Eesti raamatu aasta saates “Eesti lugu” r\u00e4\u00e4kis kirjandusteadlane Tiit Hennoste ajakirja Looming s\u00fcnnist ning kuidas algusaastatel riigiametnikud k\u00f5iki kirjanikke koondavasse ajakirja skeptiliselt suhtusid.<\/p>\n
Pinnase k\u00f5iki autoreid koondava kirjandusajakirja jaoks andsid enne Loomingu loomist 1923. aastal tegutsenud r\u00fchmitused ja nende ajakirjad. “Kui Noor-Eesti alustas, siis nad r\u00e4\u00e4kisid, kuidas nad koondavad noored ja vanad, k\u00f5ik, kellel on nooruslik vaim ja nii edasi. Aga kui ajakiri tuli, siis oli see v\u00e4ga selgelt nooreestlaste r\u00fchma ajakiri. See kehtis ka hilisemate ajakirjade puhul, mida Tuglas peamiselt vedas. Tarapita oli r\u00fchmaajakiri ja kui nad ei olnud r\u00fchmaajakirjad, siis olid nad teatud modernsemalt h\u00e4\u00e4lestatud seltskonnaajakirjad. Ega Tammsaare v\u00f5i Luts ennast nendes ajakirjades ei avaldanud, kuigi nad olid tol ajal juba olulised kirjanikud. V\u00f5i Raudsepp, kes neid pigem m\u00f5nitas sel ajal,” selgitas Hennoste.<\/p>\n
“\u00dcks p\u00f5hjustest oligi soov seda suunda muuta,” lisas ta.<\/p>\n
“Teiseks \u2013 aastaks 1922 oli Eesti kirjandusturg ja -elu kukkunud j\u00e4lle auku. Kui 1917. aastal oli s\u00f5ja t\u00f5ttu seisak ja Siuru l\u00f5i turu uuesti k\u00e4ima, siis 1922. aastaks oli tegelikult modernsema kirjanduse vastu huvi kadunud. Just see oli t\u00e4htis, et kui neid s\u00f5imati palju \u2013 nad said palju s\u00f5imata, eriti Tarapita, keda nimetati otse kommunistlikuks. \u00dchel hetkel selgus, et inimesi ei huvita enam, sest nad ei s\u00f5imanud ka enam. See oli hull tunne, sest said aru, et sind pole olemas, oled m\u00f5ttetu tegelane.”<\/p>\n
Sealjuures oli sel ajal \u00fcleval juba lootus, et luuakse kultuurkapital, mis v\u00f5imaldaks sellist ajakirja nagu Looming \u00fcleval pidada. “Varasemad v\u00e4ljaanded olid ise majandanud ja honorare eriti maksta ei j\u00f5udnud. Seet\u00f5ttu need ka kiiresti kadusid. Tavaliselt tehti \u00fcks number valmis, maksti kinni ja loodeti m\u00fc\u00fcgiga kulud tasa saada. Sageli panid autorid oma raha alla \u2013 n\u00e4iteks “Tarapita” puhul Barbarus ja Semper, kes avaldasid seal ka oma kogusid,” r\u00e4\u00e4kis Hennoste Vikerraadios.<\/p>\n
“Ja v\u00f5ib-olla m\u00e4ngis rolli ka Tuglase kompromissialtim meel. Ta ei olnud nii teravalt r\u00fchmituslik kui n\u00e4iteks Gailit, Visnapuu, Barbarus v\u00f5i osalt ka Semper, kes olid \u00fcsna teravad r\u00fchmitusepooldajad inimesed. Aga Tuglas p\u00fc\u00fcdis siiski suuremat hulka inimesi koondada.”<\/p>\n
Looming alustas m\u00f5ned aastad enne kultuurikapitali ja tegutses riigi rahadega. “Juba alguses Tuglas v\u00e4itis, et kui kohe raha ei saa, siis kukub asi kokku. Ega ministeeriumile tegelikult v\u00e4ga ei meeldinud, mis sealt l\u00f5puks v\u00e4lja tuli. Raske on taibata, miks. Nad v\u00e4ga ei sallinud kirjandust, aga selle taustal oli tarapitalik, vasakpoolne ja poliitiline kirjanduse tegemine. Loomulikult ka keeleuuenduslik kirjanduse tegemine, mis saavutas 20-ndate alguses tippseisu. K\u00f5ik, kes v\u00e4hegi avangardsemad olid, kasutasid Aaviku s\u00f5nav\u00f5ra ja nii edasi,” m\u00e4rkis Hennoste.<\/p>\n
“Lisaks selle s\u00fc\u00fcdistati neid erootikas. Kuigi sellest on v\u00f5ib-olla t\u00e4nap\u00e4eval raske aru saada, kus see erootika seal nii v\u00e4ga oli. Aga kui v\u00f5tta Underi m\u00f5ned luuletused v\u00f5i Visnapuu tekste, siis midagi seal ju oli, aga need olid \u00fcksikud tekstid. K\u00f5ige hullem oligi v\u00f5ib-olla Barbaruse s\u00f5jaaegne ekspressionistlik luule, kus ta r\u00e4\u00e4gib hooradest \u00f6istel t\u00e4navatel, kelle juurde ta l\u00e4heb. Valdav enamus oli ikkagi \u00fcsna romantiline armastusluule,” s\u00f5nas Hennoste ning lisas, et riik v\u00f5is karta ka kirjanike koondumist.<\/p>\n
Ajakirja algus oli Hennoste s\u00f5nul ka sisult omamoodi konarlik. “Kui l\u00e4hemalt vaadata, siis alguses ilmus seal, vabandust, aga \u00fcsna palju pahna. Kirjandus oligi kriisis, veidi hiljem algas see uus t\u00f5us, kui Underilt hakkasid ballaadid tulema ja nii edasi. Tuglas k\u00fcll vaidleb vastu ja \u00fctleb, et seda pahna tuleb sellep\u00e4rast, et meil ei ole paremat, ei tule paremat ja number on vaja t\u00e4is saada, aga ma natukene kahtlen selles, kuigi ma seda t\u00f5estada ei saa,” selgitas Hennoste.<\/p>\n
“Samas alguses ikkagi k\u00f5ik v\u00e4hegi novellid on minu arvates seal \u00e4ra ilmunud. Romaane ega pikemaid teoseid ei avaldatud seal, need tulid omasoodu. Luule puhul ei jaksagi k\u00f5ike avaldada, siis oleks pidanud selle t\u00e4itma ainult luulega. N\u00e4iteks Barbarus vahepeal Loomingus ei avaldanud, sest Tuglas ei tahtnud \u00fchte tema luuletust avaldada, v\u00e4itis, et see on kesisepoolne. Aga tol ajal ei olnud seda kommet, et p\u00e4ris k\u00f5ike ei avaldata ning toimetaja saadab tagasi, kui tahab. Sellist asja ei olnud, et t\u00e4htsate luuletajate, kes Barbarus siis juba oli, luuletused saadeti kehva tagasisidega tagasi,” t\u00f5des kirjandusteadlane.<\/p>\n
Ainus otsustaja oligi Tuglas ise. “Oli k\u00fcll olemas n-\u00f6 kolleegium, kuhu kuulusid kirjanikud, aga ma ei ole kuulnud, et m\u00f5ne teose ilmumine oleks saadetud sellele seltskonnale otsustamiseks. Aeg-ajalt oli m\u00f5ni abiline, tehniline t\u00f6\u00f6j\u00f5ud, mitte toimetaja, kes tegi ja otsustas,” m\u00e4rkis ta.<\/p>\n
“Selles m\u00f5ttes oli see positsioon \u00fclimalt t\u00e4htis. Praegu on mitu ajakirja ja k\u00f5ik jaguneb laiali ehk see positsioon pole \u00fcldse nii t\u00e4htis. Tollal see inimene otsustas sinu raha \u00fcle. \u00dche numbri honorar oli kroonides 1000 kuni 1500 krooni, mis jagunes varieeruvalt 10 kuni 15 autori vahel. Kui keegi sai n\u00e4iteks 100 krooni, siis tollal oli tavaline kuupalk 60 eurot, haritlasel v\u00f5ib-olla 120 v\u00f5i 130. Nii et see oli k\u00f5va raha, kui sa said selle \u00fche ropsuga k\u00e4tte,” t\u00f5des Hennoste.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Eesti raamatu aasta saates “Eesti lugu” r\u00e4\u00e4kis kirjandusteadlane Tiit Hennoste ajakirja Looming s\u00fcnnist ning kuidas algusaastatel riigiametnikud k\u00f5iki…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":12791,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[16],"tags":[37,33,35,5800,173,34,36,8525,8527,140,8526,8528],"class_list":{"0":"post-12790","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-meelelahutus","8":"tag-ee","9":"tag-eesti","10":"tag-eesti-keel","11":"tag-eesti-raamatu-aasta","12":"tag-entertainment","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-friedebert-tuglas","16":"tag-looming","17":"tag-meelelahutus","18":"tag-tiit-hennoste","19":"tag-tuglas"},"share_on_mastodon":{"url":"","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/12790","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=12790"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/12790\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/12791"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=12790"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=12790"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=12790"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}