![\"\"](\"https:\/\/www.sirp.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/2\/2026\/03\/Sirp-10-2026_0005__art_r2.jpg\")
<\/a><\/p>\nRaamatuaasta kujunes t\u00e4hendus\u00adrikkaks \u2013 ning mitte \u00fcksnes kirjanikele, lugejatele ja raamatutega tegelevatele institutsioonidele, vaid t\u00f5i kaasa ka kaua oodatud v\u00f5imaluse j\u00e4tkata lugejaskonna sotsioloogilisi uuringuid, mis olid kodumaise rahastuse l\u00f5ppedes 2014. aastast oma j\u00e4rge oodanud. Eelmise aasta m\u00e4rtsis leidiski kultuuriministeerium raamatuaasta puhul v\u00f5imaluse \u00fcle-eestilise lugemisuuringu rahastamiseks. Selle l\u00e4biviimise eest pandi vastutus rahvusraamatukogule, kes kaasas k\u00fcsimustiku tegemisse ning kogu uuringu l\u00e4biviimisse ka T\u00dc raamatukogu ja T\u00dc \u00dchiskonnateaduste Instituudi ning Eesti Kirjandusmuuseumi teadlased. K\u00fcsitluse tellimiseks tehtud konkursi p\u00f5hjal usaldati andmekogumine Kantar Emorile. Maiks 2025 oli k\u00fcsimustik paigas, k\u00fcsitlus toimus 2025. aasta suvel, sellele lisandusid fookusgrupid ja intervjuud 2025. aasta s\u00fcgisel. Tulemustest valmis raamat \u201eEestlane loeb\u201c, mis on n\u00fc\u00fcd tr\u00fckituna kaante vahel1 ja peagi k\u00f5igile huvilistele elektrooniliselt k\u00e4ttesaadav ka rahvusraamatukogu kodulehel. Sellele peaks j\u00e4rgnema tulemuste m\u00f5testamine ning j\u00e4relduste tegemine, millele ka siinne l\u00fchi\u00fclevaade tahab hoogu anda.<\/p>\n
Lugemisuuringutega alustati Tartu \u00fclikooli ajakirjanduskateedris juba 1970ndate l\u00f5pul ENSV kultuuriministeeriumi kirjastuskomitee rahastusel. Esimene uuring oli seotud Tammsaare sajanda s\u00fcnniaastap\u00e4evaga ja keskendutigi Tammsaare teoste lugemisele2, j\u00e4rgmised k\u00e4sitlused 1980ndate alguses aga haarasid juba kogu toona v\u00e4lja antud raamatute repertuaari. Toona olid raamatupoodide uste taga sabad nii eesti kirjanike kui\u00a0ka t\u00f5lketeoste paremiku ilmumisel ning kirjastajaid huvitas k\u00fcsimus, kas raamatuid ostetakse vaid riiulite iluks v\u00f5i loetakse ikka ka ning miks neid lugeda ja koju osta soovitakse3.<\/p>\n
Kui Eesti sai taas vabaks ning raamat sattus turumajanduse hambusse, langesid tiraa\u017eid ja m\u00fc\u00fcgiarvud kohinal ning kerkis vastupidine k\u00fcsimus: kes \u00fcldse veel raamatuid ostab ja loeb?4 Aastatel 2002\u20132014 saime \u00fclikoolis teha igal kolmandal aastal esindusliku k\u00fcsitluse \u201eMina. Maailm. Meedia\u201c, kus oli alati ka ulatuslik raamatutele p\u00fchendatud osa.5 Nii kujunes v\u00e4lja uuringutraditsioon, mille raames vaadeldi raamatute lugemist osana inimese elavikust (meie vaste m\u00f5istele life-world ja Lebenswelt), mis \u00fchendas \u00fcksikisiku m\u00f5tteilma kultuuriga ja tema elulaadi sotsiaalse ning tehnoloogilise keskkonna muutustega. Sellise l\u00e4henemisviisi viljaks oli raamatusuhte t\u00fcpoloogiate loomine, raamatute ostmise, lugemise, hindamise mustrite, teatavate lugejat\u00fc\u00fcpide esiletoomine. \u00dcksikautorite v\u00f5i kirjandusliikide eelistamine on sellise vaateviisi puhul osa mustrist, mille muutumine annab m\u00e4rku \u00fcldisematest muutustest kultuuris ja \u00fchiskonnas.<\/p>\n
Elame parajasti \u00fcle \u00fcht suuremat muutuste kompleksi, mis haarab korraga infotehnoloogia seni veel ennustamatute tagaj\u00e4rgedega arengut, looduskeskkonda \u00e4hvardavate ohtude kuhjumist, geopoliitilisi murranguid kui\u00a0ka v\u00e4\u00e4rtus- ja \u00fchiskonnas\u00fcsteemide kriisi. K\u00f5ik need protsessid on taustaks p\u00f5lvkondade vahetumisele, millega kaasnevad suured muutused nii arusaamades kui\u00a0ka eluviisis.<\/p>\n
Oleme raamatuaastat p\u00fchitsenud teadmises, et \u201erahvas algab raamatust\u201c, mida v\u00f5ib t\u00f5lgendada kui m\u00f5tet, et eestlaste areng metsarahvast talurahvaks ja talurahvast riigirahvaks on olnud otse seotud omakeelse tr\u00fckis\u00f5na ning rahva j\u00e4rjest kasvanud lugemisv\u00f5imekusega. Kui n\u00fc\u00fcd kuuleme aina k\u00f5vemat juttu, kuidas keegi varsti enam raamatuid ei loe, kas see t\u00e4hendab ka rahvale kadu kuulutamist? Selle k\u00fcsimuse t\u00f5sidus andis raamatuaasta lugemisuuringule kaalu, mida senised samateemalised uuringud pole kandnud.<\/p>\n
Uuring pidi aitama selgitada, milline on eestikeelse raamatu kandepind lugejaskonnas nii praegu kui\u00a0ka aastak\u00fcmnete p\u00e4rast, millised on selle kande\u00adpinna murenemise ohud ning kas on meie v\u00f5imuses neid ohtusid ennetada v\u00f5i nende m\u00f5ju v\u00e4hendada. Millest r\u00e4\u00e4givad eestikeelse raamatu leviku ja lugemise mustrid? Kas need annavad m\u00e4rku ohtlikest pragudest, kindlana tundunud kultuurilise jalgealuse sulamisest? Kas saame olla kindlad eestikeelse raamatu lugejaskonna p\u00fcsimises p\u00f5lvkondade vahetudes? Mida peame ette v\u00f5tma omakeelse raamatukultuuri kandepinna kinnitamiseks tehisaru ajastul?<\/p>\n
K\u00fcsimused olid kantud ohutundest, mis tabab meid siis, kui vaatame pilte Gr\u00f6\u00f6nimaa liustike libisemisest ookeani\u00advette. K\u00f5igile k\u00fcsimustele \u00fcks uuring muidugi l\u00f5plikke vastuseid ei saa anda. Aga sellega on v\u00e4hemalt p\u00fc\u00fctud anda v\u00f5imalikult mitmek\u00fclgne vastus p\u00f5hik\u00fcsimusele, mis on k\u00f5igi j\u00e4rgmiste k\u00fcsimuste l\u00e4htekohaks.<\/p>\n
Kes loeb n\u00fc\u00fcd ja tulevikus eestikeelseid raamatuid?<\/p>\n
On \u00fcldteada, et raamatuid on viimasel kolmel aastak\u00fcmnel loetud j\u00e4rjest v\u00e4hem. Raamatute lugemise kokkukuivamist N\u00f5ukogude ajaga v\u00f5rreldes on anal\u00fc\u00fcsitud ka Tartu \u00fclikooli varasemates uuringutes.6 Digiajastuga kaasnenud lugemise langustrendist k\u00f5nelevad paljude riikide regulaarsed lugemisuuringud, mille kohta leidub \u00fclevaade ka k\u00f5nealuse vastse raamatu peat\u00fckis. Siiski paistab Eesti statistika andmeid vaadates, et kahanemine pole viimasel viiel aastal j\u00e4tkunud enam endise hooga: kui 2015. aastal oli Eestis raamatuid mitte lugenute osakaal rahva seas 19%, siis 2017. aastaks oli see t\u00f5usnud 31%ni ning sellele tasemele ka j\u00e4\u00e4nud kuni 2023. aastani. Meie k\u00fcsitluses vastas 26%, et nad raamatuid ei loe. Kuid Eesti statistika andmed on kogu elanikkonna kohta. Meie eestikeelse raamatu aastap\u00e4evale p\u00fchendatud esinduslikus uuringus on keskendutud aga 15\u201379aastastele eestlastele, mitte kogu elanikkonna lugemisn\u00e4itajatele.<\/p>\n
Lugejad ja need, kes ei loe<\/p>\n
K\u00fcsimustikule vastas 1196 inimest. Nendest 7% tunnistas, et ei loe \u00fcldse raamatuid, ning 19%, et loeb \u00e4\u00e4rmiselt harva. Need kokku 26% vastajatest, kes loevad v\u00e4ga v\u00e4he v\u00f5i \u00fcldse mitte, tunnistasime mittelugejateks, kellele me t\u00e4psemaid k\u00fcsimusi lugemiseelistuste kohta ei esitanud. \u00dclej\u00e4\u00e4nud 74% (889 vastajat) jagunesid omakorda aeg-ajalt, m\u00f5nikord lugejateks (47%) ning pidevateks, sagedasteks lugejateks (28%). Mittelugejatele esitati ainult \u00fcldised k\u00fcsimused selle kohta, kuidas nad oma aega veedavad, sh kultuuri- ja spordi\u00fcritusi j\u00e4lgivad ning meediakanaleid ja digivahendeid kasutavad. Nii saime v\u00e4\u00e4rtusliku v\u00f5imaluse v\u00f5rrelda edasise anal\u00fc\u00fcsi k\u00e4igus lugejate ja mittelugejate elulaadi. V\u00f5rreldes nende lugejar\u00fchmade osalemist teistes kultuurivormides, n\u00e4eme, et huvipuudus raamatute vastu on m\u00e4rk \u00fcldisemast eemalej\u00e4\u00e4misest kultuuriv\u00e4ljalt (joonis 1).<\/p>\n
Lugemine ja ebav\u00f5rdsus<\/p>\n
V\u00f5rreldes lugejate ja mittelugejate suhet eri vastajar\u00fchmades, saab hinnata lugemisaktiivsuse ja sellega kaasneva kultuurilise p\u00e4devuse erinevuste jaotumist. Andmed n\u00e4itavad, et suurim lugemisega seotud ebav\u00f5rdsus ei ole seotud sotsiaalmajanduslike ega piirkondlike tingimustega ega isegi mitte eaga, vaid hoopis kultuurilise as\u00fcmmeetriaga naiste ja meeste vahel. Naiste suurem lugemisaktiivsus saab alguse juba koolieas ning kandub edasi kogu elukaarel. K\u00f5ige \u201elugemisvaesem\u201c osa elanik\u00adkonnast on praegu Eestis keskealised kesk- v\u00f5i kutseharidusega mehed ning k\u00f5ige suuremad lugejad on k\u00f5rghariduseganaised. V\u00f5ib oletada, et naiste lugemisaktiivsusest tulenev parem varustatus kultuurilise kapitaliga teravdab naiste ja meeste ebav\u00f5rdsest positsioonist tulenevaid sotsiaalseid ja ps\u00fchholoogilisi probleeme teistes valdkondades, nii pere-, t\u00f6\u00f6- kui\u00a0ka v\u00f5imusuhetes (joonis 2). Et see ei ole ainult Eesti probleem, kinnitab ka Soomes tehtud p\u00f5hjalik lugejate ja mittelugejate v\u00f5rdlusuuring7.<\/p>\n
Lugemine ja noored<\/p>\n
\u00dcks p\u00f5letavam k\u00fcsimus uuringu kontekstis on noorte suhe raamatuga. See teema on omandanud rahvusvahelise t\u00e4henduse eriti seoses \u00fchismeedia levikuga. K\u00f5nealune uuring ei kinnita kartust, et noored on lugemise t\u00e4iesti h\u00fcljanud. Pigem leidis t\u00f5estust lugemise seos \u00fcldisema kultuurihuvi ja vaimset tegevust soodustava keskkonna olemasoluga kodus ja koolis, aga ka n\u00e4iteks elukohal\u00e4hedases raamatukogus. Lugemisaktiivsuse jaotus on noorte seas \u00fcldiselt samasugune kui kogu elanikkonnas: 32% noorte lugemisaktiivsus on v\u00e4ga suur, lugemisest t\u00e4iesti v\u00f5\u00f5rdunud noori on 24%, mittelugejaid on aga rohkem hoopis keskealiste seas (33%).<\/p>\n
Nooremas p\u00f5lvkonnas s\u00fcveneb l\u00f5he aga selle osa vahel, kes on \u00fchismeediasse \u00e4ra kadunud ega loe v\u00f5i osale ka muudes tegemistes peale ekraanile vaatamise, ning nende noorte vahel, kes on k\u00fcll igati digiosavatena ka s\u00fcgavamate vaimsete huvidega, loevad palju ning kel on huvi ja soovi nautida \u201ep\u00e4ris asju\u201c ning osaleda traditsioonilistes kultuurivormides. Kuid siingi n\u00e4itavad uurimisandmed \u00fchismeedia kasutamise erinevuste v\u00e4henemist ear\u00fchmade vahel: ka k\u00f5ige vanemate vastajate hulgas leidub neid, kes veedavad p\u00f5hilise aja \u00fchismeedias. \u00dcldise tendentsina on aga \u00fchismeedia \u00fclem\u00e4\u00e4rane kasutamine rohkem omane mittelugejatele kui lugejatele (joonis 3).<\/p>\n
Kas paberilt v\u00f5i ekraanilt?<\/p>\n
\u00dcks uuringu l\u00e4biv teema on tehnoloogiliste muutuste m\u00f5ju lugemisele ja selle v\u00f5tab kokku k\u00fcsimus \u201ekas paberilt v\u00f5i ekraanilt?\u201c. Uuring t\u00f5endab, et valdava osa (75%) eestlaste puhul on vastus (veel) \u00fcksmeelselt: paberilt! Ekraanilt loetakse valdavalt ajakirjandust, raamatuid eelistatakse \u00fcle 40aastaste seas ikkagi lugeda paberilt, ehkki teatud olukorras v\u00f5i teatud liiki raamatuid tahetakse lugeda ka ekraanilt v\u00f5i siis kuulata k\u00f5rva\u00adklappides. Raamatu puhul t\u00f5stetakse esile paberraamatu kui f\u00fc\u00fcsilise objektiga seotud positiivseid aistinguid ning parema s\u00fcvenemise, \u201eaja mahav\u00f5tmise\u201c v\u00f5imalust.<\/p>\n
Nii raamatute, ajakirjanduse kui\u00a0ka muu teabe edastamine arvuti v\u00f5i nutiseadme kaudu on muidugi t\u00f5usuteel, eriti vanuses 25\u201335 valgekraelistes ametites t\u00f6\u00f6tavate ja pidevalt kuhugi kiirustavate pealinlaste ja ka koolinoorte hulgas. See aga on v\u00f5imendunud meedia kaudu \u201ekogu Eesti\u201c kohta levivaks kujutluseks (joonis 4).<\/p>\n
Raamatute lugejad ja autorid<\/p>\n
K\u00fcsimustikku oli l\u00fclitatud nimeliselt \u00fcle 80 eesti kirjaniku, et selgitada autorite tundmise, nende teoste lugemise ja meeldimise alusel v\u00e4lja lugejate kirjanduslik silmaring ning lugemiseelistuste mustrid. Selleks et v\u00f5rrelda vastajate eesti kirjanduse tundmist ja kirjanduslikke eelistusi, moodustati kirjanike tundmise koondindeksid, jaotades kirjanikud nii p\u00f5lvkonda kui\u00a0ka loomingu laadi arvestades kaheksasse r\u00fchma8. R\u00fchmadena eristati prosaistid ja luuletajad, kodu- ja v\u00e4liseesti autorid, keerukama ja ladusama vormi harrastajad ning arvesse v\u00f5eti ka m\u00f5ningaid kriitikas omistatud r\u00fchmatunnuseid (n\u00e4iteks naiskirjandus). Iga kirjanike r\u00fchma tundmist hindasime neljapallisel skaalal (4 \u2013 tunneb h\u00e4sti, 3 \u2013 tunneb enamasti, 2 \u2013 tunneb m\u00f5nev\u00f5rra, 1 \u2013 tunneb v\u00e4he, ei tunne). Kui v\u00f5rdlesime nende tuntusindeksite keskmisi v\u00e4\u00e4rtusi vastajate ear\u00fchmades, tuli esile eesti kirjanduse tundmises ja lugemises toimuv p\u00f5lvkondlik p\u00f6\u00f6re (joonis 5).<\/p>\n
N\u00e4ha on keskealistele ja vanematele \u00fcldtuntud autorite nimede unarusse j\u00e4\u00e4mist ja \u00fcldisemat kirjanduse tundmise langust nooremate kui 35aastaste lugejate seas. Mingil m\u00e4\u00e4ral on m\u00e4rgata uute eelistuste t\u00e4rkamist, n\u00e4iteks k\u00f5ige nooremate lugejate vastustes kerkisid meeldivuse poolest esile m\u00f5ned naiskirjanduse esindajad ja vanadele klassikutele lisandunud \u00fcldtuntud kirjanikud (Kivir\u00e4hk). Kuid \u00fcldiselt paistab silma nooremate kui 40aastaste vastajate suhteliselt v\u00e4hene eesti autorite tundmine. Ka koolis kohustuslikult \u00f5pitud klassikute tuntus ja meeldivus on noorte seas kolmandiku v\u00f5rra v\u00e4iksem keskmisest. Neid andmeid vaadates kerkib k\u00fcsimus, kas oleme tunnistajaks uuele m\u00e4lukatkestusele, mis ei ole sedapuhku tingitud (geo)poliitilise, vaid eesk\u00e4tt tehnoloogilise keskkonna muutumisega kaasnenud lugemishoiakust: tekste loetaksegi ekraanilt vooluna, milles ei eristu \u00fcksikud teosed ega autorid.<\/p>\n