Tallinna \u00dchisg\u00fcmnaasiumi abiturient Marie Kuusk kirjutab artiklisarjas “Noorelt teatrisse!” t\u00e4navu Eesti Draamateatris publiku ette j\u00f5udnud Rainer Sarneti “Hamletist”, t\u00f5dedes, et lavastus v\u00f5ttis ta s\u00f5natuks ja lausa sundis vaikima, et kogu see j\u00f5ud ja ilu endasse haarata.<\/p>\n
M\u00f5nikord puudutab teater kohe eriti ja sellistel hetkedel valdab mind \u00fclevoolav t\u00e4nutunne, et mul on noore inimesena v\u00f5imalus olla osa vapustavast Eesti kultuurist. Enim armastan teatri puhul just vahetut kontakti publikuga: sageli \u00e4rkab lugu ellu k\u00f5ige paremini just teatrilaval. Paljud teatrikogemused on mind pisarateni liigutanud, ning see salap\u00e4rane teatrimaagia on minus \u00fche v\u00e4ikese seemnekese kasvama pannud, mis januneb aina uute ja uute teatrielamuste j\u00e4rgi. Seemnest on n\u00fc\u00fcdseks juba v\u00f5rsunud eluj\u00f5uline puu, mille harud looklevad \u00fcle terve mu keha.<\/p>\n
,,Olla v\u00f5i mitte olla” \u2013 nii k\u00f5lavad kuulsad s\u00f5nad veelgi kuulsama Hamleti suust. Paari aasta tagune mina oleks suurest \u00f5nnest hulluks l\u00e4inud, kui teaks, et praegune mina k\u00e4is ,,Hamletit” vaatamas. T\u00f5elise teatrifanatina on Shakespeare’i teosed mu s\u00fcdames kahtlemata olulisel kohal. Suur oli mu r\u00f5\u00f5m, kui mul avanes v\u00f5imalus minna vaatama juba ette v\u00e4ljam\u00fc\u00fcdud ,,Hamleti” l\u00e4bim\u00e4ngu. Peale etendust valdas mind t\u00f5eline teatrieufooria\u2013k\u00fcllap ei suutnud ise ka uskuda, et ma p\u00e4riselt n\u00e4gingi sellist maailmaklassikat laval.<\/p>\n
Ma nutan tihti teatris ja mu ,,lemmikaeg”, mil nutta, on nimelt siis, kui n\u00e4itlejad seisavad publiku ees, rahvas aplodeerib ja saal kihab r\u00f5\u00f5muh\u00f5isetest. Sellistel hetkedel j\u00e4\u00e4n ma vaatama n\u00e4itlejate n\u00e4gusid, ma vaatan, kuidas nendele ilmub uhkustunne iseenda ja kogu trupi \u00fcle. Minust voolavad \u00fcle k\u00fclmav\u00e4rinad ja ma hakkan nutma, tundes \u00e4\u00e4retut t\u00e4nutunnet olla osa sellest publikust. T\u00e4pselt nii juhtus ka tol reede \u00f5htul, kui ,,Hamlet” l\u00f5ppes, publikule \u00e4sja n\u00e4htu meeldis ja n\u00e4itlejate n\u00e4gudel oli siiras naeratus. Mulle l\u00e4ks see k\u00f5ik nii hinge, et pisarad ei hoidnud end enam tagasi. Seej\u00e4rel sai aplaus l\u00e4bi, n\u00e4itlejad lahkusid lavalt ja rahvas voolas sujuva joana saalist v\u00e4lja. Mina aga j\u00e4in veel saali, ma ei suutnud oma kohalt t\u00f5usta. P\u00e4rast niiv\u00f5rd v\u00f5imast etendust on seda \u00e4ra\u00fctlemata keeruline teha. T\u00f5usta ja lihtsalt lahkuda. Miski hoidis mind seal saalis. See tunne, mida ma tundsin ,,Hamletit” vaadates\u2026 ma ei tahtnud sellest lahti lasta.<\/p>\n
Vot t\u00e4pselt nii m\u00f5jus 14. veebruaril esietendunud Rainer Sarneti lavastatud ,,Hamlet”. Lavastuses m\u00e4ngivad Ursel Tilk (Hamlet), Taavi Teplenkov (Claudius), Inga Salurand (Gertrud), Teele P\u00e4rn (Ophelia), Rasmus Kaljuj\u00e4rv (Laertes), Rein Oja (Polonius), M\u00e4rten Metsaviir (Horatio), Guido Kangur (kuningas Hamlet), Ivo Uukkivi (Hauakaevaja) ning muusik Viivi Maar.<\/p>\n
Kuigi ,,Hamleti” lugu p\u00e4rineb mitme sajandi tagusest ajast, on see endiselt aktuaalne. Fookuses on k\u00e4ttemaksu ja \u00f5igluse vahekord, seal hulgas, kellel on \u00f5igus tappa, kellel mitte. L\u00e4bivadteks teemadeks on ka moraal ja vastutus ning identiteet (Hamlet otsib oma kohta maailmas), sedapuhku j\u00e4\u00e4b veidi tagaplaanile Hamleti ja Ophelia armastuslugu. Eesti Draamateatri ,,Hamlet” on inspireeritud Jaapani kabukiteatrist, mis on v\u00f5rdlemisi oman\u00e4oline k\u00e4sitlus maailmakuulsast teosest ning loob t\u00e4iesti uue Hamleti-maailma.<\/p>\n
*Suuresti aitas lavastuse m\u00f5istmisele ja t\u00f5lgendamisele kaasa m\u00f5ni p\u00e4ev enne etendust toimunud kohtumine ,,Hamleti” lavakunstniku Laura P\u00e4hlapuuga, kes r\u00e4\u00e4kis Hamleti lavakujunduse loomisprotsessist. T\u00e4nu sellele kohtumisele oskasin ka ise lavastust vaadates rohkem t\u00e4helepanu p\u00f6\u00f6rata rekvisiitidele, kost\u00fc\u00fcmidele ja \u00fcldisele kujundusele. P\u00f6\u00f6rdlava keskmes asetses must massiivne kaldtee, kuhu nii m\u00f5nigi tegelane aeg-ajalt k\u00f5ndima sattus, otsides lunastust, vastuseid oma k\u00fcsimustele v\u00f5i selgust. Kogu etenduse v\u00e4ltel helendas lava tagaseinal kuu, mis s\u00fcmboliseeris justkui valgust selles tumedas vaimuloos. S\u00fcmboolne oli ka laval paiknev hobune, kehastades v\u00f5imu, mis v\u00e4ljendus eriti just siis, kui Gertrud laskus hobuse seljas lava keskmesse ning siis kadus taas tuldud teed, kujutades seda, kelle k\u00e4tes loo l\u00f5pplahendus, v\u00f5im t\u00f5de ilmsiks tuua, on. Naise surm t\u00f5estab ka teistele asjaosalistele Claudiuse s\u00fc\u00fcd ning lugu j\u00f5uab t\u00e4nu sellele oma kulminatsioonini.<\/p>\n
Lavastuse kost\u00fc\u00fcmides kasutusel olev v\u00e4rvipalett on lihtne ning toimib – must, valge, punane ehk lein ja surm, puhtus ja kord ning s\u00fc\u00fc ja kurjus. Teele P\u00e4rna Ophelia oma kaunis valges kleidis on kehastus s\u00fc\u00fctusest ja helgusest, mis muudab traagilisemaks kolmanda stseeni alguse t\u00fcdruku mentaalse languse, v\u00f5iks isegi \u00f6elda, et t\u00e4ieliku hullumise. Vastanduvad must ja punane (Hamlet ja ta isa mustas, Claudius punases), kujutades ahnust, iha v\u00f5imu j\u00e4rele ja h\u00e4biv\u00e4\u00e4rset s\u00fc\u00fctegu. Horatio valges kehastab truudust, olles ainus elluj\u00e4\u00e4ja, Hamleti ustav teener ja ,,vend”. Tema tegelaskuju tuletab meelde, kui v\u00e4\u00e4rtuslik on \u00fche truu s\u00f5bra olemasolu.<\/p>\n
Nagu \u00fctleb Hamlet: ,,L\u00f5pp on vaikimine”, tundsin minagi, kuidas lavastus v\u00f5ttis mu s\u00f5natuks ja lausa sundis vaikima, et kogu see j\u00f5ud ja ilu endasse haarata.<\/p>\n
Tekst on valminud aktsioonide sarja “Noore vaataja teatri kuu” raames. N\u00f5uandjad-toimetajad Oliver Issak ja\u00a0Eleriin\u00a0Miilman.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Tallinna \u00dchisg\u00fcmnaasiumi abiturient Marie Kuusk kirjutab artiklisarjas “Noorelt teatrisse!” t\u00e4navu Eesti Draamateatris publiku ette j\u00f5udnud Rainer Sarneti “Hamletist”,…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":128016,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[16],"tags":[37,33,35,173,34,36,50997,58606,140,56596],"class_list":{"0":"post-128015","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-meelelahutus","8":"tag-ee","9":"tag-eesti","10":"tag-eesti-keel","11":"tag-entertainment","12":"tag-estonia","13":"tag-estonian","14":"tag-hamlet","15":"tag-marie-kuusk","16":"tag-meelelahutus","17":"tag-noorelt-teatrisse"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116221111469957680","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/128015","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=128015"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/128015\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/128016"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=128015"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=128015"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=128015"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}