XXI sajandit kujundavad kaks suurt ja sageli eraldi k\u00e4sitletud protsessi, nimelt kliima- ja rahvastikumuutus. Arenenud riikides r\u00e4\u00e4gitakse demograafilisest kriisist, kuna s\u00fcndimus on languses, rahvastik vananeb ja mitmel pool, sealhulgas Eestis, rahvaarv kahaneb. Samal ajal seisab maailm silmitsi s\u00fcveneva kliimakriisiga, mille p\u00f5hjuseid seostatakse sageli inimkonna arvukuse ja \u00fcha kasvava tarbimismahuga. Nende kahe kriisi k\u00f5rvutamine v\u00f5ib viia lihtsa ja ahvatleva j\u00e4relduseni, et kui inimesi j\u00e4\u00e4b v\u00e4hemaks, peaks ka surve keskkonnale v\u00e4henema. Ent see loogika osutub l\u00e4hemal vaatlusel petlikuks.<\/p>\n
Kliima- ja demograafilised muutused ei ole kaks paralleelset kriisi, vaid vastastikku seotud protsessid, mis m\u00f5jutavad nii argielu kui ka \u00fchiskondade pikaajalist toimimisv\u00f5imet. K\u00fcsimus ei ole ainult selles, kui palju inimesi planeedil elab, vaid ka selles, kuidas, kus ja millistes \u00fchiskondlikes tingimustes nad elavad.<\/p>\n
Maailma rahvastik on viimasel sajandil kasvanud enneolematu kiirusega, kuid see kasv ei j\u00e4tku kindlasti enam samas tempos. \u00dcRO rahvastikuprognooside keskstsenaariumi ehk k\u00f5ige t\u00f5en\u00e4olisema arenguraja kohaselt suureneb maailma rahvaarv 2080. aastate paiku ligikaudu 10,4 miljardi inimeseni ja hakkab seej\u00e4rel aeglaselt kahanema.1 T\u00e4htis on r\u00f5hutada, et see muutus ei jaotu maailmas sugugi \u00fchtlaselt. Prognooside j\u00e4rgi koondub suurem osa edasisest rahvastikukasvust Sahara-tagusesse Aafri\u00adkasse, samal ajal kui Euroopas, Jaapanis ja mitmel pool Ida-Aasias rahvaarv v\u00e4heneb ning nende piirkondade osakaal maailma rahvastikus kahaneb. Euroopa demograafiline kahanemine ei ole seega globaalne norm, vaid regionaalne erip\u00e4ra.<\/p>\n
\u00dchelt poolt m\u00f5jutab kliimakriis inimeste elutingimusi ja tervist, kujundades r\u00e4ndemustreid ja avaldades m\u00f5ju s\u00fcndimusele ja suremusele. Teiselt poolt m\u00e4\u00e4ravad rahvastiku suurus ja struktuur (vanusjaotus, asustustihedus, linnastumise m\u00e4\u00e4r) osaliselt inimkonna m\u00f5ju keskkonnale ja \u00fchiskondade v\u00f5ime kliimamuutusega toime tulla.2<\/p>\n
Kuumenev kliima ja v\u00e4henev rahvastik. Kliimamuutuste otsene m\u00f5ju rahvastikule avaldub k\u00f5ige vahetumalt rahvatervise ja suremuse kaudu. Euroopas on viimastel k\u00fcmnenditel sagenenud kuumalained suurendanud kuumusega seotud haigestumisi ja enneaegseid surmasid. 2003. ja 2010. aasta kuumalained p\u00f5hjustasid Euroopas k\u00fcmnete tuhandete inimeste surma ning need s\u00fcndmused on hoiatavad verstapostid kliimariskide teadvustamisel.3<\/p>\n
Eriti haavatavad on eakad ja Euroopa vananev rahvastik t\u00e4hendab, et kuumastressi riskir\u00fchma kuulujate osakaal kasvab. IPCC hinnangul v\u00f5ib 1,5 \u00b0C globaalse soojenemise korral kuumusest tulenev t\u00e4iendav suremus Euroopas ulatuda ligikaudu 30 000 inimeseni aastas ja 3 \u00b0C soojenemise korral koguni mitmekordistuda. Talviste k\u00fclmakraadide leevenemine ei kompenseeri suviste kuumussurmade kasvu, sest kuumuse m\u00f5ju tervisele on \u00e4kilisem ja laiaulatuslikum.<\/p>\n
K\u00f5ik see puudutab otseselt ka Eestit. Aastatel 1996\u20132013 t\u00e4heldati, et p\u00e4evadel, mil maksimumtemperatuur \u00fcletas 27 \u00b0C, suurenes suremus m\u00e4rgatavalt. 2010. aasta erakordselt kuumal suvel oli suremus Eestis ligi 30% k\u00f5rgem oodatust.4 Prognoositakse, et kliimasoojenemise j\u00e4tkudes lisandub kuumaperioodide t\u00f5ttu sajandi keskpaigaks sadu ja sajandi l\u00f5puks isegi ligi tuhat t\u00e4iendavat surmajuhtumit aastas, kui soojenemist ei pidurdata. Kliimamuutus suurendab ka nakkushaiguste levikuriski ning \u00e4\u00e4rmuslike ilmastikun\u00e4htuste, tormide, \u00fcleujutuste ja metsatulekahjude tekitatud kahjusid.<\/p>\n
Kliimamuutused m\u00f5jutavad ka s\u00fcndimust, seda nii otseselt kui ka kaudselt. F\u00fcsioloogilisel tasandil on leitud, et k\u00f5rge temperatuur m\u00f5jutab reproduktiivtervist ja p\u00e4rsib rasestumist. N\u00e4iteks USA andmetel v\u00e4hendab iga kuumalaine p\u00e4ev s\u00fcndimust umbes \u00fcheksa kuu p\u00e4rast ligikaudu 0,4%. Kuumastress m\u00f5jutab nii seksuaalk\u00e4itumist kui ka organismi bioloogilisi protsesse ja osa kuumalaine t\u00f5ttu \u00e4ra j\u00e4\u00e4nud s\u00fcndidest j\u00e4\u00e4bki olemata. \u00dche mudeli kohaselt v\u00f5ib sajandi l\u00f5puks USAs s\u00fcndida aastas umbes 100\u202f000 last v\u00e4hem, kui kuumade p\u00e4evade arv peaks kolmekordistuma.5<\/p>\n
Ent \u00fcha t\u00e4htsam on kliimakriisi ps\u00fchholoogiline m\u00f5\u00f5de. Kliima\u00e4revus ja ebakindlus tuleviku suhtes on hakanud m\u00f5jutama noorte pereplaneerimist. Rahvusvahelised k\u00fcsitlused n\u00e4itavad, et enam kui kolmandik noortest kaalub kliimamuutuste t\u00f5ttu v\u00e4hem lapsi saada v\u00f5i lastest \u00fcldse loobuda. Needsamad hoiakud on levinud ka p\u00f5hjamaades, sealhulgas Eestis. Paljude jaoks ei ole k\u00fcsimus enam ainult majanduslikes tingimustes, vaid moraalses dilemmas, kas on \u00f5iglane tuua laps maailma, mida \u00e4hvardavad s\u00fcvenevad kliimariskid ja ressursipiirangud? Selline tulevikutaju v\u00f5ib veelgi langetada juba niigi madalat s\u00fcndimust arenenud riikides ja s\u00fcvendada demograafilist kriisi, mis omakorda m\u00f5jutab \u00fchiskondade toimimisv\u00f5imet.<\/p>\n
V\u00e4hem inimesi \u2013 v\u00e4hem heidet? Rahvastikukriis on kliimamuutusega toimetuleku seisukohalt paradoksaalne n\u00e4htus. Pikemas perspektiivis v\u00f5ib v\u00e4iksem rahvaarv t\u00e4hendada v\u00e4iksemat keskkonnakoormust, kuid l\u00fchemas ja keskpikas plaanis kaasnevad sellega t\u00f5sised probleemid. Madal s\u00fcndimus kiirendab \u00fchiskonna vananemist ja v\u00e4hendab t\u00f6\u00f6ealise elanikkonna hulka, mis pidurdab majanduskasvu ning suurendab sotsiaal- ja tervishoiukulusid. Kliimapoliitika eeldab samal ajal ulatuslikke investeeringuid energiap\u00f6\u00f6rdesse, taristusse ja tehnoloogiasse. Kui majandus kahaneb v\u00f5i stagneerub, l\u00e4heb nende investeeringute rahastamine poliitiliselt ja sotsiaalselt keerulisemaks. Seet\u00f5ttu ei saa loota, et rahvastiku kahanemine lahendab kliimakriisi. Demograafilised muutused on aeglased ning samal ajal v\u00f5ivad majanduslik ebakindlus ja sotsiaalsed pinged hoopis takistada kliimameetmete elluviimist.<\/p>\n
Tuleb arvestada ka seda, et \u00fcldiselt ei olda n\u00f5us kord juba saavutatud heaolust loobuma. See t\u00e4hendab omakorda seda, et v\u00e4henenud rahvaarvu tingimustes tuleks tagada rahva elatustaseme s\u00e4ilimine ja v\u00e4hendada inimm\u00f5ju looduskeskkonnale. Ilmselgelt on tegemist \u00e4\u00e4rmiselt keeruka \u00fclesandega, mis n\u00f5uab majandusmudelite korrastamist nii, et heaolu ei s\u00f5ltuks ainult pidevast tarbimiskasvust.<\/p>\n
Kliimap\u00f5genikud: m\u00fc\u00fct ja tegelikkus. R\u00e4nne on \u00fcks keerukamaid kliima ja demograafia kokkupuutepunkte. Kliimamuutust on nimetatud potentsiaalselt m\u00f5jukaks r\u00e4ndeteguriks, kuid seni on enamik kliimast ajendatud r\u00e4nnet toimunud riikide sees, eesk\u00e4tt arengumaades. IPCC hinnangul ei ole Euroopasse l\u00e4hitulevikus oodata massilist kliimap\u00f5genike lainet.<\/p>\n
Seni domineerivad r\u00e4ndeajendite hulgas majanduslikud ja poliitilised p\u00f5hjused, kuid kliimamuutus v\u00f5ib neid kaudselt v\u00f5imendada. N\u00e4iteks veepuudus ja muude ressursside nappus p\u00f5hjustab konflikte ja ebastabiilsust ning elanikud on sunnitud p\u00f5genema. M\u00f5ned mudelid prognoosivad, et kui maailma keskmine temperatuur t\u00f5useb ~2,5\u00a0\u00b0C v\u00f5rra \u00fcle t\u00f6\u00f6stusajastu eelse taseme, v\u00f5ib n\u00e4iteks varjupaigataotluste arv ELi riikides suureneda ~1\/3 v\u00f5rra.3 Suurema soojenemise (4\u00a0\u00b0C ja enam) korral v\u00f5ib kliimap\u00f5genike arv sajandi l\u00f5puks kahekordistuda. Samal ajal juhib IPCC t\u00e4helepanu, et tegelik r\u00e4ndepilt s\u00f5ltub tugevasti inimeste toimetulekuv\u00f5imest ja poliitilistest takistustest. Kui elukeskkond Aafrikas ja L\u00e4his -Idas kliimamuutuste t\u00f5ttu halveneb, v\u00f5ivad k\u00fcll miljonid inimesed soovida liikuda Euroopasse, kuid r\u00e4nde- ja varjupaigapoliitika piirangute t\u00f5ttu osutub see v\u00f5imatuks.<\/p>\n
Euroopa-siseselt on kliimamuutustest tingitud \u00fcmberasumine olnud seniajani t\u00e4iesti marginaalne v\u00f5rreldes n\u00e4iteks majanduslike p\u00f5hjustega. Liikumine Euroopa Liidu sees toimub peamiselt t\u00f6\u00f6kohtade ja parema elatustaseme ootuses, mitte otseselt kliima t\u00f5ttu. Siiski v\u00f5ivad ka Euroopas kliimatingimuste erinevused r\u00e4ndesurvet m\u00f5jutada. N\u00e4iteks L\u00f5una-Euroopa maades (Hispaania, Itaalia, Kreeka jt) on oodata sagenevaid p\u00f5udasid, metsatulekahjusid ja kuumalaineid, mis elutingimusi raskendavad. See v\u00f5ib edaspidi soodustada Euroopa sisemist r\u00e4nnet, mille k\u00e4igus hakatakse L\u00f5una-Euroopast liikuma p\u00f5hja poole. \u00c4\u00e4rmusliku stsenaariumi korral v\u00f5ib merepinna t\u00f5us sajandi teises pooles sundida m\u00f5nede rannikualade elanikke \u00fcmber asuma. Esialgu toimib kliimamuutus siiski kaudse r\u00e4ndesurve v\u00f5imendajana, s\u00fcvendades majanduslikke ja poliitilisi pingeid, mis sunnivad elukohta vahetama.<\/p>\n
Eluviis kui kliimategur. Rahvastiku m\u00f5ju kliimale ei taandu inimeste arvule. M\u00f5jutab samuti see, kuidas inimesed elavad. K\u00f5rge elatustaseme ja tarbimismahu t\u00f5ttu on Euroopa olnud ebaproportsionaalselt suur kasvuhoonegaaside emiteerija. Kasvu asemel on Euroopas rahvastik stabiliseerumas v\u00f5i kahanemas, mis on aidanud kaasa kasvuhoonegaaside emissioonide v\u00e4henemisele viimastel k\u00fcmnenditel, kasvuhoonegaaside koguhulk on langenud ~30% v\u00f5rreldes 1990. aastaga, osalt t\u00e4nu puhtamale tehnoloogiale, aga ka majanduse struktuuri muutusele ja tagasihoidlikule rahvastikukasvule.6 Siiski pole rahvastiku kahanemine mingi kliimamuutuse vastane imerohi. Euroopa Liidu rahvaarv, mis ulatus 2020. aastal 447 miljonini, on prognooside kohaselt 2100. aastaks 6% v\u00e4iksem isegi m\u00f5\u00f5duka sisser\u00e4nde stsenaariumi korral, kahanedes umbes 419 miljonile.7 Selline rahvaarvu kahanemine m\u00f5nev\u00f5rra v\u00e4hendaks energiatarbimist ja kasvuhoonegaaside heidet, kuid muutus on liiga aeglane ning sellest \u00fcksi ei piisa kliimakriisi lahendamiseks.8 Isegi kui j\u00f5ukates riikides rahvaarv m\u00e4rgatavalt kahaneb, j\u00e4tkuks globaalselt heitmete hulga suurenemine, kuna arengumaades, eriti troopilises Aafrikas, kasvavad kiiresti nii rahvastik kui ka majandus. Seet\u00f5ttu r\u00f5hutatakse, et kliimapoliitikas tuleb arvestada rahvastikutrende, kuid neid ei saa k\u00e4sitleda ainsa v\u00f5i lihtsa lahendusena.<\/p>\n
Arvesse tuleb v\u00f5tta ka demograafilise koosseisu (vanuseline jaotus, leibkonna suurus, asustuse mustrid) m\u00f5ju tarbimis- ja k\u00e4itumisharjumustele. N\u00e4iteks on uuringud n\u00e4idanud, et v\u00e4iksemad leibkonnad tarbivad v\u00f5rreldes suuremate leibkondadega \u00fche inimese kohta rohkem energiat.2 Kui \u00fches majapidamises elab \u00fcksik inimene, kulub tal k\u00fcttele, elektriseadmetele jm ligi kaks korda rohkem energiat inimese kohta, v\u00f5rreldes n\u00e4iteks neljaliikmelise perega, kes jagab elamispinda ja ressursse. Arenenud maades on selge trend leibkondade v\u00e4henemise suunas, \u00fcha rohkem elatakse \u00fcksi v\u00f5i kahekesi. See t\u00e4hendab, et isegi kui rahvaarv ei kasva, v\u00f5ib majapidamiste arvu suurenemine hoida energiatarbimise kasvamas.<\/p>\n
Rahvastiku vananemine on tegur, mis m\u00f5jutab nii kasvuhoonegaaside heidet kui ka \u00fchiskonna haavatavust kliimamuutustest. \u00dchest k\u00fcljest kaasneb \u00fchiskonna vananemisega ka majanduskasvu aeglustumine, kuna eakam elanikkond tarbib ja toodab v\u00e4hem, mis v\u00f5ib omakorda teataval m\u00e4\u00e4ral v\u00e4hendada ka heitmeid.2 Teisest k\u00fcljest n\u00f5uab vananev rahvastik rohkem energiat k\u00fctteks ja jahutuseks, kuna eakad on soojusolude suhtes tundlikumad ja veedavad rohkem aega siseruumides. Rahvastiku vananemise m\u00f5ju s\u00fcsinikuheitmele on p\u00fc\u00fctud ka modelleerida. N\u00e4iteks Hiina puhul leiti, et arvestades nii j\u00e4tkuvat linnastumist kui ka rahvastiku vananemist, v\u00f5ivad prognoositavad s\u00fcsinikuemissioonid 2100. aastaks olla 45% suuremad v\u00f5rreldes stsenaariumiga, kus demograafilisi muutusi arvesse ei v\u00f5eta.<\/p>\n
Elamisv\u00e4\u00e4rne tulevik poliitilise k\u00fcsimusena. Kliima- ja demograafiapoliitika ei ole eraldi valdkonnad. Rahvastiku suurus ja struktuur kujundavad \u00fchiskondade v\u00f5imet kliimamuutustega kohaneda ning kliimapoliitika omakorda m\u00f5jutab rahva kindlustunnet, tulevikuootusi ja pereplaneerimist. Seet\u00f5ttu peab Euroopa, sealhulgas Eesti, kliimapoliitika kujundamisel arvestama, et demograafilised muutused ei ole \u00fcksnes probleem, vaid need v\u00f5ivad avada uusi v\u00f5imalusi, ent samal ajal tuues kaasa ka uusi riske.<\/p>\n
Rahvastiku kahanemine v\u00f5ib teatud tingimustel v\u00e4hendada survet loodusvarade kasutamisele ja h\u00f5lbustada \u00fcleminekut kestlikumale majandusmudelile. V\u00e4iksem n\u00f5udlus v\u00f5ib m\u00f5nes sektoris, n\u00e4iteks energeetikas ja taristuarenduses, rohep\u00f6\u00f6ret tehniliselt ja logistiliselt lihtsustada. Kuid see potentsiaalne kasu ei realiseeru iseenesest. Rahvastiku v\u00e4henemine ja vananemine v\u00f5ivad samal ajal \u00f5\u00f5nestada solidaarsust, maksup\u00f5hja ja investeerimisv\u00f5imet, mis on v\u00e4ltimatult vajalikud kliimamuutustega toimetulekuks.<\/p>\n
Just seet\u00f5ttu t\u00f5useb keskseks k\u00fcsimuseks kliima- ja rahvastikupoliitika teadlik l\u00f5imimine. Linnade ja elukeskkonna planeerimisel tuleb arvestada nii kuumeneva kliima kui ka vananeva elanikkonnaga. N\u00e4iteks rohealade suurendamine linnades leevendab kuumasaare efekti, parandab elukeskkonna kvaliteeti ning \u00fchtlasi toetab eakate tervist ja toimetulekut. Samuti tuleb kujundada majandustingimused, kus v\u00e4iksem t\u00f6\u00f6ealine elanikkond saavutab k\u00f5rgtehnoloogiliste lahenduste abil rohep\u00f6\u00f6rde eesm\u00e4rgid, mis omakorda eeldab investeeringuid haridusse, automatiseerimisse ja innovatsiooni.<\/p>\n
Eestis need dilemmad kindlasti teravnevad. K\u00fcsimus ei ole ainult s\u00fcndimuse suurendamises, vaid ka selles, kas ja kuidas tuua tagasi v\u00e4lismaale siirdunud noori eestlasi ning samal ajal olla paindlikult ja l\u00e4bim\u00f5eldult valmis sisser\u00e4ndeks. Ilma piisava t\u00f6\u00f6ealise elanikkonnata ei saa arendada rohetehnoloogiaid ega ka neid rakendada. Demograafiline eluj\u00f5ulisus ja kliima\u00adpoliitika rakendamise v\u00f5ime on siin otseselt seotud.<\/p>\n
Sama vajalik on sotsiaalkaitse ja tervishoius\u00fcsteemi kohandamine. Eestis oli 2021. aastal 65aastaste ja vanemate osakaal ligikaudu 20%, kuid 2040. aastaks \u00fcletab see juba veerandi elanikkonnast. Vananev \u00fchiskond on kliima\u00e4\u00e4rmustele, eelk\u00f5ige kuumalainetele haavatavam ja vajab teadlikke kohanemismeetmeid. Samal ajal tuleb v\u00e4ltida olukorda, kus solidaarsus eakate kaitsel toimub nooremate p\u00f5lvkondade arvel, s\u00fcvendades p\u00f5lvkondlikku pinget ja tulevikupessimismi.<\/p>\n
Keskne k\u00fcsimus ei ole seega, kui palju inimesi planeet suudab kanda, vaid millistes \u00fchiskondlikes tingimustes soovitakse ja julgetakse oma tulevikku kujundada. Kliima- ja demograafia\u00adpoliitika seos ei ole tehniline k\u00f5rvalteema, vaid selge v\u00e4\u00e4rtusvalik, kas me suudame kujundada elamisv\u00e4\u00e4rse tuleviku, kus kliimahoid ja rahvastiku kestlikkus ei seisa vastamisi, vaid toetavad teineteist.<\/p>\n
1 Hannah Ritchie, More than 8 out of 10 people in the world will live in Asia or Africa by 2100. Our World on Data 15. VII 2019.<\/p>\n
2 People and Emissions. Population Europe.<\/p>\n
3 IPCC Sixth Assessment Report: Impacts, Adaptation and Vulnerability. Chapter 13. Europe. IPCC 2022.<\/p>\n
4 Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030. Keskkonnaministeerium.<\/p>\n
5 How does climate change affect fertility? World Economic Forum 30. XI 2015.<\/p>\n
6 The European Union has cut greenhouse gas emissions in every sector \u2013 except this one. World Economic Forum 29. IX 2022.<\/p>\n
7 Alex Clark, Visualised: Europe\u2019s Population Crisis. \u2013 Guardian 18. II 2025.<\/p>\n
8 Kevin Kuruc, Sangita Vyas, Mark Budolfson, Michael Geruso, Dean Spears, Population Decline: Too Small and Too Slow to Influence Climate Change. \u2013 Social Science Research Network 31. V 2023.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"XXI sajandit kujundavad kaks suurt ja sageli eraldi k\u00e4sitletud protsessi, nimelt kliima- ja rahvastikumuutus. Arenenud riikides r\u00e4\u00e4gitakse demograafilisest…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":127924,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[80],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,4330,15714,28,29,95,19,25,1321,23,24,22,20,30,92,93,94],"class_list":["post-127923","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-maailm","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-kliima-soojenemine","tag-kliimakriis","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-maailm","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-rahvastik","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised","tag-world","tag-world-news","tag-worldnews"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116220647376296530","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/127923","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=127923"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/127923\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/127924"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=127923"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=127923"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=127923"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}