{"id":127314,"date":"2026-03-12T12:55:15","date_gmt":"2026-03-12T12:55:15","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/127314\/"},"modified":"2026-03-12T12:55:15","modified_gmt":"2026-03-12T12:55:15","slug":"suri-missinduse-suurkuju-valeri-kirss","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/127314\/","title":{"rendered":"Suri missinduse suurkuju Valeri Kirss"},"content":{"rendered":"

Eesti kultuuri- ja seltskonnaelu \u00fcks v\u00e4rvikamaid ja oman\u00e4olisemaid korraldajaid, Miss Estonia konkursi taasalgataja, vanatehnikaklubi Unic \u00fcks rajajaid ning pikaaegne eestvedaja, ettev\u00f5tja ja tennisem\u00e4ngija Valeri Kirss lahkus t\u00e4na hommikul kell 10.55 p\u00e4rast pikka v\u00f5itlust Alzheimeri t\u00f5vega. Ta lahkus rahulikult, une pealt, andis Valeri Kirsi t\u00fctar Liilit teada pressiteate vahendusel.<\/p>\n

Tema lahkumine t\u00e4hendab \u00fche ajastu l\u00f5ppu nii Eesti iludusv\u00f5istluste traditsioonis kui ka vanatehnika harrastajate kogukonnas. Kirss oli inimene, kes oskas ideid ellu viia, inimesi kokku tuua ja luua s\u00fcndmusi, mis j\u00e4id kestma aastak\u00fcmneteks.<\/p>\n

Valeri Kirss s\u00fcndis 4. mail 1945 s\u00f5jaj\u00e4rgse Eesti keerulistes oludes. Tema lapsep\u00f5lv m\u00f6\u00f6dus tagasihoidlikes tingimustes, nagu paljudel s\u00f5jaj\u00e4rgse p\u00f5lvkonna lastel. M\u00e4lestused varasest lapsep\u00f5lvest on killustatud: m\u00f5ned pildid 1950. aastate algusest, koolitee Laiusel ning ema p\u00fc\u00fcdlused kohaliku rahvamaja elu uuesti k\u00e4ivitada. Need kogemused kujundasid temas juba varakult arusaama, et kogukondlikul kultuurielul ja \u00fchisel tegutsemisel on \u00fchiskonnas eriline v\u00e4\u00e4rtus.<\/p>\n

Haridusteed alustas ta Laiuse koolis, j\u00e4tkates \u00f5pinguid Pedja ja Vaimastvere koolis ning hiljem J\u00f5geva keskkoolis. P\u00e4rast keskkooli l\u00f5petamist tuli l\u00e4bida toonasele ajale omane kohustuslik teenistus N\u00f5ukogude armees, kus ta veetis kolm aastat Viiburis.<\/p>\n

1969. aastal asus Kirss \u00f5ppima Tartu Riikliku \u00dclikooli \u00f5igusteaduskonda, mille l\u00f5petas 1973. aastal. \u00dcli\u00f5pilasena kuulus ta aktiivselt tudengiorganisatsioonidesse \u2013 Eesti \u00dcli\u00f5pilaste Ehitusmalevasse (E\u00dcE), Eesti \u00d5pilasmalevasse (E\u00d5M) ja Eesti \u00d5pilaste Teadus\u00fchingusse (E\u00d5T). Just nendes noorteorganisatsioonides t\u00f6\u00f6tades kujunes temas tugev huvi noorte suunamise ja toetamise vastu \u2013 hoiak, mis kandus edasi ka tema hilisematesse ettev\u00f5tmistesse.<\/p>\n

T\u00f6\u00f6elu alustas Kirss juristina ettev\u00f5ttes NGK Linda, kus ta t\u00f6\u00f6tas k\u00fcmme aastat juriskonsuldina. Hiljem liikus ta meedia ja kommunikatsiooni valdkonda, t\u00f6\u00f6tades toimetajana Eesti Raadio ja Eesti Televisiooni juures. 1980. aastatel sai temast reklaamiklubi Mainor direktor. Just see ametikoht viis ta kokku s\u00fcndmuste korraldamisega ning pani aluse ideedele, mis muutsid tema elu.<\/p>\n

Valeri Kirss on ise oma elu kirjeldanud kui kahe suure armastuse lugu \u2013 vanad autod ja missiv\u00f5istlused. Esmapilgul n\u00e4ivad need maailmad teineteisest kauged, kuid tema jaoks \u00fchendas neid \u00fcks oluline p\u00f5him\u00f5te: ilu austamine. \u201eAustan ilu ja paljuski on nii uunikud kui missiv\u00f5istlused just selle kaudu seotud,\u201c on ta \u00f6elnud.<\/p>\n

\u00dchelt poolt k\u00f6itis teda tehnikaajalugu ja vanade s\u00f5idukite elegants, teisalt inimlik ilu ja noorte naiste enesekindluse toetamine. M\u00f5lemast kujunesid aastate jooksul ettev\u00f5tmised, mis t\u00f5id kokku tuhandeid inimesi ja j\u00e4tsid j\u00e4lje Eesti kultuuriruumi.<\/p>\n

Naljatades \u00fctles ta sageli: \u201eMina olen Eesti esimene meess\u00fcnnitaja, sest olen toonud ilmale mituk\u00fcmmend missi.\u201c<\/p>\n

Just nende kahe kire kaudu kujuneski tema elut\u00f6\u00f6 ja elumotoks lause: \u201eIlu austus p\u00e4\u00e4stab maailma.\u201c<\/p>\n

1980. aastate l\u00f5pus oli Eesti \u00fchiskond suurte muutuste l\u00e4vel. Perestroika aeg t\u00f5i avalikku ruumi uusi ideid ning \u00fchiskonnas kasvas vabaduseootus. Mitmed varem m\u00f5eldamatuna tundunud ettev\u00f5tmised said j\u00e4rk-j\u00e4rgult v\u00f5imalikuks.<\/p>\n

Selles \u00f5hustikus s\u00fcndis ka m\u00f5te taastada Eestis \u00fcleriigiline iludusv\u00f5istlus.<\/p>\n

1988. aasta alguses esines Valeri Kirss Eesti Raadio uusaastasaates k\u00fclalisena. Vestluse k\u00e4igus pakkus ta ootamatult v\u00e4lja idee korraldada Eestis taas iludusv\u00f5istlus. Ta meenutas hiljem, et esitas selle m\u00f5tte esialgu justkui tulevikuvisioonina: v\u00f5ib-olla paari aasta p\u00e4rast. Tegelikkuses hakkasid s\u00fcndmused arenema palju kiiremini.<\/p>\n

Reklaamiklubi Mainori juhatus ostis Kirsilt 1988. aasta kevadel 350 rubla eest Miss Estonia v\u00f5istluse stsenaariumi ja aastase tegevusplaani. Sama aasta 3. mail kuulutati ajalehes Noorte H\u00e4\u00e4l v\u00e4lja \u00fcle-eestiline iludusv\u00f5istlus Miss Estonia 1988 tiitlile.<\/p>\n

Esimene suurem eelv\u00f5istlus toimus 4. juunil 1988 Tallinnas Poliitharidusmajas, kus valiti Miss Tallinn 1988. V\u00f5itjaks osutus Heli Mets. Suve jooksul toimusid regionaalsed konkursid: P\u00e4rnus valiti Rannamiss, V\u00f5sul Viru Miss ning Elvas Miss Livoonia. Need s\u00fcndmused t\u00f5id kokku tuhandeid pealtvaatajaid ning n\u00e4itasid, et publik oli uue traditsiooni vastu erakordselt huvitatud.<\/p>\n

Miss Estonia 1988 finaal toimus 12. novembril Tallinnas Lenini puiesteel asunud EKP Poliitharidusmajas \u2013 kohas, kus varem ei olnud taolisi rahva\u00fcritusi korraldatud. See andis s\u00fcndmusele tugeva s\u00fcmboolse t\u00e4henduse. Avak\u00f5nes \u00fctles Kirss:<\/p>\n

\u201e\u00dcle poole sajandi pole meil sellist traditsiooni viljeldud. T\u00e4na, siin ja praegu tehakse ajalugu.\u201c<\/p>\n

Neljatunnisest finaalist tegi Eesti Televisioon otse\u00fclekande. V\u00f5istlusest kujunes kiiresti \u00fcks toonase aja t\u00e4helepanuv\u00e4\u00e4rsemaid seltskonna- ja kultuuris\u00fcndmusi. \u017d\u00fcriisse kuulusid teiste seas kirjanik Enn Vetemaa, kunstnik J\u00fcri Arrak, filmitegija Mark Soosaar, humorist Priit Aimla ning Miss Soome konkursi korraldaja Pertti Himberg.<\/p>\n

Miss Estonia 1988 tiitli v\u00f5itis Heli Mets. Esimeseks printsessiks valiti Sigrid Sepp ja teiseks printsessiks Eha Urbsalu.<\/p>\n

\"Miss<\/p>\n

Alles konkursi ettevalmistamise k\u00e4igus selgus Kirsile, et Eestis oli Miss Estonia tiitlit kasutatud juba enne s\u00f5da. Aastatel 1923\u20131932 valiti kuus Eesti iluduskuningannat, kuid majanduskriis, s\u00f5da ja n\u00f5ukogude aeg katkestasid traditsiooni enam kui pooleks sajandiks. Nii sai Kirsist mitte niiv\u00f5rd uue konkursi looja, kuiv\u00f5rd selle traditsiooni taaselustaja.<\/p>\n

J\u00e4rgmise veerandsajandi jooksul tegutses ta Miss Estonia peakorraldaja, stsenaristi ja m\u00e4ned\u017eerina. Tema eestvedamisel s\u00fcndisid lisaks Miss Estoniale ka mitmed regionaalsed ja rahvusvahelised konkursid, nagu Miss Tallinn, Miss Livoonia, Miss Viroonia ja Miss Baltic Sea.<\/p>\n

Ta r\u00f5hutas sageli, et missiv\u00f5istlused ei olnud tema jaoks \u00e4ri.<\/p>\n

\u201eMissindus pole meil kunagi olnud mingi \u00e4ri. Mujal tehakse seda kuulsuse ja raha nimel, et luua uusi meediastaare. Mina olen seda pigem v\u00f5tnud kui noortekasvatuse missiooni.\u201c<\/p>\n

Missikandidaate kohtles ta isalikult. Paljud neist meenutavad, et Kirss oli eelk\u00f5ige n\u00f5uandja ja toetaja, kes p\u00fc\u00fcdis noori naisi julgustada ning suunata. Tema jaoks oli oluline, et konkursid annaksid osalejatele enesekindlust ja v\u00f5imaluse areneda.<\/p>\n

Vanatehnikaklubi Unic ja armastus vanatehnika vastu<\/p>\n

Kui missiv\u00f5istlused tegid Kirsist laiemale avalikkusele tuntud nime, siis tema teine suur kirg oli vanatehnika.<\/p>\n

Selle armastuse algus ulatus aga tagasi 1975. aastasse, mil Kirss ostis oma esimese vanas\u00f5iduki \u2013 1939. aasta Mercedes-Benz 170V. Ta on hiljem meenutanud, et just sellest autost algas tema eluaegne kiindumus uunikumitesse. Esimene proovireis ei m\u00f6\u00f6dunud aga sugugi rahulikult \u2013 Tartu ringrajal l\u00f5ppes s\u00f5it ootamatult nii, et auto keeras ratastega taeva poole. Kolme n\u00e4dala jooksul taastati s\u00f5iduk Pedjal koos koolivennaga ning sellest kogemusest kasvas v\u00e4lja midagi palju suuremat kui \u00fcks auto.<\/p>\n

Sama aasta s\u00fcgisel sattus Kirss Riiga, kus toimus juba kolmandat korda L\u00e4ti vanas\u00f5idukite kokkutulek. Seal m\u00e4rkas ta \u00fcllatusega, et mitmed Eesti p\u00e4ritolu haruldased s\u00f5idukid olid juba L\u00e4ti kollektsion\u00e4\u00e4ride k\u00e4es. See kogemus pani teda m\u00f5tlema, et ka Eestis tuleb kiiresti tegutseda, et s\u00e4ilitada siin alles j\u00e4\u00e4nud vanatehnika.<\/p>\n

\"Valeri<\/p>\n

Nii s\u00fcndiski m\u00f5te luua Eesti oma vanas\u00f5idukite klubi. 4. oktoobril 1975 kutsus ta Tallinnas Pikk t\u00e4nav 41 majja kokku esimesed huvilised. Sellest kokkusaamisest kasvas v\u00e4lja hobiklubi Unic, mille ametlik asutamiskoosolek toimus 31. jaanuaril 1976 Ajakirjandusmajas.<\/p>\n

N\u00f5ukogude aja tingimustes ei olnud sellise liikumise k\u00e4ivitamine lihtne. Ametlikku toetust nappis ja sageli tuli tegutseda pelgalt entusiasmile toetudes. Sellest hoolimata kujunes Unicist kiiresti tugev kogukond, mille eesm\u00e4rk oli p\u00e4\u00e4sta ja s\u00e4ilitada vanu autosid, mootorrattaid, hobus\u00f5idukeid ja jalgrattaid h\u00e4vimisest.<\/p>\n

Kirss juhtis klubi ligi kaksk\u00fcmmend aastat ning oli paljude suur\u00fcrituste peakorraldaja. Tema eestvedamisel toimusid paraadid, kokkutulekud ja n\u00e4itused, mis t\u00f5id kokku tuhandeid huvilisi ning aitasid kujundada Eesti vanatehnikaliikumise traditsiooni. Aastate jooksul kasvas Kirsil v\u00e4lja ka m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rne vanas\u00f5idukite kogu. Tema jaoks ei olnud tegemist pelgalt isikliku kollektsiooniga, vaid sooviga n\u00e4idata tehnikaajalugu laiemale publikule.<\/p>\n

1990. aastate keskel s\u00fcndis m\u00f5te tuua vanad s\u00f5idukid muuseumiv\u00e4ljapanekuna inimeste ette. P\u00e4rast pikki ettevalmistusi avati 1997. aastal Palmse m\u00f5isas Kirsi vanas\u00f5idukite n\u00e4itus, mis kujunes kiiresti \u00fcheks m\u00f5isa k\u00fclastajate lemmikekspositsiooniks. N\u00e4itus p\u00fcsis Palmse m\u00f5isas k\u00fcmme aastat ning t\u00f5i tehnikaajaloo juurde tuhandeid huvilisi nii Eestist kui ka v\u00e4lismaalt.<\/p>\n

Hiljem otsustas Kirss kollektsiooni uude kohta viia. 4. mail 2006 avati Virtsus, endises m\u00f5isa moonakate majas, Kirsi vanas\u00f5idukite muuseum. Seal sai kollektsioon uue p\u00fcsiva kodu ning oli igal suvel k\u00fclastajatele avatud. Lisaks s\u00f5idukitele eksponeeriti seal ka tema aastak\u00fcmnete jooksul kogutud materjale nii Unicu tegevuse kui ka missiv\u00f5istluste ajaloost.<\/p>\n

Kirsi eesm\u00e4rk oli muuta tehnika- ja kultuurip\u00e4rand elavaks ning k\u00e4ttesaadavaks \u2013 mitte ainult muuseumiklaasi taga, vaid ka liikuvate, t\u00f6\u00f6tavate masinatena. Ta uskus, et vanad s\u00f5idukid v\u00e4\u00e4rivad mitte \u00fcksnes s\u00e4ilitamist, vaid ka liikumist ja elu.<\/p>\n

Valeri Kirss abiellus 24. detsembril 1982 arhitekt Anu Kuningaga. Kirss on oma abikaasat kirjeldanud kui intelligentset ja hoolivat inimest, kes oli talle eluteel kindlaks toeks. Perre s\u00fcndis kaks last: t\u00fctar Liilit ja poeg Aaro. K\u00f5ige suurem r\u00f5\u00f5m on see, et Valeri j\u00f5udis \u00e4ra oodata oma esimese lapselapse Alfredi s\u00fcnni 2023. aasta detsembris ja sai talle anda esimese ja viimase tennisetunni 2024. aasta suvel V\u00f5sul. Perekond j\u00e4i talle alati k\u00f5ige olulisemaks, isegi k\u00f5ige aktiivsemate t\u00f6\u00f6aastate keskel.<\/p>\n

\"Valeri<\/p>\n

Tennis ja elu hilisematel aastatel<\/p>\n

Lisaks kultuuri- ja seltskonnaelule oli Kirsil veel \u00fcks suur kirg \u2013 tennis. Ta ise nimetas seda muigega oma \u201ekolmandaks hobiks\u201c. Noorp\u00f5lves oli ta m\u00e4nginud vaid veidi lauatennist, kuid t\u00f5sisem huvi tennise vastu tekkis alles 1990. aastate alguses. 1991. aastal v\u00f5ttis ta suveks rendile V\u00f5su tennisv\u00e4ljaku ning hakkas koos naabrimehe Velloga m\u00e4ngu \u00f5ppima. Nagu ta ise meenutas: \u201eMe kumbki ei osanud m\u00e4ngida, aga armusime sellesse m\u00e4ngu.\u201c Algul oli tegemist lihtsalt r\u00f5\u00f5msa harrastusega, kuid aastate jooksul kasvas sellest t\u00f5sisem spordiharrastus.<\/p>\n

\"Valeri<\/p>\n

Seenioride v\u00f5istlustel osaledes j\u00f5udis ta ka rahvusvahelisse ITF veteranide edetabelisse. 70+ vanuseklassis \u00f5nnestus tal mitmel aastal t\u00f5usta maailma saja parema hulka. Aastate jooksul kogus ta \u00fcle kuuek\u00fcmne karika, millest mitmed p\u00e4rinesid ka v\u00e4lisv\u00f5istlustelt.<\/p>\n

Aastate jooksul kogus ta puureketeid, tenniseraamatuid ning tennise kogukond kujunes talle teiseks pereks. L\u00e4hedaste s\u00f5nul aitas just sport tal aastaid v\u00f5idelda tasapisi l\u00e4heneva haigusega. Viimasel eluk\u00fcmnendil tuli Valeri Kirsil pidada vaikset ja rasket v\u00f5itlust Alzheimeri t\u00f5vega. Kusjuures tennis oli see, mis arstide s\u00f5nul tema eluiga pikendas. Tennis oli tegevus, mis hoidis vaimu erksa ja t\u00f5ukas haigust pikka aega eemale. Haigus hiilis ligi aeglaselt ja m\u00e4rkamatult, kuni hakkas tasapisi tema keha murdma, kuid mitte kunagi tema vaimu. Ka rasketel hetkedel tundis ta pigem muret teiste kui iseenda p\u00e4rast. <\/p>\n

Oma l\u00e4hedased tundis ta \u00e4ra elu l\u00f5puni \u2013 vahel s\u00f5nadeta, \u00fcksnes pilgu ja talle nii omase sooja naeratusega.<\/p>\n

Pere soovib s\u00fcdamest t\u00e4nada V\u00e4ike-Maarja hooldekodu, Valkla S\u00fcdamekodu, P\u00f5hja-Eesti Regionaalhaigla erakorralise meditsiini osakonna meeskonda, Elora Keila haiglat ning Tallinna Kesklinna Valitsuse sotsiaalt\u00f6\u00f6 spetsialisti Ruta Rosenfeldi.<\/p>\n

Valeri Kirss j\u00e4ttis endast maha tugeva j\u00e4lje Eesti kultuuriloosse. Ta oli mees, kes ei kartnud ideid ellu viia ka siis, kui need tundusid esialgu liiga julged v\u00f5i ebatavalised.<\/p>\n

Tema korraldatud missiv\u00f5istlused ja vanatehnika\u00fcritused t\u00f5id aastate jooksul kokku tuhandeid inimesi. Need s\u00fcndmused ei olnud pelgalt meelelahutus \u2013 need olid osa ajastu muutumisest ja Eesti \u00fchiskonna avanemisest.<\/p>\n

Valeri Kirsi j\u00e4\u00e4vad leinama tema abikaasa Anu Kuningas, poeg Aaro Kirss, t\u00fctar Liilit Kirss, t\u00fctrepoeg Alfred Ainola, kaksik\u00f5ed Marje ja Anne, sugulased ja s\u00f5brad. Samuti Miss Estonia pere, Eesti vanatehnika kogukond ning tennises\u00f5brad.<\/p>\n

Pere t\u00e4nab Indrek Sirki, kelle professionaalsed teadmised, soe suhtumine ja p\u00fchendumus on olnud hindamatu abi Valeri Kirsi vanade autode kollektsiooni s\u00fcstematiseerimisel ja selle tuleviku planeerimisel.<\/p>\n

Kuidas see lugu Sind end tundma pani? Saada <\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Eesti kultuuri- ja seltskonnaelu \u00fcks v\u00e4rvikamaid ja oman\u00e4olisemaid korraldajaid, Miss Estonia konkursi taasalgataja, vanatehnikaklubi Unic \u00fcks rajajaid ning…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":127315,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[5],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,28,29,19,25,23,24,22,20,22366,30],"class_list":["post-127314","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-uldised-uudised","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-valeri-kirss","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116216314138367179","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/127314","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=127314"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/127314\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/127315"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=127314"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=127314"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=127314"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}