{"id":128146,"date":"2026-03-13T11:30:31","date_gmt":"2026-03-13T11:30:31","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/128146\/"},"modified":"2026-03-13T11:30:31","modified_gmt":"2026-03-13T11:30:31","slug":"vaarmari-ja-anton-keskkonnauhendused-poorduvad-kohtusse-asja-parast-arvamus","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/128146\/","title":{"rendered":"Vaarmari ja Anton: keskkonna\u00fchendused p\u00f6\u00f6rduvad kohtusse asja p\u00e4rast | Arvamus"},"content":{"rendered":"

Advokaadib\u00fcroo Cobalt on hiljuti korduvalt arvamust avaldanud (vt: “\u00dclevaade: kohtuvaidlustele lahenduse saamine v\u00f5tab \u00fcha kauem aega”<\/a> ja “Rauno Ligi ja Karl Metsk\u00fcll: kohtud on kaebe\u00f5igust rakendanud v\u00e4ga laialt”<\/a>), et Eestis tuleks piirata keskkonna\u00fchenduste \u00f5igust looduse ja inimeste kaitseks kohtusse p\u00f6\u00f6rduda.<\/p>\n

Konteksti huvides tasub meeles hoida, et selle b\u00fcroo advokaadid esindavad v\u00e4hemalt kahes k\u00e4imasolevas kohtuasjas suurettev\u00f5tet keskkonna\u00fchenduste vastu. Seet\u00f5ttu j\u00e4\u00e4b nende vaatenurk \u00fchek\u00fclgseks ega arvesta teema laiema tausta ja keskkonnakaitselise avaliku huviga.<\/p>\n

T\u00f5si on, et keskkonnavaidluste arv on viimasel k\u00fcmnendil kahekordistunud. Samal ajal on kasvanud halduskohtusse j\u00f5udvate vaidluste arv k\u00f5igis valdkondades tervikuna ja keskkonnavaidlused moodustavad nendest vaid kolm protsenti. Isegi koos ehitus- ja planeerimisvaidlustega, millest osas on keskkonnak\u00fcsimused olulisel kohal, on nende osakaal k\u00f5igist vaidlustest ainult k\u00fcmnendik.<\/p>\n

Seda on sama palju kui n\u00e4iteks rahvastiku- v\u00f5i sotsiaalk\u00fcsimuste kohtuasju. Ometi ei kostu \u00fcleskutseid piirata v\u00f5imalusi saada kohtust selgust pensionite v\u00f5i kodakondsuse k\u00fcsimustes.<\/p>\n

Keskkonnavaidlused on m\u00e4rk s\u00fcgavamast probleemist<\/p>\n

Keskkonnavaidluste sagenemine annab m\u00e4rku palju s\u00fcgavamatest probleemidest. Esiteks on \u00fcha selgem, et inimtegevus \u00fcletab looduse taluvuspiire. Me tarbime loodusvarasid, h\u00e4vitame elupaiku ja tekitame saastet kiiremini, kui looduskeskkond suudab end taastada ning puhastada. Teadlased on leidnud, et olukord peab kiiresti ja p\u00f5hjalikult muutuma, et \u00fchiskond saaks \u00fcldse edasi toimida.<\/p>\n

Igap\u00e4evaelus v\u00e4ljenduvad need mured n\u00e4iteks selles, et meie \u00f5hk, vesi ja pinnas saastuvad kahjulike ainetega, levib m\u00fcrareostus, ilmastik muutub ebastabiilsemaks, elusloodus muutub \u00fcha liigivaesemaks ja kannatab inimtegevuse suure surve all.<\/p>\n

Need ei ole enam abstraktsed tulevikuprobleemid, vaid m\u00f5jutavad meid isiklikult, rikkudes inimeste \u00f5igust tervisele, tervislikule elukeskkonnale ja l\u00f5puks lausa elule. Need \u00f5igused annab meile Eesti p\u00f5hiseadus ja nende \u00f5iguste kaitseks peavad inimesed demokraatlikus riigis saama p\u00f6\u00f6rduda kohtusse.<\/p>\n

Keskkonna\u00fchendustele on neis vaidlustes antud eriline roll. Kuna loodusel ei ole “h\u00e4\u00e4lt”, on keskkonnaorganisatsioonidel t\u00f5epoolest laiendatud kaebe\u00f5igus, et nad saaksid avalikku huvi vajadusel kaitsta kohtus. Selles leppis Eesti koos teiste riikidega kokku juba 2001. aastal, ratifitseerides Aarhusi konventsiooni. Keskkonna\u00fchenduste kaebe\u00f5igus on oluline vahend \u00fcha s\u00fcveneva keskkonnakriisi leevendamiseks ja meie enda \u2013 Eesti inimeste ning looduskeskkonna \u2013 kaitsmiseks.<\/p>\n

Keskkonna\u00fchendused on oma rolli l\u00e4bi aastate t\u00f5siselt v\u00f5tnud. Seega ei pea paika Cobalti advokaatide vihjed, nagu oleks keskkonnavaidlused algatatud kergek\u00e4eliselt v\u00f5i p\u00f6\u00f6rduksid kohtusse keskkonna\u00fchendused, kes pole varem h\u00e4\u00e4lt \u00fcldse teinud.<\/p>\n

“Oleme korduvalt n\u00e4inud, et arendajad ei v\u00f5ta keskkonnaargumente t\u00f5siselt enne, kui peavad nende \u00fcle vaidlema kohtus.”<\/p>\n

Keskkonna\u00f5iguse keskuse ligi 20 aasta pikkune praktika n\u00e4itab, et \u00fchendused ja nende eksperdid osalevad p\u00f5hjalikult loamenetlustes, t\u00f6\u00f6tavad l\u00e4bi sadu lehek\u00fclgi keskkonnam\u00f5ju hindamisi ning osalevad avalikel aruteludel. Arendajad ja haldusorganid arvestavad haruharva ettepanekutega sisuliselt ning muudavad projekti. Oleme korduvalt n\u00e4inud, et arendajad ei v\u00f5ta keskkonnaargumente t\u00f5siselt enne, kui peavad nende \u00fcle vaidlema kohtus.<\/p>\n

Kui suure raha eest saab end kohtust vabaks osta?<\/p>\n

Keskkonna\u00fchenduste kaebe\u00f5iguse piiramist on viimasel ajal t\u00f5statatud ka suurinvesteeringute Eestisse meelitamise valguses. K\u00f5lab argument, et peaks olema v\u00e4hem v\u00f5imalusi kontrollida kohtus v\u00e4ga suurte investeeringute \u00f5igusp\u00e4rasust, et suured t\u00f6\u00f6stused saaksid Eestisse v\u00f5imalikult sujuvalt kerkida.<\/p>\n

Teisis\u00f5nu peaks piisavalt palju raha makstes olema v\u00f5imalik end kohtu kontrollist vaba(ma)ks osta. Selline korraldus on omane v\u00e4hedemokraatlikele oligarhilistele riikidele, millest Eesti \u00f5igusriigina peaks erinema.<\/p>\n

K\u00f5rgendatud t\u00e4helepanuga tuleb kontrollida just suure keskkonnam\u00f5juga arendusi, sest neil on enim potentsiaali keskkonda p\u00f6\u00f6rdumatult kahjustada. Ettev\u00f5tlusvabadus ei ole piiramatu, vaid sellega k\u00e4ib kaasas kohustus looduskeskkonda s\u00e4\u00e4sta ja arvestada inimeste \u00f5igusega tervise ning puhta elukeskkonna kaitsele.<\/p>\n

Kui keegi tahab kasutada eriti suures koguses vett v\u00f5i puitu, tekitada eriti palju saastet v\u00f5i m\u00fcra, siis tulebki hoolikalt vaadata, kas sellest m\u00f5jutatud inimeste ring ja looduskeskkond saab sellega hakkama. Kui ei saa, siis on niisugune tegevus lubamatu.<\/p>\n

Lahendused keskkonnakohtuasjade v\u00e4hendamiseks<\/p>\n

Olemasolevate menetlusnormidega on tagatud, et halduskohtud saavad praakida v\u00e4lja t\u00f5epoolest alusetud keskkonnavaidlused. Kohtutel on olnud harva p\u00f5hjust kaebust tagastada, kuna reeglina p\u00f6\u00f6rduvad keskkonna\u00fchendused kohtusse korraliku eelt\u00f6\u00f6 pinnalt ja esitavad p\u00f5hjendatud argumente, mis v\u00e4\u00e4rivad kohtus l\u00e4bi arutamist. Arvestades keskkonna\u00fchenduste vahendite piiratust, ongi ootusp\u00e4rane, et nad valivad vaidlusi hoolega ega l\u00e4he m\u00fctsiga l\u00f6\u00f6ma.<\/p>\n

Keskkonnavaidluste p\u00f5hjendatust n\u00e4itavad paljud viimaste aastate juhtumid, milles kohtud on tuvastanud, et haldusorgan oligi teinud \u00f5igusvastase otsuse. Kohtud on t\u00fchistanud Enefit280-2 \u00f5litehase ehitusloa, Elbu rabas turba kaevandamise loa, hulga rohev\u00f5rgustiku aladel ja kaitsealadel v\u00e4ljastatud metsateatisi ning maaparanduse ehituslube. On tervitatav, et need \u00f5igusvastased otsused ei j\u00e4\u00e4nud kehtima, tehtud vigade parandamine on \u00f5igusriigi toimimisega paremas koosk\u00f5las.<\/p>\n

Teiste riikide praktika kinnitab, et keskkonnaasjades on kaebuste eduprotsent oluliselt suurem v\u00f5rreldes muude vaidlustega. Teisis\u00f5nu: kohtusse p\u00f6\u00f6rdutakse asja p\u00e4rast.<\/p>\n

\u00dcldine statistika n\u00e4itab, et keskkonna- ja kliima\u00f5iguse vaidlustes rahuldatakse kaebustest \u00fcle poole, n\u00e4iteks v\u00e4ljaspool USA-d on kaebajad v\u00f5itnud kuni 58 protsenti kliimakohtuasjadest, Saksamaal viimase uuringu kohaselt<\/a> 51 protsenti. Ka rahuldamata j\u00e4\u00e4nud kaebused ei t\u00e4henda, et kohtusse oleks p\u00f6\u00f6rdutud asjatult, sageli on vaidluse tulemuseks positiivne muutus praktikas, vahel ka seadusemuudatus.<\/p>\n

Cobalti advokaatide pakutud “lahendused” kohtuasjade v\u00e4hendamiseks \u2013 kaebe\u00f5iguse piiramine v\u00f5i tagatise n\u00f5ude kehtestamine \u2013 ei lahenda tegelikke probleeme. Tagatise n\u00f5ude p\u00f5hjendused on silmakirjalikud.<\/p>\n

Eestis ei ole probleemi sellega, et keskkonna\u00fchendused ei maksaks kaotuse korral kohtu v\u00e4ljam\u00f5istetud menetluskulusid. Ettev\u00f5tjatele on pinnuks silmas hoopis see, et kohtud ei m\u00f5ista keskkonna\u00fchendustelt v\u00e4lja k\u00f5iki neid menetluskulusid, mida ettev\u00f5tted arvukalt advokaate kaasates kohtuasjades tekitavad.<\/p>\n

Sealjuures l\u00e4htuvad kohtud Aarhusi konventsioonist, mille kohaselt ei tohi keskkonna kaitseks kohtusse p\u00f6\u00f6rdumine olla kellegi jaoks ebam\u00f5istlikult kulukas. Tagatise n\u00f5ue on sel juhul lihtlabane p\u00fc\u00fce vaigistada keskkonna\u00fchendusi, kes kaitsevad avalikku huvi.<\/p>\n

Selleks, et kohtutesse j\u00f5uaks v\u00e4hem keskkonnaalaseid vaidlusi, on tarvis, et haldusorganid \u2013 keskkonnaamet, kohalike omavalitsuste volikogud ja teised \u2013 arvestaksid otsuste tegemisel senisest enam keskkonna halveneva olukorraga, ajakohaste loodusandmete, teaduslike teadmiste ning k\u00f5igi puudutatud p\u00f5hi\u00f5igustega. Igak\u00fclgselt l\u00e4bi kaalutud ja arusaadavalt argumenteeritud otsuseid pole p\u00f5hjust vaidlustada \u00fcksk\u00f5ik millisel osapoolel.<\/p>\n

Kaebe\u00f5iguse piiramine ei lahenda \u00fchtegi \u00f5igusrikkumist, vaid p\u00fchib need vaiba alla ja laseb \u00f5igusvastastel otsustel p\u00fcsima j\u00e4\u00e4da. Niisugune olukord on vastupidine Eesti p\u00f5hiseaduse m\u00f5ttele, mille kohaselt on Eesti riik rajatud vabadusele, \u00f5iglusele ja \u00f5igusele.\u00a0<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Advokaadib\u00fcroo Cobalt on hiljuti korduvalt arvamust avaldanud (vt: “\u00dclevaade: kohtuvaidlustele lahenduse saamine v\u00f5tab \u00fcha kauem aega” ja “Rauno…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":128147,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[14],"tags":[58656,131,130,37,33,35,34,36,13952,55262,58653,58652,304,58654,58651,58650,58655,1752,3579],"class_list":["post-128146","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-ari","tag-aarhusi-konventsioon","tag-ari","tag-business","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-juriidika","tag-kaebeoigus","tag-kart-vaarmari","tag-kertu-birgit-anton","tag-keskkond","tag-keskkonnaoigus","tag-keskkonnaoiguse-keskus","tag-keskkonnauhendused","tag-kliimaoigus","tag-kohus","tag-pohiseadus"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116221642257424577","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/128146","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=128146"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/128146\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/128147"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=128146"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=128146"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=128146"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}