesti majandusse?”<\/p>\n
Ligi aasta k\u00fcpsenud plaani kohaselt p\u00e4\u00e4seb ekspressrajale v\u00e4hemalt 40 miljoni euro suurune investeering, mis on riiklikult olulises valdkonnas, tagatud rahastuse ja tehnoloogiaga. Kui riik suudab selle plaani j\u00e4rgi menetleda kaks kuni viis sellistele n\u00f5uetele vastavat projekti aastas, kerkib \u00f5igustatud k\u00fcsimus, kas tekib uus b\u00fcrokraatlik pudelikael. Kas m\u00f5ju ulatuse \u00fcle vaidlemine saab olulisemaks kui s\u00fcst Eesti majandusse? Kui viis etten\u00e4htud n-\u00f6 menetluskohta saavad aasta keskel t\u00e4is, kas hiljem huvi \u00fcles n\u00e4itavad investorid peavad siis j\u00e4rgmist aastat ootama?<\/p>\n
Minu ettepanek on lihtne: k\u00f5igile \u00fcle saja miljoni euro suurustele, t\u00f6\u00f6kohti loovatele investeeringutele tuleb tagada riiklik ekspressrada. Seda loomulikult eeldusel, et keskkonna- ja emissiooninormid on paigas ning planeeringu vastutus ja koordineerimine selgelt kellegi nime ja n\u00e4oga. Kui saja miljoni euro suurune investeering saab aasta varem t\u00f6\u00f6le hakata, toob see riigile juba esimese aastaga miljoneid uut maksutulu.<\/p>\n
Eeskuju on Euroopas olemas<\/p>\n
Hea n\u00e4ide Euroopast, kuidas energia ja otsustusjulgus loovad investeerimismagneti, on juba \u00fches umbes 45 000 ruutkilomeetri suuruses ja 1,3 miljoni elanikuga piirkonnas toimimas. Hispaania autonoomne piirkond Arag\u00f3n on muutunud agraar\u00fchiskonnast \u00fcheks Euroopa lemmiksihtkohaks maailma tehnoloogiahiidudele.\u00a0<\/p>\n
Arag\u00f3n toodab elektrit selgelt rohkem, kui ise tarbib. 2023. aastal oli toodang 22 235 gigavatt-tundi ja tarbimine 9679 gigavatt-tundi. See ongi see “ette ehitatud” eeldus, mida suurtarbija otsib. Vaadeldes Soome elektritarbimise \u00fcle 20-protsendilise kasvu tulevikuprojektsiooni, ei tundu utoopilisena ka Eestis “ette ehitamist” v\u00f5i v\u00e4hemalt planeerimist ette v\u00f5tta.\u00a0<\/p>\n
Lisaks on Arag\u00f3ni piirkond t\u00f5mmanud ligi andmekeskuste ja pilvetaristu investeeringuid. N\u00e4iteks AWS teatas 2024. aastal 15,7 miljardi euro suurusest investeerimisplaanist Arag\u00f3ni suunal ning hinnangulisest 12,9 miljardi euro suurusest panusest piirkonna sisemajanduse koguprodukti m\u00f5jusse kuni 2033. aastani. M\u00f5te ei ole Arag\u00f3ni koopia tegemine, vaid l\u00e4henemise loogikas: kui energia ja menetlus on ette valmistatud, j\u00f5uab kapital kohale. Kui neid ei ole, l\u00e4heb kapital mujale.<\/p>\n
Tee odavama energia ja majanduskasvuni<\/p>\n
Maailmas joonistub \u00fcha selgemalt v\u00e4lja seos, et riikide j\u00f5ukus ja energia tootmine k\u00e4ivad k\u00e4sik\u00e4es. Riigid, kus energiat on v\u00e4he ja see on kallis, j\u00e4\u00e4vad vaesemaks ning kaotavad konkurentsiv\u00f5imet. Riigid, kus energia on piisav, stabiilne ja taskukohane, meelitavad ligi t\u00f6\u00f6stust ja kapitali. Kui tahame maksta elektri eest v\u00e4hem ja tugevamat majandust, siis peab energiatootmine kasvama, mille eeldus on suurtarbijate lisandumine ja tagaj\u00e4rg uute t\u00f6\u00f6kohtade teke.<\/p>\n
Kui tahame odavamat elektrit ja uusi t\u00f6\u00f6kohti, peame tegema kolm v\u00e4ga konkreetset sammu.<\/p>\n
Esiteks, planeeringute ja lubade menetluses peavad olema maksimaalsed t\u00e4htajad ja \u00fcks l\u00f5ppvastutaja, kes vastutab tulemuse eest. Teiseks, tootmismaa peab olema \u00fcldplaneeringutes ette n\u00e4htud ja kohtades, kus on v\u00f5rk, taristu ja m\u00f5istlik m\u00f5ju. Kolmandaks, riik peab tagama kohalikule omavalitsusele motivatsioonipaketi, et menetleda strateegilisi planeeringuid kokkulepitud ajaraamis. See annab investoritele ennustatavuse: t\u00e4htajad, vastutuse ja ettevalmistatud ruumi, kuhu investeering saab maanduda. Miljardid ei oota.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Janu iseseisvuse ja euroopalike vabaduste j\u00e4rele sundis meid pingutama, v\u00f5itlema ja v\u00f5tma riske, et saada l\u00e4\u00e4neriikidega \u00fche laua…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":127065,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[14],"tags":[131,130,37,33,35,34,36,780,8239,2198,58390,11254,31759,58391,24312,392],"class_list":["post-127064","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-ari","tag-ari","tag-business","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-investeerimine","tag-investorid","tag-majanduskasv","tag-miko-niinemae","tag-planeeringud","tag-planeeringumenetlus","tag-suurinvesteeringud","tag-tookohad","tag-toostus"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116215209178196312","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/127064","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=127064"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/127064\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/127065"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=127064"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=127064"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=127064"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}