{"id":128083,"date":"2026-03-13T10:24:06","date_gmt":"2026-03-13T10:24:06","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/128083\/"},"modified":"2026-03-13T10:24:06","modified_gmt":"2026-03-13T10:24:06","slug":"jaak-vilo-mida-teeb-loovkoodiv-insener-kultuur","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/128083\/","title":{"rendered":"Jaak Vilo: mida teeb loovkoodiv insener? | Kultuur"},"content":{"rendered":"<p>Tehisaru on muutnud tarkvaraarenduse kiireks loovt\u00f6\u00f6ks. See esitab \u00fchiskonnale aga uue v\u00e4ljakutse: kuidas s\u00e4ilitada usaldus nii loovkoodiva inseneri kui ka tema loodud s\u00fcsteemide vastu, kirjutab akadeemik ja Tartu \u00dclikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo keelen\u00f5usarjas &#8220;<a href=\"https:\/\/keeletoimetajateliit.ee\/vaibiv-loovkoodimine\/\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">Akadeemikute eri<\/a>&#8220;.<\/p>\n<p>Ingliskeelne s\u00f5na computer tuleb inimese ametinimetusest \u2013 arvutaja. Arvuti arvutab, kuid lisaks teeb palju muudki, mis seotud info halduse ja t\u00f6\u00f6tlemisega. Keegi on alati pidanud s\u00f5nastama, mida arvuti peab tegema. See tegevus on programmeerimine, n\u00f5uete ja toimingute v\u00e4ljendamine formaalses keeles.<\/p>\n<p>Korraga on programmeerija rolli hakanud t\u00e4itma arvuti ise. Tehisaru paneb inimkeelse soovi tarkvara keelde. \u00dctle, millised on su soovid ja meeleolu, ning tehisaru teeb tarkvara koodi sinu eest valmis. See ei ole enam suur pingutus, paljud ei loe loodud koodi l\u00e4bigi. Kui see t\u00f6\u00f6tab, siis t\u00f6\u00f6tab.<\/p>\n<p>Kui tuleb peale loominguline tuhin ja \u00f5ige vaib, v\u00f5ibki tegeleda loov- ehk vaibkoodimisega. Vibe coding oli Collinsi s\u00f5nastiku <a href=\"https:\/\/www.collinsdictionary.com\/woty\" target=\"_blank\" rel=\"noopener nofollow\">2025. aasta s\u00f5na<\/a>. Selle pakkus m\u00f6\u00f6dunud aasta veebruaris v\u00e4lja tehisaru uurija Andrej Karpathy, kes on t\u00f6\u00f6tanud selle ala juhtpositsioonidel OpenAI-s ja Teslas. N\u00fc\u00fcd, aasta hiljem, on t\u00f5esti iga\u00fchel v\u00f5imalik luua ise tarkvara, andes selleks ette inimkeelsed juhised (prompt, viip, l\u00e4htelause). Vaib v\u00f5imaldab unustada, et tegemist on keerulise programmeerimist\u00f6\u00f6ga. Loovus on tarkvara arenduses j\u00e4tkuvalt h\u00e4davajalik.<\/p>\n<p>Kuidas esitada soove ja n\u00f5udeid? Kuidas kontrollida, kas loodud kood teeb seda, mida vaja, parimal viisil? See, kuidas programmi k\u00e4sud \u00f5igesti kirja saavad, ei ole kunagi olnud tarkvara loomisel k\u00f5ige keerulisem. Kuigi k\u00f5rvaltvaatajale tundub just see p\u00f5hiline, peab juba programmeerimise hetkeks olema selge, mida koodis soovitakse v\u00e4ljendada.<\/p>\n<p>Programmeerimiskeeli on sadu, iga\u00fches kindlad raamistikud, teegid ja versioonid oma n\u00fcanssidega. Dokumentatsioonis tuhnimine on olnud progejate oluline, kuid siiski t\u00fc\u00fctu \u00fclesanne. Kui tarkvara loomisel saab m\u00e4\u00e4ravaks vaib, siis mis roll on tarkvarainseneridel, kes peavad tagama s\u00fcsteemide t\u00f6\u00f6kindluse, ohutuse ja skaleeritavuse \u00fcha rohkematele kasutajatele ja suuremale andmemahule? Inseneri amet eeldab s\u00fcsteemsust. Kuidas \u00fchendada loovus ja vaib tarkvaratehnika heaks, kui enamik inimesi ei oska v\u00f5ib-olla oma koodi \u00fclegi vaadata?<\/p>\n<p>IKT-lahenduste tulevik on helge: tarkvara loomine kiireneb, \u00fcha rohkem inimesi ja ettev\u00f5tteid tegeleb sellega. Turule tuleb palju uusi rakendusi, mida aeglasema arendustempo korral keegi lihtsalt ei suutnuks kinni maksta. Rakenduste kasutusiga l\u00fcheneb \u2013 kasutad korra ja viskad siis minema. Kuid loovkoodimise taha ja k\u00f5rvale on vaja ka kriitiliste s\u00fcsteemide turvalisust ja usaldatavust.<\/p>\n<p>Professionaalsed tarkvara-, andme-, infoturbe- ja tehisaruinsenerid peavad tagama, et me saame kriitilisi s\u00fcsteeme usaldada. Uued tehnoloogiad aitavad ka professionaale, n\u00e4iteks on kergem katta kogu koodibaasi ulatuslikult testide ja n\u00f5uetega. Vana koodi \u00fcmberkirjutamine ja tarkvara loomise protsesside osaline automatiseerimine saavad hoogu juurde.<\/p>\n<p>Vaibkoodiv insener ei \u00e4rata usaldust, tema kohta tuleks veel leida hea termin. V\u00f5i kas tuleks? Ehk on see lihtsalt professionaalne tarkvarainsener, kes kasutab t\u00e4nap\u00e4evaseid t\u00f6\u00f6vahendeid?<\/p>\n<p style=\"font-size: 90%;\">Eesti Keeletoimetajate Liidu veebilehe rubriigis &#8220;<a href=\"https:\/\/keeletoimetajateliit.ee\/keeletoimetaja-soovitab\/\" target=\"_blank\" rel=\"noopener nofollow\">Keeletoimetaja soovitab<\/a>&#8221;\u00a0ilmub 9.\u201323. m\u00e4rtsini keelen\u00f5usari &#8220;Akadeemikute eri&#8221;, milles 12 Eesti Teaduste Akadeemia liiget jagavad oma t\u00e4helepanekuid t\u00e4nap\u00e4eva eesti keele kohta. Kokku ilmub sarjas 15 keelesoovitust, millest osa avaldatakse emakeelekuul ka ERR-i teadusportaalis.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Tehisaru on muutnud tarkvaraarenduse kiireks loovt\u00f6\u00f6ks. See esitab \u00fchiskonnale aga uue v\u00e4ljakutse: kuidas s\u00e4ilitada usaldus nii loovkoodiva inseneri&hellip;\n","protected":false},"author":2,"featured_media":128084,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[14],"tags":[57446,131,130,37,33,35,34,36,58630,58631,31470,58632,11833,58634,58633],"class_list":["post-128083","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-ari","tag-akadeemikute-eri","tag-ari","tag-business","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-jaak-vilo","tag-keelenou","tag-keeletoimetajate-liit","tag-loovkoodimine","tag-loovus","tag-vaib","tag-vaibkoodimine"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116221382869555614","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/128083","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=128083"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/128083\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/128084"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=128083"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=128083"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=128083"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}