Tartu \u00dclikooli teadlased uurisid, millist t\u00fc\u00fcpi keelekasutus k\u00f5ige enam eestlasi h\u00e4irib. Kolmandik saadud vastustest k\u00e4is s\u00f5navara, eelk\u00f5ige v\u00f5\u00f5rkeelsete s\u00f5nade ja v\u00e4ljendite kasutamise kohta.<\/p>\n
Tartu \u00dclikooli eesti keele teadur Maarja-Liisa Pilvik m\u00e4rkas teiste teadlastega, kui palju kirgi k\u00fctavad keelega seotud teemad ajakirjanduses ja sotsiaalmeedias ning sealt tuli m\u00f5te uurida h\u00e4irivat keelekasutust l\u00e4hemalt. “Tahtsimegi teada, mida inimesed eesti keele kasutuses t\u00e4hele panevad,” selgitas Pilvik veebik\u00fcsitluse tagamaid. Enam kui 250 k\u00fcsitlusele vastajat t\u00f5id kokku \u00fcle 1100 n\u00e4htuse, mis neid igap\u00e4evases keelekasutuses h\u00e4irivad ning asetasid need skaalale “ei h\u00e4iri \u00fcldse” kuni “h\u00e4irib v\u00e4ga”.<\/p>\n
“K\u00f5ige sagedamini mainiti s\u00f5navaraga seotud n\u00e4htusi, n\u00e4iteks v\u00f5\u00f5rkeelseid v\u00e4ljendeid peamiselt inglise, aga ka vene keelest,” selgitas Pilvik. Teadlase s\u00f5nul h\u00e4iris vastajaid ka v\u00f5\u00f5rs\u00f5nade mugandamine, n\u00e4iteks toodi v\u00e4lja s\u00f5nad “okei”, “deitima”, “pakaa”, “\u00e4pp” v\u00f5i “davai”. Lisaks nimetati mitmeid k\u00f5nekeelseid vorme ja l\u00fchendusi. Vastuste sekka jagus ka isiklikke eelistusi, n\u00e4iteks h\u00e4iris m\u00f5nda vastajat k\u00fcllaltki ootamatu viisakus: kui soovitakse “p\u00e4ikest”.<\/p>\n
J\u00e4rgmine kategooria, kuhu kogunes viiendik vastustest, oli \u00f5igekiri ehk ortograafia. Peamiselt k\u00e4is vastajatele vastukarva kirjavahem\u00e4rkide vale kasutus v\u00f5i puudumine, aga ka h\u00e4\u00e4ldusp\u00e4rased kirjavead. N\u00e4iteks kui kirjutatakse “m\u00f5ttetu” \u00fche t-ga v\u00f5i “pankrot” kahe t-ga.<\/p>\n
Kolmandaks mainiti s\u00f5navormide moodustamist ehk morfoloogiat. N\u00e4iteks toodi esile k\u00e4\u00e4ndt\u00fc\u00fcbi vaheldused nagu “autosi” ja “majasi”. Samuti nimetati mittestandardseid s\u00f5nal\u00f5ppe, nagu “suhkrut”, “m\u00f5rudat” ja “n\u00fcridat”, mida ka koolis palju k\u00e4sitletakse. Teadlase s\u00f5nul h\u00e4iris enamik nimetatud n\u00e4htusi vastajaid kas tugevalt v\u00f5i v\u00e4ga tugevalt.<\/p>\n
“Keskmine h\u00e4irivushinnang kasvab vanusega: noored on keelen\u00e4htuste suhtes leebemad.” – Maarja-Liisa Pilvik<\/p>\n
H\u00e4iriva keele kasutamist heideti ette eelk\u00f5ige avalikele esinejatele, ajakirjanikele ja noortele. “Samuti selgus, et keskmine h\u00e4irivushinnang kasvab vanusega: noored on keelen\u00e4htuste suhtes leebemad,” lisas Pilvik.<\/p>\n
Teadlase s\u00f5nul oli meeldiv n\u00e4ha, et piirkondlikud keelekujud ja murded inimesi ei h\u00e4iri, kui need on murdena teadvustatud. “Eestlased on tegelikult positiivselt keeletundlikud. Kuna eesti keel on rikas nii vormide, s\u00f5naj\u00e4rje kui ka s\u00f5namoodustuse poolest, siis r\u00e4\u00e4gitakse ja m\u00f5eldakse keelest \u00fcsna palju,” r\u00f5\u00f5mustas Pilvik.<\/p>\n
Samas leiab teadlane, et rangest \u00f5ige ja vale vastandusest tuleks n\u00e4ha kaugemale, sest see tekitab inimestes asjatut ebakindlust, mille tulemusel ei julgeta keelt kasutada. “V\u00e4hem peaks olema teiste vigadele n\u00e4puga n\u00e4itamist ja rohkem positiivset eeskuju. Kirjakeele standardist olulisem on see, et me r\u00e4\u00e4gime, kirjutame ja loeme eesti keeles nii palju kui v\u00f5imalik, sest see kasvatabki enesekindlust k\u00f5ige rohkem,” lisas Pilvik.<\/p>\n
Professionaalne keelen\u00f5u<\/p>\n
Eesti keele kasutajate enesekindlust aitab kasvatada ka Eesti Keele Instituut (EKI), kus on avatud spetsiaalne n\u00f5uandeliin, kuhu enda k\u00fcsimustega p\u00f6\u00f6rduda. EKI vanemkeelekorraldaja Tuuli Rehemaa s\u00f5nul tuleb neile p\u00e4evas keskmiselt 10\u201315 telefonik\u00f5net ning sama palju kirjalikke p\u00f6\u00f6rdumisi.<\/p>\n
Abi k\u00fcsitakse nii kokku- ja lahkukirjutamise, suure ja v\u00e4ikese algust\u00e4he kui ka komadega. “Need on suured ja h\u00f5lmavad teemad, aga p\u00f5him\u00f5tteliselt k\u00fcsitakse ka k\u00f5ike muud. N\u00e4iteks vallaametnikud k\u00fcsivad, kas lapsele tohib panna mingit konkreetset nime,” selgitas Rehemaa.<\/p>\n
Rehemaa s\u00f5nul helistavad EKI n\u00f5uandeliinile v\u00e4ga erinevad inimesed, kuid p\u00fcsikundede seas on eelk\u00f5ige keeletoimetajad ja ametnikud. “V\u00e4ga sageli on neil tegelikult endal \u00f5ige vastus olemas ja nad vajavad lihtsalt keelen\u00f5uandja kinnitust, et nad on \u00f5igel teel,” lisas Rehemaa.<\/p>\n
“Ohum\u00e4rk oleks see, kui eestlane muutuks oma keele suhtes \u00fcksk\u00f5ikseks.” – Tuuli Rehemaa<\/p>\n
“Eestlane on keele asjus v\u00e4ga kirglik ja tegelikult teab, kuidas on \u00f5igesti. Isegi kui tema “\u00f5igesti” on natuke teistsugune kui s\u00f5bra oma, on tema “\u00f5igesti” ikka see \u00f5igem \u00f5ige. See on tegelikult nii tore ja teeb s\u00fcdame soojaks,” leidis ta.<\/p>\n
Rehemaa s\u00f5nul tulebki keele k\u00fcsimuste \u00fcle kirglikult vaielda, sest just see hoiab keelt elus. “Ohum\u00e4rk oleks see, kui eestlane muutuks oma keele suhtes \u00fcksk\u00f5ikseks,” t\u00f5des ta.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Tartu \u00dclikooli teadlased uurisid, millist t\u00fc\u00fcpi keelekasutus k\u00f5ige enam eestlasi h\u00e4irib. Kolmandik saadud vastustest k\u00e4is s\u00f5navara, eelk\u00f5ige v\u00f5\u00f5rkeelsete…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":128744,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[12],"tags":[26,27,37,33,35,6058,34,36,31,32,58877,21,58631,58872,31056,28,29,58876,19,31055,58873,25,58875,23,24,22,20,30,58874],"class_list":["post-128743","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-eesti","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-eesti-keele-instituut","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-hairiv-keelekasutus","tag-headlines","tag-keelenou","tag-keelenoustaja","tag-kirjakeel","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-morfoloogia","tag-news","tag-oigekiri","tag-ortograafia","tag-populaarseimad-lood","tag-sonavormid","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised","tag-voorkeelsed-sonad"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116225719911835167","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/128743","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=128743"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/128743\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/128744"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=128743"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=128743"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=128743"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}