K\u00fcsisin 2019. aastal Mati Undi toona veel ajutist muuseumi k\u00e4sitleva artikli l\u00f5pus siinsamas Sirbis: “Mis saab Mati Undi nahkportfellist n\u00fc\u00fcd edasi? Kas j\u00e4tkub meil (riigil, linnal ja miks mitte sponsoritel) m\u00f5istust ohverdada need m\u00f5ned Maserati d\u017eiibid vajalike korteriostude tegemiseks?”1<\/p>\n
Antud k\u00fcsimusele v\u00f5ib n\u00fc\u00fcd vastata t\u00e4iesti rahulolevana ja muheda peanoogutusega: Mati Undi muuseum on saanud taevasest soovist maiseks ja maandunud otse Luigetiigi vastu Kadrioru nn kirjanike majja, vaid paar korrust allapoole kunagisest Mati Undi korterist.<\/p>\n
Missugune on ideaalne m\u00e4lestusasutus?<\/p>\n
Mul on olnud lapsep\u00f5lvest saati huvi kirjanike (ja kunstnike) muuseumide vastu. M\u00e4letan toredaid hetki k\u00fclask\u00e4ikudest N\u00f5mmele oma vanat\u00e4di Ella juurde, kes elas hilisemas Kristjan Raua majamuuseumis. Hiljem olen ise t\u00f6\u00f6tanud A.\u00a0H.\u00a0Tammsaare ja Eduard Vilde majamuuseumis Kadriorus. Alati, kui mul on ilmunud v\u00e4lismaal m\u00f5ni t\u00f5lge, olen katsunud k\u00fclastada just m\u00f5nd v\u00e4ikest sealsele kirjanikule p\u00fchendatud muuseumi.<\/p>\n
Loomeinimese kortermuuseum v\u00f5i selle moodsam edasiarendus on tema loojale alati paras p\u00e4hkel. K\u00f5igepealt v\u00f5ib see olla lihtsalt n\u00e4iteks tuba korteris, kus j\u00e4tkuvalt elatakse. Niisugune on Prahas aadressil Karpova\u00a010 helilooja ja muusiku Jaroslav Je\u017eeki siniseks v\u00e4rvitud seintega tubamuuseum, mis on avatud vaid \u00fchel p\u00e4eval n\u00e4dalas paariks tunniks. Je\u017eek oli peaaegu pime, kuid t\u00e4nu sinisele toonile n\u00e4gi ta mingeidki \u00e4hmaseid varje. Ruumis on klaver, Je\u017eeki isiklikud asjad ja snepperlukuga uks, mis viib \u00fclej\u00e4\u00e4nud korterisse. Ilmselt on teistel n\u00e4dalap\u00e4evadel kasutuses ka see tuba!<\/p>\n
J\u00e4rgmine variant on tervet korterit v\u00f5i maja h\u00f5lmav m\u00e4lestusasutus. Siin v\u00f5ib tuua n\u00e4iteks legendaarse linnaluuletaja ja k\u00f5rtsikammija Aleksandrs \u010caksi Riia kortermuuseumi (L\u0101\u010dpl\u0113\u0161a iela\u00a048), kuhu sisenedes n\u00e4gin kord muuseumit\u00f6\u00f6tajat hirmunult taldrikuga k\u00f6\u00f6ki jooksvat. Korter- v\u00f5i majamuuseumis tekib nimelt alati metaf\u00fc\u00fcsiline pinge kunagise (ja n\u00fc\u00fcdisajal demonstreerimist vajava) ideaaloleku ning praeguse personali kohaloleku vahel, kuna too peab ajaloost \u00fclimalt laetud keskkonnas tegema ikka ju oma v\u00e4ikseid k\u00e4ike tualetti, k\u00f6\u00f6ki ja mujale. Kujutan ette, et asjaosaliste pinge v\u00f5ib alaneda vaid siis, kui loomeinimesele on muuseum tehtud kohta, millega tollel kunagi erilist seost pole olnud (n\u00e4iteks Anton\u00edn Dvo\u0159\u00e1ki muuseum on \u00fches suvalises Praha barokkpalees). Ajaloolistes hoonetes v\u00f5ib leida vahel ka esemeid, mis on sinna sattunud p\u00e4rast loomeisiku eluaega, ent praktilistel p\u00f5hjustel alles j\u00e4etud: nii oli n\u00e4iteks Kadriorus Vilde muuseumis aastak\u00fcmneid allkorruse k\u00f6\u00f6gis tohutu Saksa-aegne seif, kus tegelikult hoiti ka m\u00f5ningaid Tammsaare k\u00e4sikirju (oli \u00fcldteada fakt, et N\u00f5ukogude seifid v\u00f5isid tulekahjus kuumeneda ja \u00fcrikud seal sees h\u00e4vida, Saksa seif aga oli vesi\u00adjahutusega ja vaid mulises \u00fclbelt n\u00f5ukaaja p\u00f5lengute peale).<\/p>\n
Ja olemegi j\u00f5udnud armsale Koidula t\u00e4navale! Kiiskavvalgete Maserati d\u017eiipide vahel laveerib siin huulekirurgi suudlusi kandvaid slaavi daame, aga nende vahelt l\u00e4bi tr\u00fcgides v\u00f5ib j\u00f5uda Tallinna kirjanduskeskuse A.\u00a0H. Tammsaare muuseumi juurde (Koidula\u00a012a), mis m\u00f5neski m\u00f5ttes kujutab endast \u00fche kirjaniku m\u00e4lestusasutuse ideaalvarianti. Kunagine dat\u0161a, kus meie suurkuju oli vaid \u00fc\u00fcriline, seisab uhkes \u00fcksinduses suure krundi s\u00fcgavuses (teine samasugune maja on n\u00fc\u00fcdseks h\u00e4vinenud). Ideaalne on, kui \u00fches kohas on koos kunagine loomeisiku korter ja moodsamat laadi interaktiivne tutvustussaal, nagu praegu siin. Oma peavarahoidja-aegadest samas majas 1990ndate keskel m\u00e4letan eriti aga v\u00e4ikest salauksega puhkeruumi, mida kutsuti Merevaigutoaks. See oli \u00fcle l\u00f6\u00f6dud kollase mistraga ning toimusid seal pea igap\u00e4evased valvurit\u00e4dide (ja neid oli palju!) juubelid, kus lemmikjoogiks oli segu, mida kutsusin “Surm p\u00e4rastl\u00f5unal” (piparm\u00fcndilik\u00f6\u00f6rile valati peale ohtralt \u0161ampust!), sest p\u00e4rast selle kihiseva \u00f5uduse pruukimist kadus minu t\u00f6\u00f6ind t\u00e4ielikult ja m\u00f5tted hakkasid kindlameelse kilpkonnana roomama Kuku klubi poole\u00a0\u2026 Aga ka seesugune taastusruum peab \u00fches \u00f5iges raske m\u00e4letamisega tegelevas asutises teraapilises m\u00f5ttes ju alati olemas olema!<\/p>\n
Mati Undi muuseum Kadriorus\u00a0\u2026<\/p>\n
\u2026 on esiteks v\u00e4ga esteetiline ja meeldiv. Iga asutuse visiitkaardiks on tegelikult ikka inimene leti taga. Kord r\u00e4\u00e4kis \u00fcks m\u00f5isaomanik mulle, et m\u00f5isat taastada on lihtne, aga normaalset inimest telefoni vastu v\u00f5tma saada t\u00e4iesti v\u00f5imatu. 10.\u00a0septembril, kui k\u00fclastasin Undi muuseumi, oli selle paiga visiitkaardiks v\u00e4ga s\u00fcmpaatne, soravat saksa keelt r\u00e4\u00e4kiv daam, kelle selja tagant v\u00f5is osta T-s\u00e4rke Undi pildiga, saunaseepe, mille pakendil Vahing ja Unt alasti peal, ja palju muud v\u00e4gagi \u00e4gedat. Unt oligi ju \u00e4ge t\u00fc\u00fcp ning temast inspireerituna ongi siin osatud toredaid tooteid teha!<\/p>\n
M\u00e4letan, kuidas kord tuli Unt Vilde muuseumi ja tahtis laenata \u00fchte Tammsaare k\u00e4sikirja. Legendaarne muuseumi\u00addirektor Elem Treier andiski. M\u00f6\u00f6dus paar n\u00e4dalat ja j\u00e4rsku tuli direktor Treier mu kabineti uksele ning asus k\u00e4rkima, miks ma\u00a0(!) laenutasin k\u00e4sikirja Undile ning et see tuleb kohe tagasi tuua. Helistasin Undile, \u00f5nneks oli ta viie minuti p\u00e4rast kohal, n\u00e4ost punane nagu p\u00e4rast korralikku saunask\u00e4iku\u00a0\u2026 Tammsaaret ta igatahes austas!<\/p>\n
Ekspositsioonis on muidugi \u00fcsna palju Undi isiklikke asju. Eestis on muuseume, kus neid ju peaaegu ei ole v\u00f5i on v\u00e4ga v\u00e4he. H\u00e4mmastaval kombel tajusin k\u00f5ige suuremat \u00fcllatust v\u00f5i isegi \u00f5\u00f5vastust Undi ID-kaardi ja ta kaubamaja partnerkaardi puhul\u00a0\u2013 need m\u00f5jusid sama vahetult kui kunagi Vilde sokid tema majamuuseumis. Just tavalised esemed, mis meilgi, k\u00fclastajatel, olemas, annavad k\u00f5ige suurema efekti: korraga tajume klassikut tavalise inimesena, mitte mingi pooljumalana kuskil udustel parnassik\u00f5rgustel. Igap\u00e4evased esemed on ekspositsioonis vaata et olulisemadki kui m\u00f5ni riiklik autasu, mis ju samuti muuseumikapis olemas.<\/p>\n
Elo Viidingut, Viivi Luike ja Paul-Eerik Rummot, kolme ekraanidelt k\u00f5nelejat, saab kuulata l\u00e4bi mustade vanamoodsate telefonitorude, kusjuures nad tekitavad ka \u00fche eriefekti, mis pole kujundusmeeskonnal ilmselt plaanis olnud. Nimelt: kui mitte \u00fchtegi toru t\u00f5sta ja j\u00f5llitada lihtsalt Mustam\u00e4e korrusmaja fotot, tekib igale Mustam\u00e4e elanikule (allakirjutanul 33 aastat staa\u017ei, peatus Tasuja) tuttav helitaust, kus l\u00e4bi seinte k\u00f5lab veidi arusaamatuid h\u00e4\u00e4li, nagu see m\u00f5nes kunagises Mustaka korteris tavaliselt oli, kui naabrid k\u00f5va h\u00e4\u00e4lega r\u00e4\u00e4kisid.2\u00a0On hea, kui ekspositsioon meenutusi esile kutsub. See nurk oma h\u00e4\u00e4ltega erutaski Undi muuseumis mind ehk k\u00f5ige enam.<\/p>\n
Vanad fotod, kus Mati Unt Evald Hermak\u00fclaga napsu v\u00f5tab ja muud huvitavat teeb, on n\u00fc\u00fcd mingi programmiga ellu \u00e4ratatud ja veidi liikuma pandud, aga nii palju \u00f5\u00f5va kui Undi kaubamajakaart need siiski ei tekita. Korduv motiiv muuseumis on ka kirjutusmasin, mida saab klaasi tagant imetleda ja ise juhendi abil proovida. Tr\u00fckkimiseks m\u00f5eldud blanketid on eriti teravmeelsed, nii nagu ka kassif\u00fcsiognoomiad pehmetel istmetel. Kuna Unt oli kassiinimene, siis saab vaadata ka tervet hulka kassikujusid ning leida vetsu eesruumist mitmeid kassipilte. On vana t\u00f5de, et kassid on targad olevused ja erinevalt koertest nad koolis ei k\u00e4i\u00a0\u2026<\/p>\n
Ekspositsioonitekstide rubriigist “Lapsep\u00f5lv” saab k\u00fclastaja ometi teada, et Mati Undile meeldisid varajases nooruses ka \u00fcks koer ning kana. Kogu v\u00e4ljapanek seintel ongi periodiseeritud Undi olulisemate eluetappide kaupa, n\u00e4iteks Tartu perioodi puhul kirjeldatakse meile juba h\u00fcsteerilist t\u00fc\u00fcpi Unti Vaino Vahingu superteose “Noor Unt” (2004) p\u00f5hjal, r\u00e4\u00e4gitakse teatrireformist ja Vahingu kurikuulsast salongist. Kas praegu veel \u00fcldse kuskil salonge on? Vist mitte, pigem soendavad k\u00f5ik oma k\u00e4si \u00f5htuti telefoni- ja arvutiekraanide valgusel. Vaid Tartus Kivastiku Promenaadi-klubis v\u00f5ib veel kohata \u00f6iseid n\u00e4itlejaid, kuid sellist “h\u00fcsteeritsemist, ps\u00fchhohuligaansust ja m\u00e4ssamist” k\u00fcll enam ei kohta\u00a0\u2026 ja p\u00e4ris kaktustest salateid nagu Undi ja Kreismanni salongis Mustam\u00e4el ka enam ei pakuta.<\/p>\n
Tol ajal Undile kingitud tele\u00adskoop on kirjutusmasina k\u00f5rval teine ruumidominant ja juhib m\u00f5tted juba ilusti Undi “S\u00fcgisballini”. Ma ise ei pea seda Undi peateoseks\u00a0\u2013 arvan, et m\u00f5ned Undi lavastused (eriti “Meister ja Margarita”) ning samuti n\u00e4idendid (kas\u00a0v\u00f5i “Graal!”) j\u00f5udsid oma m\u00e4ngudega kuhugi palju kaugemale. N\u00e4iteks kinnistus Katrin P\u00e4rn mu ajju igavese \u00fcletamatu Peemotina (Vanemuine, 2000).<\/p>\n
Ka muuseumi sissep\u00e4\u00e4s ning garderoob Undi suurte portreede ja punaste sametkardinatega tundub l\u00f5puks ainuv\u00f5imalik. 1990ndate keskel, kui Unt Kadriorgu kolis (ta elas siin 1995\u20132005), oli see p\u00e4ris ohtlik koht. Sestap armastaski ta pigem hommikusi jalutusk\u00e4ike. Ohtlikud ei olnud mitte ainult inimesed, vaid isegi hulkuvad koerad. M\u00e4letan oma esimese t\u00f6\u00f6p\u00e4eva hommikut, kui saabusin tunniajalise hilinemisega Vilde muuseumi ja leidsin h\u00e4mmastusega kogu kollektiivi (sealhulgas direktori ja majandusjuhi) abitult seismas sissep\u00e4\u00e4su ees, sest trepimademel magas magusat und kellegi hiigelsuur rotveiler! Lisaks kippusid v\u00f5\u00f5rkeelsed inimesed pargis toona veel rohkesti grillima ja mustlaslikku telgielu elama, konflikt nendega sai kuulu j\u00e4rgi saatuslikuks hiljem \u00fchele eesti n\u00e4itlejale. Undi majas tegutsenud kohvik on aga mu arust p\u00fcsinud \u00fcsna muutumatuna. 1990ndatel oli see kaunis kallis koht\u00a0\u2013 lihtsam rahvas k\u00e4is nurga peal, trammi p\u00f6\u00f6ramiskoha juures p\u00fcstijalabaaris, kus sai koos maikades s\u00f5idu\u00f5petajatega s\u00fc\u00fca kapsaga sardelle ning vaadata m\u00f6\u00f6duvate kaunitaride vihmaveeloigus jalgu. Kadrioru pargi olukord muidugi paranes pidevalt, kuid muuseumi seinatekstis on toonast Kadriorgu siiski liiga id\u00fcllilisena kujutatud, ilmselt kontrastina Lasnam\u00e4ele, kust Unt sinna kolis.<\/p>\n
K\u00fcll aga m\u00f5jus mulle t\u00e4iesti undilikuna muuseumi t\u00fchi k\u00fclmkapp, kuhu sain oma joogid jahedasse panna, sest olin tulnud ette valmistama oma uue luuleteose “Baeri laulud” esitlust. Niisuguseks ettev\u00f5tmiseks on Undi muuseumis k\u00f5ik lausa supertasemel: k\u00f6\u00f6k, umbes 60 istekohta (koos istmepatjadega), heliseadmed ja muu tarvilik. Kui raamat alles kirjutamata, saab inspiratsiooniks k\u00e4ia siin lugemas Undi teoseid, aga ka muud eesti kirjandust, mida on suures valikus riiulitel ootamas.<\/p>\n
L\u00f5petuseks<\/p>\n
Ilmselt on ikkagi kadumas n-\u00f6 p\u00f5dratopisemuuseumide ajad. Muuseumis t\u00f6\u00f6tajale olid need ehk m\u00f5nusad ja huvitavadki, kuid vaevalt et k\u00fclastajale. \u00dcks mu l\u00f5busamaid t\u00f6\u00f6p\u00e4evi kunagises Vilde muuseumis oli siis, kui otsisin \u00f5htuni v\u00e4lja salajast maasikanalivka\u00adpudelit, mida osav t\u00f6\u00f6mees kuritarvitas. Eks muidu oleks olnud \u00fcksk\u00f5ik, kuid sel p\u00e4eval l\u00f5ikas ta klaasi: kogu ruum oli juba t\u00e4is mingeid kummalisi klaasit\u00fckke, ent vajalik aknaruut ei valminud kohe kuidagi. Pudeli leidis l\u00f5puks direktor Treier oma kabinetist diivani tagant! T\u00f6\u00f6mees oli selle kavalalt sinna peitnud ja k\u00e4is vahepeal siis r\u00fc\u00fcpamas, kui kedagi ruumis ei olnud. M\u00e4letan direktor Treieri suurep\u00e4rast metaf\u00fc\u00fcsilis-ahastavat karjatust, kui ta geniaalse peidukoha avastas: “Kuradi Edisson!”. K\u00fclastajatel on ju muuseumi peentest tagatoam\u00e4ngudest siiski \u00fcksk\u00f5ik, las need vajuvad kaugetesse m\u00e4lestustesse.<\/p>\n
Mati Undi muuseumile soovin aga palju k\u00fclastajaid ja uhkeid \u00fcritusi. Tallinna kirjanduskeskus on loonud silmapaistvalt hea ja moodsa kirjandusliku kosmodroomi!<\/p>\n
1 Paavo Matsin, Mati Undi d\u017eiibid.\u00a0\u2013 Sirp 13.\u00a0XII\u00a02019.<\/p>\n
2 Tervitan siinkohal oma kunagist pikaajalist Mustam\u00e4e altnaabrit, kallurijuhist retsi, kes igal hommikul kella kuue ajal transistorraadio \u00fc\u00fcrgama pani, siis \u00f5ues ka kalluri tundidepikkuseks soojenduseks k\u00e4ivitas ning seej\u00e4rel ilmselt mingit oma tavalist hommikurooga\u00a0\u2013 voblat?\u00a0\u2013 s\u00f6\u00f6ma hakkas! Bre\u017enevi surma puhul oli majaelanike \u00fcllatus suur, kui ta oli kogu paraadna (Mustam\u00e4el kasutati ikka seda Peterburi tsaariaegset s\u00f5na “trepikoja” asemel) kuuseokstega ehtinud, neid oli kinnitatud isegi lakke!<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"K\u00fcsisin 2019. aastal Mati Undi toona veel ajutist muuseumi k\u00e4sitleva artikli l\u00f5pus siinsamas Sirbis: “Mis saab Mati Undi…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":1278,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[16],"tags":[37,33,35,173,34,36,1537,1536,140],"class_list":{"0":"post-1277","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-meelelahutus","8":"tag-ee","9":"tag-eesti","10":"tag-eesti-keel","11":"tag-entertainment","12":"tag-estonia","13":"tag-estonian","14":"tag-mati-undi-majamuuseum","15":"tag-mati-unt","16":"tag-meelelahutus"},"share_on_mastodon":{"url":"","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1277","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=1277"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1277\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/1278"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=1277"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=1277"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=1277"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}