{"id":127288,"date":"2026-03-12T12:29:07","date_gmt":"2026-03-12T12:29:07","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/127288\/"},"modified":"2026-03-12T12:29:07","modified_gmt":"2026-03-12T12:29:07","slug":"tiit-land-insener-sunnib-juba-esimeses-klassis-arvamus","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/127288\/","title":{"rendered":"Tiit Land: insener s\u00fcnnib juba esimeses klassis | Arvamus"},"content":{"rendered":"<p>Inseneride nappus piirab majanduse tootlikkust, pidurdab kestlikkust ja digiarengut ning raskendab riigi strateegiliste eesm\u00e4rkide saavutamist. Need m\u00f5tteterad on paljudele juba p\u00e4he kulunud. Ometi suudab <a href=\"https:\/\/riigikontroll.ee\/auditiaruanded\/riigi-tegevus-inseneride-jarelkasvu-tagamisel\" target=\"_blank\" rel=\"noopener nofollow\">riigikontrolli inseneride j\u00e4relkasvu audit<\/a> meid \u00fcllatada \u2013 olukord on kardetust veelgi halvem.<\/p>\n<p>\u00dcks v\u00f5imalus on kogu varasem kurtmine taas kirja panna, aga v\u00e4ljap\u00e4\u00e4s on pigem kindlates ja kaalutletud sammudes, mis j\u00e4tavad k\u00f5rvale teeskluse teemal, et inseneride probleem algab \u00fclikooli esimesest kursusest.<\/p>\n<p>Mis alusm\u00fc\u00fcril viga on?<\/p>\n<p>Tallinna Tehnika\u00fclikool ja teised inseneeria\u00f5pet pakkuvad k\u00f5rgkoolid on aastaid tegelenud tagaj\u00e4rgedega: v\u00e4hene sisseastujate arv, \u00f5pingute katkestamised, seda ka eba\u00fchtlaste eelteadmiste t\u00f5ttu. Audit s\u00f5nastab aga selgelt, et probleem ei ole ainult k\u00f5rghariduses ega kutse\u00f5ppes. Juured on palju s\u00fcgavamal.<\/p>\n<p>Kui 24\u201325 protsenti p\u00f5hikooli l\u00f5petajatest ei saavuta matemaatikaeksamil 50 protsendi l\u00e4vendit, ei saa k\u00f5rgkoolilt oodata imet. \u00dclikool ei saa olla koht, kus l\u00fcnklikule alusm\u00fc\u00fcrile ehitatakse m\u00f5ne aastaga \u00fcles k\u00f5rge kvalifikatsiooniga insener.<\/p>\n<p>Audit \u00fctleb v\u00e4lja ebamugava t\u00f5e, et inseneride nappuse p\u00f5hjused on \u00fcld- ja huvihariduses. Reaalainete \u00f5petamise kvaliteet on eba\u00fchtlane, \u00f5petajaid napib ning tehnoloogiahuvi kujundav huviharidus pole iga\u00fchele k\u00e4ttesaadav. Omavalitsustele eraldatav huvihariduse toetus on v\u00e4henenud, aga samal ajal ootame, et noorte tehnoloogiahuvi kasvaks.<\/p>\n<p>Kui p\u00f5hikoolis ei kujune matemaatika arendavaks s\u00f5braks, vaid kerkib hirmutavaks proovikiviks, siis ei teki ka julgust valida inseneeria\u00f5pinguid. Asjata k\u00fcll, sest praegune insener pole pelgalt diplomiomanik, vaid see, kes suudab m\u00f5elda s\u00fcsteemselt, modelleerida, arvutada, hinnata riske ja vastutada suurte otsuste eest.<\/p>\n<p>V\u00f5ib-olla teeme \u00f5igesti, kui \u00fctlemegi \u00f5pilastele, et k\u00f5ige laiemas m\u00f5ttes inseneriks kujunemine on pikk protsess, mis algab varasest east ning eeldab j\u00e4rjepidevat enese\u00fcletust. Ja kinnitame avalikkusele, et reaalainete t\u00f5hus \u00f5ppimine ning \u00f5petamine ei ole elitaarne luksus, vaid riigi kestlikkuse k\u00fcsimus.<\/p>\n<p>&#8220;Mida v\u00f5imekamaks kujunevad algoritmid, seda olulisemaks saab inimese suutlikkus m\u00f5ista mudeleid.&#8221;<\/p>\n<p>Praegu lisandub varasemale veel \u00fcks m\u00f5\u00f5de, tehisaru. See ei muuda matemaatikat v\u00e4hem oluliseks, vastupidi. Mida v\u00f5imekamaks kujunevad algoritmid, seda olulisemaks saab inimese suutlikkus m\u00f5ista mudeleid, hinnata tulemuste usaldusv\u00e4\u00e4rsust ja m\u00e4rgata s\u00fcsteemseid vigu. Kui \u00f5pilane kasutab tehisaru lahenduse saamiseks, kuid ei m\u00f5ista, miks see t\u00f6\u00f6tab, ei ole ta sammugi l\u00e4hemal insenerim\u00f5tlemisele.<\/p>\n<p>Matemaatika \u00f5petamine peab seet\u00f5ttu keskenduma mitte ainult arvutamisele, vaid modelleerimisele, kriitilisele anal\u00fc\u00fcsile ja algoritmilisele m\u00f5tlemisele.<\/p>\n<p>M\u00f5ned kiireloomulised abin\u00f5ud<\/p>\n<p>Ma pole k\u00fcll \u00f5petaja ega koolidirektor, aga soovitan veelkord kaaluda j\u00e4rgmisi m\u00f5tteid ja kavatsusi, mis \u00fchel v\u00f5i teisel moel on Eestis juba p\u00e4evakorral olnud:<\/p>\n<ul>\n<li>G\u00fcmnaasiumis \u00fchtse matemaatika \u00f5ppekava loomine praeguse laia ja kitsa matemaatika asemel, riigieksamil 50 protsendi l\u00e4vendi seadmine praeguse \u00fche protsendi asemel.<\/li>\n<li>Matemaatika ja f\u00fc\u00fcsika \u00f5petajate j\u00e4relkasvu erakorraline programm \u2013 stipendiumid, \u00f5ppelaenude kustutamine, konkurentsiv\u00f5imeline palk.<\/li>\n<li>Tasemep\u00f5hised ja toetavad \u00f5pirajad, mis v\u00f5imaldavad nii j\u00e4releaitamist kui ka v\u00f5imekamate s\u00fcvendatud arengut.<\/li>\n<li>Tugev koost\u00f6\u00f6 \u00fclikoolide ja koolide vahel \u2013 k\u00fclalisloengud, projekt\u00f5pe, teaduslaborite k\u00fclastused.<\/li>\n<li>Reaalainete sidumine p\u00e4riseluliste probleemidega \u2013 kestlikkus, puhtam energeetika, k\u00fcberturvalisus. Noorel peab tekkima arusaam, milleks tal neid vaja on.<\/li>\n<li>Selge s\u00f5num hariduspoliitikas: k\u00f5rgetasemeline matemaatika ei ole valikuline ni\u0161\u0161, vaid strateegiline eelistus.<\/li>\n<\/ul>\n<p>Mida teha juba p\u00f5hihariduses?<\/p>\n<p>Hoiak, kas matemaatika koondub lausesse &#8220;mina ei ole selleks loodud&#8221; v\u00f5i &#8220;see on keeruline, aga ma saan hakkama&#8221; kujuneb juba p\u00f5hikoolis. Eduelamus ei teki ainult v\u00e4hest lahendamisvaeva n\u00f5udvatest \u00fclesannetest, vaid \u00f5igesti doseeritud pingutusest ja toetusest. Taas pakun vaid k\u00f5rvaltvaataja arvamuse ja kordan ehk juba t\u00f5detut, aga p\u00f5hihariduses tuleks:<\/p>\n<ul>\n<li>Tagada v\u00f5imalikult tugev matemaatika\u00f5petus igas koolis, seda s\u00f5ltumata piirkonnast. E-\u00f5ppe lahendused ja riiklikult koordineeritud tugi v\u00f5ivad praegust kvaliteedil\u00f5het v\u00e4hendada.<\/li>\n<li>Investeerida \u00f5petajate professionaalsesse arengusse, eriti didaktikasse, sellesse, kuidas \u00f5petada nii, et tekiks arusaamine, mitte ei piirdutaks pelgalt valemite p\u00e4he\u00f5ppimisega.<\/li>\n<li>Suurendada huvihariduse rahastust, et robootika, programmeerimine ja tehnoloogiaringid ei oleks vaid suurte keskuste privileeg.<\/li>\n<li>Luua s\u00fcsteemne karj\u00e4\u00e4rimudeli tutvustus juba varases eas \u2013 insener kui loov probleemilahendaja, mitte &#8220;tehnik kuskil tehases&#8221;.<\/li>\n<li>V\u00e4hendada hirmukultuuri hindamises \u2013 kujundav hindamine, mis toetab arengut ja v\u00e4hendab matemaatikatraumat.<\/li>\n<li>Tugevdada ainete l\u00f5imimist ja n\u00e4idata, kuidas matemaatika, loodusteadused, tehnoloogia ja loovus moodustavad \u00fchtse terviku.<\/li>\n<\/ul>\n<p>Mida audit ei \u00fctle<\/p>\n<p>Et mitte maalida \u00fcleni musta pilti inseneeria arengutest, tuleb positiivsena t\u00f5deda, et t\u00f6\u00f6andjad ja \u00fclikoolid ei istu k\u00e4ed r\u00fcpes oodates, mida teeb riik. 2022. aastal l\u00f5id ettev\u00f5tjad algselt f\u00fc\u00fcsika\u00f5petajatele suunatud haridusprogrammi Lae End, kuhu on praeguseks kaasatud keemia- ja matemaatika\u00f5petajad ning millega on liitunud ka Tallinna Tehnika\u00fclikool.<\/p>\n<p>Eelmisel aastal l\u00f5i Tehnika\u00fclikooli Arengufond p\u00f5hikooli reaalainete \u00f5petaja stipendiumfondi, kevadel anti v\u00e4lja esimesed 21 stipendiumi. Energeetikalaager Enerhack kaasab igal aastal ligi tuhat last ja noort nii talvel kui suvel Tehnika\u00fclikooli laboritesse ja \u00f5piruumidesse. R\u00e4\u00e4kimata perekond Kotka algatatud projektist Unicorn Squad, mille eesm\u00e4rk on tuua (on juba toonudki!) \u00fcha rohkem t\u00fcdrukuid tehnoloogia valdkonda.\u00a0<\/p>\n<p>Ka minu enda algatusel s\u00fcndinud matemaatikav\u00f5istlus <a href=\"https:\/\/novaator.err.ee\/erehkendus\" target=\"_blank\" rel=\"noopener nofollow\">e-rehkendus<\/a>, mida TalTech koos ERR-i ja SEB pangaga sel aastal juba kolmandat korda korraldab, on kantud soovist n\u00e4idata matemaatika olulisust \u00fchiskonnas.<\/p>\n<p>Nappus pole paratamatus<\/p>\n<p>\u00d5nneks pole inseneride nappus loodusn\u00e4htus, vaid valikute k\u00fcsimus. Kui huvihariduse toetus v\u00e4heneb, veerand p\u00f5hikooli l\u00f5petajaid ei \u00fcleta matemaatika miinimuml\u00e4vendit\u2026<\/p>\n<p>Insener s\u00fcnnib siis, kui laps kogeb, et ta suudab keerulise \u00fclesande lahendada. Kui teismeline avastab, et f\u00fc\u00fcsika kirjeldab maailma loogikat. Kui g\u00fcmnasist m\u00f5istab, et matemaatika ei ole takistus, vaid t\u00f6\u00f6riist. Ja kui \u00fclikool pakub talle keskkonda, kus sellest t\u00f6\u00f6riistast saab meisterlikkus.<\/p>\n<p>Audit on \u00fctleb selgelt, et kui tahame k\u00f5rge kvalifikatsiooniga ja vastutusv\u00f5imelisi insenere, peame vaatama kogu haridusteed kui \u00fchtset protsessi. Mitte lappima katust, kui vundament on pragunenud.<\/p>\n<p>Eesti tulevik ei s\u00f5ltu sellest, mitu inseneri me suudame diplomeerida n\u00e4iteks aastal 2029. See s\u00f5ltub suutlikkusest panna juba t\u00e4na alus pikale, j\u00e4rjepidevale ja kvaliteetsele \u00f5piteele, mille l\u00f5pus ei ole lihtsalt l\u00f5petaja, vaid professionaal, kelle \u00f5lgadel v\u00f5ib p\u00fcsida terve riigi areng.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Inseneride nappus piirab majanduse tootlikkust, pidurdab kestlikkust ja digiarengut ning raskendab riigi strateegiliste eesm\u00e4rkide saavutamist. Need m\u00f5tteterad on&hellip;\n","protected":false},"author":2,"featured_media":127289,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[14],"tags":[131,130,8260,37,33,35,34,36,406,4061,405,1014,8255,4435,58442,8012,5593,814,3012],"class_list":["post-127288","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-ari","tag-ari","tag-business","tag-e-rehkendus","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-haridus","tag-inseneeria","tag-kool","tag-korgharidus","tag-matemaatika","tag-pohikool","tag-reaalained","tag-riigikontroll","tag-tallinna-tehnikaulikool","tag-tehisaru","tag-tiit-land"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116216211943580588","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/127288","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=127288"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/127288\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/127289"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=127288"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=127288"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=127288"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}