Sel kevadel on paljud aiapidajad m\u00e4rganud oma aedades tavap\u00e4rasest rohkem mutimullahunnikuid. Zooloogi s\u00f5nul ei pruugi tegemist olla muttide arvukuse j\u00e4rsu kasvuga, vaid pigem m\u00e4ngis rolli t\u00e4navune talv.<\/p>\n
Eesti Loodusmuuseumi zooloog Joosep Sarapuu \u00fctles, et taoliste v\u00e4idete puhul tasub olla ettevaatlik. Tema s\u00f5nul ei pruugi inimeste mulje alati peegeldada tegelikku olukorda. “Inimeste vaatlused ei pruugi olla k\u00f5ige objektiivsemad. V\u00f5ib olla, et inimesed on lihtsalt hakanud neid rohkem m\u00e4rkama,” \u00fctles Sarapuu.<\/p>\n
Tema s\u00f5nul pole ta ise t\u00e4heldanud, et mutte oleks t\u00e4navu m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt rohkem, ning ilma t\u00e4psemate andmeteta on keeruline \u00fcldistusi teha. Samas tuletas Sarapuu meelde, et looduses on t\u00f5usud ja m\u00f5\u00f5nad igati tavap\u00e4rased. “Enamikel loomadel on mingisugused arvukuse k\u00f5ikumised,” \u00fctles ta.<\/p>\n
Zooloog Uudo Timm kinnitas, et loomade arvukust m\u00f5jutavad looduses \u00fcldiselt loomulikud ts\u00fcklid: m\u00f5nel aastal on loomi rohkem, teisel v\u00e4hem. T\u00e4navuste mutimullahunnikute rohkuse taga v\u00f5ib aga olla hoopis see, milline oli talv.<\/p>\n
“Lumi tuli t\u00e4navu sula maa peale ja j\u00e4i sinna p\u00fcsima. Muld ei k\u00fclmunud s\u00fcgavalt l\u00e4bi,” selgitas Timm. Pehmema pinnase t\u00f5ttu said mutid talve jooksul tegutseda k\u00f5rgemates mullakihtides. Kui nad maa all k\u00e4ike kaevavad, tekib \u00fcleliigne muld, mis tuleb kuhugi v\u00e4lja l\u00fckata ja nii tekivadki maapinnale mutimullahunnikud.<\/p>\n
Kui tavaliselt muudavad talvised sulad ja k\u00fclmad lumekihi vahepeal k\u00f5vaks, siis t\u00e4navu seda eriti ei juhtunud. “Mutid said talvel rahulikult k\u00f5rgemates mullakihtides toimetada ja \u00fcleliigse mulla v\u00e4lja kergitada,” r\u00e4\u00e4kis Timm. Kui lumi n\u00fc\u00fcd kevadel sulas, tulid need hunnikud lihtsalt h\u00e4sti n\u00e4htavale.<\/p>\n
Terasemad vaatlejad on mutimullahunnikuid m\u00e4rganud n\u00e4iteks Tartumaal uusarenduste \u00fcmbruses. Joosep Sarapuu s\u00f5nul on siinkohal \u00fcks v\u00f5imalik seletus inimtegevus. Kui varasem looduslik ala ehitatakse osaliselt t\u00e4is, pole muttidel kuhugi minna.<\/p>\n
“Kui enne oli neil suurem elupaik, aga osa sellest ehitatakse n\u00e4iteks parklaks v\u00f5i majadeks, siis v\u00f5ivad nad j\u00e4\u00e4da v\u00e4iksemale alale kokku,” selgitas ta. Sellisel juhul v\u00f5ivad mutimullahunnikud paista \u00fches kohas eriti tihedalt.<\/p>\n
Kuigi mutimullahunnikud v\u00f5ivad j\u00e4tta mulje, et mutid liiguvad palju maapinnal, ei vasta see zooloog Uudo Timmi s\u00f5nul tegelikult t\u00f5ele. “Mutid ei tahagi maapinnale tulla,” \u00fctles ta. Nad veedavad peaaegu kogu elu maa all k\u00e4ikudes. Maa peale v\u00f5ivad mutid sattuda vaid teatud eluperioodil. N\u00e4iteks siis, kui noored loomad pesast v\u00e4lja aetakse ja nad peavad endale uue territooriumi leidma. Siis v\u00f5ivad nad isegi \u00fcllatavalt kiiresti m\u00f6\u00f6da maad liikuda.<\/p>\n
Kas mutt on aias kahjur v\u00f5i kasulik loom?<\/p>\n
Paljud aiapidajad p\u00fc\u00fcavad mutte aiast eemale peletada, kuid Timm r\u00f5hutas, et tegelikult on mutt pigem kasulik loom. Nad toituvad peamiselt vihmaussidest ja mullas elavatest putukavastsetest. See t\u00e4hendab, et mutid aitavad h\u00e4vitada ka mitmeid aiakahjureid.\u00a0<\/p>\n
Samas v\u00f5ib probleem tekkida siis, kui mutt kaevab k\u00e4ike peenarde all ja kergitab taimi mullast v\u00e4lja. “Siis v\u00f5ivad taimed kuivada ja aiapidajad saavad muttide peale pahaseks,” \u00fctles Timm.<\/p>\n
Mutimullahunnikuid v\u00f5ib vahel teha ka hoopis teine loom: m\u00fcgri ehk rahvap\u00e4raselt vesirott. Erinevalt mutist on m\u00fcgri taimtoiduline ning v\u00f5ib aias tekitada m\u00e4rksa suuremat kahju. “Nemad v\u00f5ivad n\u00e4rida n\u00e4iteks viljapuude juuri v\u00f5i porgandeid ja peete altpoolt \u00e4ra,” selgitas Timm. Sageli avastatakse kahju alles s\u00fcgisel saaki korjates, kui pealsed tunduvad k\u00fcll terved, kuid juurvili on maa all kadunud.<\/p>\n
Muti ja m\u00fcgri tegevust saab eristada mullahunniku j\u00e4rgi. Mutimullahunniku ava asub tavaliselt hunniku keskel, samas kui m\u00fcgri puhul j\u00e4\u00e4b ava kuhja k\u00f5rvale.<\/p>\n
Looduses k\u00e4ivad arvukused lainetena<\/p>\n
Nii muttide kui ka teiste v\u00e4ikeloomade arvukus k\u00f5igub looduses loomulikult. Kui loomi saab liiga palju, hakkavad levima haigused ja stress v\u00e4hendab sigimist. M\u00f5ne aasta p\u00e4rast arvukus langeb kuni ts\u00fckkel j\u00e4lle kordub.<\/p>\n
“Meie oludes on need ts\u00fcklid sageli umbes nelja-aastased,” lausus Timm. Samuti reageerivad v\u00e4ikeloomade arvukusele kiskjad ja r\u00f6\u00f6vlinnud: kui toitu on palju, suureneb ka nende arvukus. Seet\u00f5ttu pole mutimullahunnikute rohkus zooloogi s\u00f5nul midagi erakordset.<\/p>\n
“Need on lihtsalt keskkonnatingimused. Nendega tuleb koos elada. Ja eks oleks ju natuke igav ka, kui poleks kedagi, kelle peale mullahunnikute p\u00e4rast pahandada,” s\u00f5nas Uudo Timm.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Sel kevadel on paljud aiapidajad m\u00e4rganud oma aedades tavap\u00e4rasest rohkem mutimullahunnikuid. Zooloogi s\u00f5nul ei pruugi tegemist olla muttide…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":127259,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[12],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,36813,28,29,58440,58439,58437,58435,19,25,23,24,22,20,58436,58438,30],"class_list":{"0":"post-127258","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-eesti","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-featured-news","16":"tag-featurednews","17":"tag-headlines","18":"tag-joosep-sarapuu","19":"tag-latest-news","20":"tag-latestnews","21":"tag-mugri","22":"tag-mullamutt","23":"tag-mutid","24":"tag-mutt","25":"tag-news","26":"tag-populaarseimad-lood","27":"tag-top-stories","28":"tag-topstories","29":"tag-uldised-uudised","30":"tag-uudised","31":"tag-uudo-timm","32":"tag-vesirott","33":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116216090126970074","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/127258","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=127258"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/127258\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/127259"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=127258"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=127258"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=127258"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}