{"id":127979,"date":"2026-03-13T08:23:11","date_gmt":"2026-03-13T08:23:11","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/127979\/"},"modified":"2026-03-13T08:23:11","modified_gmt":"2026-03-13T08:23:11","slug":"karl-suure-riigi-lagunemine-tombas-selged-piirid-ka-muusikamaastikule-ajalugu","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/127979\/","title":{"rendered":"Karl Suure riigi lagunemine t\u00f5mbas selged piirid ka muusikamaastikule | Ajalugu"},"content":{"rendered":"<p>Muusika, \u00f6eldakse m\u00f5nikord, \u00fchendab rahvaid ja inimesi k\u00f5ikjal maailmas, sest ta ei tunne piire. Tegelikult aga alati p\u00e4ris nii ei ole.<\/p>\n<p>Saksa teadlased on matemaatilise meetodiga kindlaks teinud, et juba keskaegses Kesk- ja L\u00e4\u00e4ne-Euroopas takistasid inimeste loodud riigipiirid muusika vaba levikut igati t\u00f5husalt.<\/p>\n<p>Tim Eipert ja Fabian Moss W\u00fcrzburgi \u00dclikoolist uurisid k\u00e4sikirjalisi kirikulaulude raamatuid, mis on koostatud 9. kuni 14. sajandil t\u00e4nap\u00e4eva Saksamaa, Prantsusmaa, \u0160veitsi, Austria, Itaalia ja Inglismaa aladel.<\/p>\n<p>Kirikulaulude juures anal\u00fc\u00fcsisid nad just niinimetatud troope ehk muusikal\u00f5ike, mis olid laulude nii\u00f6elda ametlikule osale juurde lisatud. Laulude p\u00f5hiosa ei olnud v\u00e4ga lubatud muuta, aga v\u00e4ikesi lisandusi ehk troope, millega sai t\u00e4iendavalt meeleolu luua v\u00f5i laulusalme kommenteerida, tohtis kasutada.<\/p>\n<p>Troobid olid \u00fcsna muutlikud ja mitmekesised. Igas kirikus v\u00f5i kloostris olid nad natuke isemoodi, aga paremad troobi-ideed levisid ka laiemalt ja kaugemale, tihtilugu vaid osaliselt ja kergelt muundudes.<\/p>\n<p>Algul neid v\u00e4ga kirja ei pandudki, hiljem hakati ka lauluraamatuisse \u00fcles t\u00e4hendama.<\/p>\n<p><img decoding=\"async\" style=\"width: 100%;\" src=\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/09\/558447h58e7.png\"\/><\/p>\n<p>Eipert ja Moss laadisid oma arvutisse 163 k\u00e4sikirja teksti, mis sisaldasid kokku \u00fcle nelja tuhande neljasaja unikaalse troobielemendi.<\/p>\n<p>Kavala statistikameetodi abil anal\u00fc\u00fcsisid nad, milliste k\u00e4sikirjade millistel troopidel oli \u00fcksteisega \u00fchiseid elemente. Nende seoste p\u00f5hjal jaotasid nad k\u00e4sikirjad suurtesse r\u00fchmadesse ja v\u00e4iksematesse alar\u00fchmadesse.<\/p>\n<p>Statistika-algoritm ei teadnud, milline k\u00e4sikiri millisest paigast p\u00e4rines, kuid kui teadlased leitud r\u00fchmad ja alar\u00fchmad Euroopa kaardile m\u00e4rkisid, selgus, et r\u00fchmade vahelised piirid \u00fchtisid h\u00e4sti omaaegsete riigipiiridega.<\/p>\n<p>Eriti selgelt paistsid v\u00e4lja piirid, mille panid aastal 843 Verduni lepingus paika Karl Suure kolm pojapoega.<\/p>\n<p>Eipert ja Moss kirjutavad ajakirjas <a href=\"https:\/\/transactions.ismir.net\/articles\/10.5334\/tismir.298\" target=\"_blank\" rel=\"noopener nofollow\">Transactions of the International Society for Music Information Retrieval<\/a>, et k\u00e4sikirjade p\u00e4ritolupaikade geograafilise l\u00e4hedusega seondub troobisarnasus palju n\u00f5rgemini kui paikade kuuluvusega \u00fchte ja samasse poliitilisse \u00fcksusse.<\/p>\n<p>Autorid t\u00f5devad, et nende statistikameetodit saab rakendada mujalgi muusikauuringutes, n\u00e4iteks kui r\u00fchmitada hiphopartiste selle p\u00f5hjal, kui sarnased s\u00e4mpleid nad oma lugudes kasutavad.<\/p>\n<p>Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmasp\u00e4evast reedeni ca kell 8.35 ja laup\u00e4eval ca kell 8.25.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Muusika, \u00f6eldakse m\u00f5nikord, \u00fchendab rahvaid ja inimesi k\u00f5ikjal maailmas, sest ta ei tunne piire. Tegelikult aga alati p\u00e4ris&hellip;\n","protected":false},"author":2,"featured_media":127980,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[80],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,58590,58589,19340,28,29,58588,95,144,19,15548,25,23,24,58591,22,20,30,92,93,94],"class_list":["post-127979","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-maailm","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-karl-suur","tag-kasikiri","tag-keskaeg","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-lauluraamat","tag-maailm","tag-muusika","tag-news","tag-piirid","tag-populaarseimad-lood","tag-top-stories","tag-topstories","tag-troop","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised","tag-world","tag-world-news","tag-worldnews"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116220906969674595","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/127979","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=127979"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/127979\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/127980"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=127979"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=127979"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=127979"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}