{"id":127981,"date":"2026-03-13T08:24:17","date_gmt":"2026-03-13T08:24:17","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/127981\/"},"modified":"2026-03-13T08:24:17","modified_gmt":"2026-03-13T08:24:17","slug":"leiu-leiud-teaduspollul-sirp","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/127981\/","title":{"rendered":"Leiu leiud teadusp\u00f5llul – Sirp"},"content":{"rendered":"

\"\"<\/a><\/p>\n

Leiu Heapost<\/p>\n

Erakogu<\/p>\n

Eesti antropoloogias on v\u00e4he nii p\u00fchendunult ja tulemuslikult tegutsevaid teadlasi kui Leiu Heapost, kes t\u00e4histab sel aastal oma 90. s\u00fcnnip\u00e4eva.<\/p>\n

Muhumaalt p\u00e4rit Leiu on s\u00fcndinud 13. m\u00e4rtsil 1936 Mihkli talus Rootsivere k\u00fclas.<\/p>\n

Loodus ja inimene k\u00f6itsid Leiut juba lapsep\u00f5lvest alates. P\u00e4rast Piiri algkooli ja Orissaare keskkooli l\u00f5petamist asus ta \u00f5ppima Tartu \u00fclikooli, kus ta 1958\u20131963 omandas bioloogiahariduse antropoloogia erialal professor Juhan Auli juhendamisel.<\/p>\n

Akadeemiline teekond j\u00e4tkus Tallinnas ajaloo instituudis, kus ta 1976. aastal kaitses kandidaadit\u00f6\u00f6 Tallinna kooli\u00f5pilaste f\u00fc\u00fcsilisest arengust \u2013 t\u00f6\u00f6, mis on siiani oluline allikas Eesti laste kasvutrendide m\u00f5istmisel.<\/p>\n

Inimeste uurimisel on Leiu t\u00e4iendanud ja v\u00e4\u00e4riliselt j\u00e4tkanud oma \u00f5petaja Juhan Auli alustatut. Teisalt on ta alati olnud aldis katsetama midagi Eesti jaoks t\u00e4iesti uut ja innovaatilist. Nii n\u00e4iteks on ta pannud aluse verer\u00fchmade p\u00f5hjal eestlaste populatsioonigeneetika uurimisele.<\/p>\n

Lisaks ealisele antropoloogiale ja populatsioonigeneetikale on tema uurimist\u00f6\u00f6 suunad somatoloogia, etniline antropoloogia ja bioarheoloogia. Eriliselt on Leiut k\u00f6itnud eestlaste ja Eesti naaberrahvaste kujunemise lugu. Ta on osalenud k\u00fcmnetel ekspeditsioonidel, kogunud andmeid nii Eestis, Volgamaal kui ka L\u00e4\u00e4ne-Siberis.<\/p>\n

Ajaloo instituudi arheoloogia sektoris t\u00f6\u00f6tades omandas Leiu meetodid ja metoodika inimese luuliste s\u00e4ilmete uurimiseks. Eesm\u00e4rgiks oli saada ettekujutus, milline oli eestlane kunagi ammu. Nii on Leiu teinud p\u00f5hjalikke uurimusi ka eestlaste kraniolooogiast ning selgitanud v\u00e4lja, milline on ja oli inimeste kehapikkus ja proportsioonid. Leiul on v\u00e4ga head teadmised odontoloogias, skeleti diskreetsetest tunnustest, patoloogilistest muutustest luudel ning tal on rohkelt kogemusi arheoloogide kogutud v\u00e4ga erinevate luumaterjalidega t\u00f6\u00f6tamisel ja nende interpreteerimisel.<\/p>\n

\u00dcle kuue aastak\u00fcmne on Leiu panustanud Eesti f\u00fc\u00fcsilise antropoloogia arengusse, olles nii j\u00e4tkaja kui ka uuendaja oma ala suurkujude k\u00f5rval nagu Juhan Aul ja Karin Mark. Leiu on Eestis \u00fcks peamisi f\u00fc\u00fcsilise antropoloogia edendajaid ja kujundajaid ning meie k\u00f5ige mitmek\u00fclgsem antropoloog.<\/p>\n

\u00dcks tema viimaseid m\u00f5jukamaid suurettev\u00f5tmisi on raamat \u201eSoome-ugri rahvaste f\u00fc\u00fcsiline antropoloogia\u201c (Teaduste Akadeemia Kirjastus 2014), kuhu on koondatud tema kolleegi Karin Margi elut\u00f6\u00f6na kogutud m\u00f5\u00f5tmisandmed ja uurimused ning k\u00e4sitletakse p\u00f5hjalikult soomeugrilaste bioloogilist ja kehalist kujunemist.<\/p>\n

Leiu on alati toonitanud, et inimkehas ja selle p\u00e4rilikes tunnustes peitub rahva ajalooline m\u00e4lu \u2013 m\u00f5te, mida tema looming ja uurimist\u00f6\u00f6 j\u00e4rjekindlalt edasi kannavad.<\/p>\n

Leiu on meie antropoloogia grand old lady \u2013 teadlane, kelle j\u00e4rjekindel t\u00f6\u00f6 on hoidnud ja arendanud f\u00fc\u00fcsilise antropoloogia traditsioone. 2016. aastal tunnustati Leiut aastak\u00fcmnete pikkuse teadustegevuse eest Valget\u00e4he V klassi teenetem\u00e4rgiga.<\/p>\n

Kindlasti on Leiu \u00fcks kange Muhu naine \u2013 vitaalne, uudishimulik, humoorikas ja soe. Tema s\u00fcgav huvi inimeste vastu, eesti rahva kujunemisloo ja soome-ugri rahvaste antropoloogia vastu on pannud teda paigast liigutama m\u00e4gesid ja tegema teadust mitme inimese elut\u00f6\u00f6 mahus.<\/p>\n

Laiahaardelise t\u00f6\u00f6 k\u00f5rvalt teadusp\u00f5llul on Leiu j\u00f5udnud harida maad ka oma s\u00fcnnikodus Muhu saarel. Oma kodutalus teeb Leiu k\u00f5ike samasuguse naudingu ja p\u00fchendumisega nagu teadust.<\/p>\n

Leiu kolleegide ja \u00f5pilastena peame tunnistama, et ta on harinud ka meid oma delikaatsel ja suunaval viisil. L\u00f5pmatult harivad ja inspireerivad on olnud vestlused Leiuga t\u00f6\u00f6l kohvipauside ajal. Heameeles meenutame antropoloogilisi v\u00e4lit\u00f6id, kus meil on olnud v\u00f5imalus osaleda Leiu \u00f5pilaste ja kolleegidena. On haruldane, kuidas \u00fcks teadlane oskab pingelise t\u00f6\u00f6 perioodil luua \u00f5hustiku, kus k\u00f5ik ekspeditsiooni liikmed on tema nakataval eeskujul suure r\u00f5\u00f5mu ja lustiga valmis pikkadeks t\u00f6\u00f6p\u00e4evadeks. Leiuga koos tehtud t\u00f6\u00f6de puhul on olnud just nii. Suur t\u00e4nu teadmiste ja oskuste edasiandmise eest, aga samuti s\u00fcdamliku t\u00f6ise \u00f5hkkonna loomise ja teadlasena eeskujuks olemise eest!<\/p>\n

Palju \u00f5nne ja s\u00fcgav kummardus, Leiu!<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Leiu Heapost Erakogu Eesti antropoloogias on v\u00e4he nii p\u00fchendunult ja tulemuslikult tegutsevaid teadlasi kui Leiu Heapost, kes t\u00e4histab…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":127982,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[12],"tags":[58592,26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,28,29,19,25,23,24,22,20,30],"class_list":["post-127981","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-eesti","tag-antropoloogia","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116220910891511820","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/127981","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=127981"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/127981\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/127982"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=127981"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=127981"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=127981"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}