20 aastat Eesti Draamteatrit juhtinud Rein Oja s\u00f5nas kultuurisaates “OP” teatrite rahastustest r\u00e4\u00e4kides, et iga otsus on kellegi jaoks hea ja kellegi jaoks halb, aga k\u00f5ige keerulisem on olukord, kus otsust tegelikult ei tehtagi.<\/p>\n
M\u00f5ne n\u00e4dala eest 70. s\u00fcnnip\u00e4eva t\u00e4histanud Oja suuri juubelipidustusi ei korraldanud. “P\u00e4rast 50. s\u00fcnnip\u00e4eva otsustasin ma, et aitab k\u00fcll. P\u00e4rast seda ei ole ma neid nulli ja viiega s\u00fcnnip\u00e4evi v\u00e4ga suurelt pidanud,” t\u00f5des Oja, kes haaras selle aasta s\u00f5brap\u00e4eval esietendunud Hamletis taas Poloniuse rolli.<\/p>\n
“Jah, see on nii kummaline, et kui ma lavakunstikooli sisse astusin, siis k\u00fcsiti, mis rolle te tahaksite m\u00e4ngida. Mina \u00fctlesin, et Till Eulenspiegelit ja Poloniust. Esimene ei huvitanud kedagi, aga Polonius oli \u00fcllatav, sest k\u00f5ik olid ju \u00f6elnud Hamlet. Ma ilmselt tahtsin rohkem laiata, et ma tean “Hamletist” teisi tegelasi ka ikka. Ja 50 aastat tagasi, 1976. aastal, kolmanda kursuse eksamil \u00f5nnestus mul seda m\u00e4ngida. Ja n\u00fc\u00fcd siis teine kord,” muigas Oja, kes kahtlustab, et see tore k\u00f5lakas j\u00f5udis ka lavastaja Rainer Sarneti k\u00f5rvu.<\/p>\n
Teisel korral kehastas Oja enda jaoks ootamatut Poloniust. “Rainer Sarneti n\u00e4gemus “Hamletist” ei ole ikkagi p\u00e4ris esimene ettekujutus. Rollidega on kummaline see, et enne kui sa lavale l\u00e4hed, on enne igat etendust sees n\u00e4rv, et ma ei oska vist mitte midagi. \u00dcks k\u00f5ik kui vana ma olen olnud. Kas 20-aastaselt v\u00f5i 70-aastaselt, see \u00fcletus on suhteliselt keeruline. Aga kui seal juba oled, siis on okei,” nentis ta.<\/p>\n
“Eks ma pean seda \u00e4ra kasutama. L\u00f5puks s\u00fc\u00fctuks v\u00f5i s\u00fc\u00fcdi j\u00e4\u00e4d sa ise,” lisas Oja. Kui tuua “Hamleti” tsitaat “aeg liigestest on lahti” meie ilma ja m\u00f5elda Eesti v\u00f5i kogu maailma peale, siis ei saa Oja aru, kuidas inimkond ei \u00f5pi s\u00f5dade ajaloost.<\/p>\n
“Me ikka ja j\u00e4lle hakkame peale v\u00f5i tungime kellelegi kallale. See on asi, mis m\u00f5jutab mind k\u00f5ige rohkem ja tervet maailma. Me isegi \u00f5pime ju ajalugu s\u00f5dade ajaloona, sellest revolutsioonist sinnani v\u00f5i sellest s\u00f5jast sinnani, “esimese ja teise maailmas\u00f5ja vahel”. Mitte, et s\u00f5da on kahe perioodi vahel, vaid meie oleme kahe s\u00f5ja vahel kogu aeg. Ma ei saa aru, miks see meie \u00f5petuses sees on. Mitte Shakespeare ei elanud Elizabeth I ajal, vaid Elizabeth I elas Shakespeare’i ajal. See oleks ju palju ilusam.”<\/p>\n
Eesti teatri puhul n\u00e4eb Oja positiivsena seda, et teater nii populaarne on. “Mitte ainult draamateater vaid \u00fcldse teater on populaarne. See, et korraldajatest nimistu meil nii pikk on, on ju v\u00e4ga tore. Aga keegi peab tegema valiku, kuidas kedagi toetada v\u00f5i kuidas mitte toetada, ja keda toetada ja keda mitte toetada. See valik kahjuks tuleb teha. Igal n\u00e4htusel on v\u00f5ime paisuda v\u00e4ga suureks,” s\u00f5nas Oja.<\/p>\n
“Iga otsus on kellegi jaoks hea ja kellegi jaoks halb. Tuleb teha lihtsalt otsus. Praegusel hetkel, kus see otsus on mitme vahel, on see k\u00f5ige keerulisem situatsioon. Otsustamatus on k\u00f5ige hullem. Ka halb otsus on parem,” toonitas Oja.<\/p>\n
N\u00fc\u00fcdseks 20 aastat draamateatri eesotsas tegutsenud Oja m\u00e4rkis, et teatritegemise juures oli k\u00f5ige keerulisem pandeemia-aeg. “Siis, kui me \u00fcldse m\u00e4ngida ei saanud. Me ei saanud lihtsalt oma t\u00f6\u00f6d teha.”<\/p>\n
Teiste loomingulistele otsustele rohelisi v\u00f5i punaseid tulesid andes, ei saa teatrijuhina l\u00e4htuda ainult rahast. “On selge, et Ferrarit me lavale ei too. Mitte ainult sellep\u00e4rast, et Ferrari ostmiseks raha ei j\u00e4tku, vaid ka sellep\u00e4rast, et Ferrari ei mahu meie uksest sisse. Nii et p\u00f5hjuseid on mitu, mitte ainult rahas.”<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"20 aastat Eesti Draamteatrit juhtinud Rein Oja s\u00f5nas kultuurisaates “OP” teatrite rahastustest r\u00e4\u00e4kides, et iga otsus on kellegi…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":127697,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[16],"tags":[186,37,33,1367,35,173,34,36,140,465,21709],"class_list":["post-127696","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-meelelahutus","tag-draamateater","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-draamateater","tag-eesti-keel","tag-entertainment","tag-estonia","tag-estonian","tag-meelelahutus","tag-op","tag-rein-oja"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116218343250362217","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/127696","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=127696"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/127696\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/127697"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=127696"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=127696"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=127696"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}