{"id":128019,"date":"2026-03-13T09:18:06","date_gmt":"2026-03-13T09:18:06","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/128019\/"},"modified":"2026-03-13T09:18:06","modified_gmt":"2026-03-13T09:18:06","slug":"ligi-pooled-eurokraadiks-purgijatest-on-itaallased-valismaa","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/128019\/","title":{"rendered":"Ligi pooled eurokraadiks p\u00fcrgijatest on itaallased | V\u00e4lismaa"},"content":{"rendered":"

Uuele \u00fcldeksamile, mille l\u00e4bijaid ootaks eluaegne k\u00f5rgepalgaline t\u00f6\u00f6 Euroopa Liidu avalikus teenistuses, registreerus 10. m\u00e4rtsiks ligi 80 000 itaallast, selgus EurActivi valdusse<\/a> j\u00f5udnud kandidaatide jaotuse andmetest.<\/p>\n

Euroopa Liidu personalivaliku amet (EPSO), mis korraldab v\u00e4rbamiskonkursse EL-i institutsioonidele, teatas kolmap\u00e4eval, et eksamile on kandideerinud 174 922 kandidaati, mis \u00fcletab kaugelt veebruaris alanud kandideerimisprotsessi alguses eeldatud kandidaatide hulka. Viimane selline konkurss korraldati kuus aastat tagasi.<\/p>\n

“See tekitab kaks probleemi,” \u00fctles \u00fcks EL-i ametnik. “Esiteks: kuidas EPSO kavatseb selle tohutu hulga kandidaatidega toime tulla? Ja teiseks: kuidas komisjon kavatseb tagada, et nad ei palkaks sellel konkursil ainult itaallasi?”<\/p>\n

Konkursile registreerunud kandidaadid hakkavad v\u00f5istlema reservnimekirja p\u00e4\u00e4semise nimel, kus on vaid 1490 kohta, mis t\u00e4hendab, et konkurss on 117 kandidaati \u00fchele kohale. Neist 750 edukal kandidaadil on eeldus saada kohe p\u00fcsiv t\u00f6\u00f6koht, \u00fclej\u00e4\u00e4nud j\u00e4\u00e4ksid reservnimekirja.<\/p>\n

Kandidaatide rahvuslik jaotus n\u00e4itab, et itaallased moodustavad kandidaatidest 45 protsenti, mis muudab nende jaoks konkurentsi veelgi raskemaks. Komisjoni enda t\u00f6\u00f6tajate rahvusliku mitmekesisuse eesm\u00e4rkide kohaselt peaksid itaallased moodustama komisjoni t\u00f6\u00f6j\u00f5ust vaid 11,2 protsenti.<\/p>\n

Rahvus ei m\u00f5juta aga eksamitulemusi, kuna kandidaate hinnatakse \u00fcksnes testidel saadud tulemuste p\u00f5hjal. Rahvusliku tasakaalu kaalutlused v\u00f5ivad m\u00e4ngu tulla alles hiljem, kui institutsioonid hakkavad edukate kandidaatide nimekirjast omale t\u00f6\u00f6tajaid v\u00e4rbama.<\/p>\n

Eksamit Euroopa Liidu k\u00f5ige madalama ametniku tasemele (AD5) p\u00e4\u00e4semiseks ei ole korraldatud 2019. aastast saadik p\u00fcsivate tehniliste probleemide t\u00f5ttu, mis tekkisid, kui EPSO loobus neli aastat hiljem n\u00e4ost-n\u00e4kku testimisest ja asendas selle ainult veebip\u00f5hise s\u00fcsteemiga.<\/p>\n

Kandideerijate arvud riikide kaupa: Austria (1706), Belgia (8013), Bulgaaria (1467), Eesti (382), Hispaania (13 796), Holland (2734), Horvaatia (1210), Iirimaa (1733), Itaalia (79 450), Kreeka (10 087), K\u00fcpros (671), Leedu (724), Luksemburg (630), L\u00e4ti (537), Malta (299), Poola (5782), Portugal (5037), Prantsusmaa (10 939), Rootsi (1806), Rumeenia (7430), Saksamaa (11 705), Slovakkia (1661), Sloveenia (434), Soome (2702), Taani (992), T\u0161ehhi (1718), Ungari (1277).<\/p>\n

Eestlasi sihttasemest rohkem<\/p>\n

EurActiv on varasemalt kirjutanud<\/a>, kuidas Euroopa Komisjonile avaldatakse \u00fcha suuremat survet selleks, et astutaks samme EL-i t\u00f6\u00f6tajaskonna rahvusliku koosseisu tasakaalustamiseks, v\u00e4rvates sinna rohkem t\u00f6\u00f6tajaid p\u00f5hja- ja l\u00e4\u00e4nepoolsetest liikmesriikidest, kuna kardetakse, et EL-i t\u00e4itevv\u00f5imu avalik teenistus v\u00f5ib liialt kalduda itaallaste, belglaste ja kreeklaste poole.<\/p>\n

Seet\u00f5ttu k\u00e4ivitas avaliku halduse volinik Piotr Serafin uued meetmed, mille eesm\u00e4rk on kaotada l\u00f5he alaesindatud riikide, sealhulgas Taani, Rootsi, Hollandi, T\u0161ehhi, Austria ja Luksemburgi jaoks. V\u00e4idetavalt on madala esindatusega riigid n\u00f5udnud isegi kvootidep\u00f5hist palkamist.<\/p>\n

\u00dches 2025. aastast p\u00e4rinevast EL-i dokumendist, mis sisaldab erinevate institutsioonide 2024. aasta andmeid, selgub, et tasakaalu pole saavutatud vaatamata aastatepikkusele lubadusele sellega tegelda. “Eriti kui vaadata k\u00f5rgematel ametikohtadel pensionile j\u00e4\u00e4vaid inimesi, siis teatud liikmesriikides l\u00e4heb olukord pikas perspektiivis tegelikult halvemaks,” \u00fctles \u00fche alaesindatud riigi esindaja v\u00e4ljaandele.<\/p>\n

Samal ajal kui l\u00f5unapoolsetest riikidest \u2013 eriti Itaaliast ja Kreekast \u2013 p\u00e4rit eurokraatide arv kasvab j\u00e4tkuvalt, t\u00f6\u00f6tab komisjonis ja selle ametites palju v\u00e4hem p\u00f5hjaeurooplasi. Hollandi, Rootsi ja Taani kodanikud on endiselt m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt alaesindatud. Seda vaatamata sellele, et komisjon koostas 2022. aastal uue strateegia riikidevaheliste erinevuste k\u00f5rvaldamiseks.<\/p>\n

Alaesindatus on k\u00f5ige teravam algtasemel ja on kasvanud alates sellest, kui komisjon hakkas 2017. aastal numbreid j\u00e4lgima.<\/p>\n

Kui 2017. aastal oli k\u00fcmme EL-i riiki alaesindatud \u2013 sealhulgas Saksamaa ja Prantsusmaa, siis 2021. aastaks oli see arv t\u00f5usnud 13-ni; eelmisel aastal oli see 12, kuna Prantsusmaa oli j\u00e4rele j\u00f5udnud, kuigi sakslased on endiselt poole oma eesm\u00e4rgist esindatud.<\/p>\n

Pole \u00fcllatav, et Belgia, kus asub enamik EL-i ametnikke, on k\u00f5ige suuremalt \u00fcleesindatud. Kuigi komisjon soovitab, et k\u00f5igis euroametnikest oleks belglasi 3,1 protsenti, moodustavad nad 8,5 protsenti parlamendi, komisjoni, n\u00f5ukogu ja EL-i diplomaatilise teenistuse (EEAS) t\u00f6\u00f6tajatest.<\/p>\n

2024. aasta l\u00f5puks oli umbes 16 protsenti algtaseme ametnikest itaallased \u2013 see on tunduvalt \u00fcle komisjoni 11-protsendise sihttaseme. Kreeka 6,3 protsenti oli samuti kaks korda suurem kui tema sihttase (3,1 protsenti). Prantsusmaa, Hispaania ja Saksamaa n\u00e4itajad olid vastavalt 12 protsenti, 11,4 protsenti ja 7,9 protsenti. Eriti Saksamaa j\u00e4\u00e4b oma soovituslikust 13,8 protsenti piirist kaugele maha.<\/p>\n

EurActivi toodud diagrammist selgub, et Eesti kodanikke on euroamentike seas 1,5 protsenti, mida on pea kaks korda rohkem kui Eesti sihttase (0,8 protsenti).<\/p>\n

Samas artiklis konkreetselt Euroopa Komisjoni ametnike sihttasemest (0,8 protsenti) j\u00e4\u00e4b aga Eesti maha: komisjoni madalama taseme ametnike (tasemed AD5 – AD8) hulgas oli eestlasi 0,6 protsenti ning k\u00f5rgema taseme ametnike (AD9 – AD16) seas 0,7 protsenti.<\/p>\n

Samas on ERR varasemalt kirjutanud<\/a>, et kuigi eestlasi on Euroopa Liidu k\u00f5rgemates ametites proportsionaalselt rohkemkui rahvaarv eeldaks, v\u00f5ib madalama taseme ametnike nappus ning eestlaste v\u00e4hene huvi Euroopa Liidu asutustesse t\u00f6\u00f6le kandideerida viia peagi selleni, et Eesti kodanikud on Euroopa asutustes alaesindatud.<\/p>\n

Euroopa Liidu ametnike (AD) palgad<\/a> algavad umbes 6000 eurost ning ulatuvad k\u00f5ige k\u00f5rgemal (AD16), peadirektori tasemel 24 000 euroni kuus.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Uuele \u00fcldeksamile, mille l\u00e4bijaid ootaks eluaegne k\u00f5rgepalgaline t\u00f6\u00f6 Euroopa Liidu avalikus teenistuses, registreerus 10. m\u00e4rtsiks ligi 80 000…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":128020,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[80],"tags":[2487,26,27,37,33,35,58607,34,36,58609,58608,590,31,32,21,28,29,95,19,25,58610,23,24,22,20,30,92,93,94],"class_list":["post-128019","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-maailm","tag-ametnikud","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-epso","tag-estonia","tag-estonian","tag-euroametnikud","tag-euroopa-liidu-tootajad","tag-euroopa-liit","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-maailm","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-tookonkurss","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised","tag-world","tag-world-news","tag-worldnews"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116221123276264945","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/128019","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=128019"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/128019\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/128020"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=128019"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=128019"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=128019"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}