![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/03\/3253502hf673t24.jpg\"\/)
Intervjuu Annika Veimeriga Tervise Arengu Instituudist Autor\/allikas: Siim L\u00f5vi \/ ERR<\/p>\nMillist rolli te tervise arengu instituudil (TAI) Eesti tervishoius n\u00e4ete?<\/p>\n
Tervise Arengu Instituudil on mitu t\u00e4htsat rolli – me oleme rahvatervishoiu teadus- ja arendusasutus missiooniga kujundada teadusp\u00f5hiseid tervislikke valikuid. Meie esimene \u00fclesanne on veenduda, et meil on teadusuuringutest olemas teadmised ja kvaliteetsed andmed ning need andmed ka v\u00e4\u00e4rindatud anal\u00fc\u00fcsideks. Nii on meil olemas v\u00f5imalus teha tarku otsuseid tervisepoliitika kujundamiseks riigis. Ja lisaks kasutame seda teadmist, et kujundada keskkonda ja luua tervise parandamiseks lahendused, mida me kas arendame ise v\u00f5i toome sisse ja kohandame Eesti oludele ja testime nende toimivust, m\u00f5jusust ja ka pakume neid lahendusi. N\u00e4iteks v\u00f5ib tuua v\u00e4hi s\u00f5eluuringute k\u00e4ttesaadavuse parandamise nii, et emakakaelav\u00e4hi s\u00f5eluuringu jaoks on HPV-testid k\u00e4ttesaadavad kodus testimiseks ja neid saab ka apteekidest. Eelmisel aastal kasutas seda v\u00f5imalust 14\u00a0000 naist.<\/p>\n
Te teete ka erinevaid soovitusi. Riiklikud toidusoovitused, liikumissoovitused. Mis te \u00fctlete nendele inimestele, kes v\u00f5ib-olla nende suhtes on natuke skeptilised ja suhtuvad sellesse nii, et “mulle ei tule keegi \u00fctlema, mida ma s\u00f6\u00f6ma pean v\u00f5i kuidas ma liikuma pean”?<\/p>\n
Me ei l\u00e4hegi kellelegi midagi otseselt \u00fctlema. T\u00f5esti me anname v\u00e4lja riiklikke toitumis- ja liikumissoovitusi, kus on ka uneaja soovitused sees. Me j\u00e4rgime nende soovituste osas parimaid praktikaid, mis on P\u00f5hjamaade toitumissoovitused ja metoodikat, kuidas nendeni j\u00f5utakse. Eelk\u00f5ige on v\u00f5tmes\u00f5naks tasakaal toitumises, liikumissoovitused, mis tegelikult on igale inimesele j\u00f5ukohased, uneaja soovitused samuti.<\/p>\n
Kui te vaatate praegu Eesti inimeste tervisen\u00e4itajaid, siis millised suundumused k\u00f5ige rohkem muret valmistavad praegu?<\/p>\n
Enne muredest r\u00e4\u00e4kimist ma tegelikult alustaksin r\u00f5\u00f5mudest. Kui me vaatame t\u00e4nast p\u00e4eva, siis v\u00f5ib tunduda, et meil on h\u00e4sti suured mured \u2013 ja meil ongi, aga p\u00fc\u00fcame samal ajal ka vaadata, missugust edu me oleme saavutanud viimase 20 kuni 30 aasta jooksul ja see on m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rne. Inimeste tervist hinnatakse ju eluea pikkuse ja elu kvaliteedi j\u00e4rgi. Selles osas oleme me teinud v\u00e4ga suure h\u00fcppe edasi. Meie keskmine oodatav eluiga on t\u00e4na 79,5 aastat, see meeste ja naiste l\u00f5ikes natuke erineb. Ka tervena elatud aastate arv on natukene kasvanud, meestel 56,6 ja naistel 60,5 ja siis tulevad need “agad”.<\/p>\n
Meil on v\u00e4ga suured erisused haridustaseme j\u00e4rgi: p\u00f5hiharidusega mees elab k\u00f5rgharidusega naisest peaaegu 18 aastat v\u00e4hem. Erisused tulevad sisse ka maakonniti \u2013 need on k\u00fcll veidi v\u00e4henenud, aga parima ja halvima n\u00e4itajaga maakonna vahe on 12 aastat ehk inimese tervis s\u00f5ltub t\u00e4na ka sellest, kus piirkonnas inimene elab. Tervise ebav\u00f5rdsusega tuleb kindlasti tegeleda.<\/p>\n
Meil on paranenud v\u00e4hielulemus ja mitmete paikmete osas oleme j\u00f5udmas P\u00f5hjamaadele j\u00e4rgi. Samas haigestutakse eluviisist tulenevalt v\u00e4hki \u00fcha nooremalt. Nakkushaiguste osas oleme teinud suuri edusamme. Kui 90-ndate alguses oli meil tuberkuloosi nakkussjuhte \u00fcle 800 aastas, siis eelmisel aastal oli 85, kuid mureks on ravimresistentsed vormid.<\/p>\n
Intervjuu Annika Veimeriga Tervise Arengu Instituudist Autor\/allikas: Siim L\u00f5vi \/ ERR<\/p>\n
Ma k\u00fcsin siia vahele, et miks \u00fcha nooremad inimesed siis v\u00e4hki haigestuvad?<\/p>\n
See on hea k\u00fcsimus ja sellele kindlasti v\u00e4hiepidemioloogid oskavad t\u00e4psemalt vastata. Aga n\u00e4iteks soolev\u00e4hi puhul me seda trendi paraku n\u00e4eme ja soolev\u00e4hi riski suurendab eelk\u00f5ige v\u00e4hene liikumine, \u00fclekaal, alkoholi liigtarvitamine ja liigselt liha sisaldav men\u00fc\u00fc. See trend on kindlasti seotud tervisek\u00e4itumisega laiemalt. Ja kui r\u00e4\u00e4kida muredest, siis \u00fcks suuremaid v\u00e4ljakutseid \u00a0meil t\u00e4na ongi \u00fclekaalulisus. T\u00e4iskasvanud inimestest on ligi 60 protsenti \u00fclekaalulised v\u00f5i rasvunud, trend on muret tekitav ka noorte seas. TAI teeb tervisek\u00e4itumise uuringuid 11-, 13- ja 15-aastaste kooli\u00f5pilaste seas ja ka eraldi \u00fclekaalulisuse uuringuid esimese, neljanda ja seitsmenda klassi noorte seas. Juba esimesse klassi minnes on iga kolmas laps \u00fclekaaluline v\u00f5i rasvunud. Nii et \u00fclekaalulisus on v\u00f5tmas pandeemia m\u00f5\u00f5det.<\/p>\n
Kas tervislik eluviis on midagi rasket tavalise inimese jaoks? Kas inimesed vajavad abi, et elada tervislikku elu?<\/p>\n
Tervislikud eluviisid on iseenesest lihtsad. Meil ei ole t\u00e4na ju probleemi sellega, et inimesed ei teaks, missugused tegevused toetavad tervist. Missugune on tervist toetav toit ja toitumine, kui palju peab liikuma, kuidas suitsetamisesse suhtuda, kuidas alkoholi tarvitamisesse suhtuda… \u00dcldjuhul teatakse, aga n\u00fcanssides mitte. Meil on n\u00e4iteks teada, et alkoholi ei osata seostada k\u00f5ikide v\u00e4hkidega. Ainult 10 protsenti naistest teab, et alkoholi tarvitamise ja rinnav\u00e4hi vahel on seosed.<\/p>\n
Tervisealane kirjaoskus justkui on enam-v\u00e4hem olemas, k\u00fcll aga on probleemiks nende teadmiste rakendamine praktilises igap\u00e4evaelus ehk v\u00e4ljendumine tervisek\u00e4itumises. Ja siin me ei saa loota ainult inimese enda individuaalsele v\u00f5imekusele, vaid oluline on ka see, kuidas me kujundame keskkonda niimoodi, et see soodustab tervislikke valikuid, et tervislik valik oleks automaatne valik. Meetmeid on erinevaid, n\u00e4iteks selliseid, mis muudavad keskkonda mingite piirangutega – reklaamipiirangutega v\u00f5i m\u00fc\u00fcgipiirangutega v\u00f5i muude otsustega. Hea n\u00e4ide on suitsetamine. Kui me m\u00f5tleme ajaloos tagasi, siis 2007 ei ole v\u00e4ga ammune aeg, aga siis keelati \u00e4ra suitsetamine avalikes s\u00f6\u00f6gikohtades, baarides ja restoranides, nikotiinitooted ei ole t\u00e4na kauplustes n\u00e4htaval jne. Kujutage t\u00e4na ette, et \u00a0te l\u00e4hete restorani Tallinnas ja keegi k\u00f5rvallauas paneb suitsu ette. Tegelikult ei kujuta.<\/p>\n
Kusjuures mujal Euroopas k\u00e4ib see \u00fcsna sama hooga edasi.<\/p>\n
K\u00e4ib k\u00fcll kohati ja see on kaunis h\u00e4iriv. Aga see on lihtsalt \u00fcks ekstreemne n\u00e4ide, mis on kirjeldab, kuidas keskkonna kujundamine k\u00e4ib ja kuidas seda keskkonda saab suunata nii, et see inimest toetab. Aga t\u00e4pselt sama puudutab ka alkoholi tarvitamist, toidu m\u00e4rgistamist ja toidureklaami lastele.<\/p>\n
Kas kaubandus ja toidut\u00f6\u00f6stus teevad siin tihtipeale vastut\u00f6\u00f6d?<\/p>\n
Me peamegi pigem vaatama, mida me riigi tasandil \u00e4ra saame teha. T\u00e4nased arutelud Nutri-Score’i ehk toidupakendi m\u00e4rgistuse \u00fcle ongi \u00fched neist, millest me peame r\u00e4\u00e4kima. Euroopa Liidu tasemel sellist euroopa\u00fclest kokkulepet ei ole, et m\u00e4rgistus peab tingimata Nutri-Score olema, aga samas v\u00e4ga paljud riigid erinevaid toidu esik\u00fclje m\u00e4rgistusi kasutavad, et inimesel oleks lihtsam aru saada, missugune koostis selles pakendis on.<\/p>\n
Aga kuidas te hindate praegu \u00fcldse t\u00fc\u00fcpilist kaupluste toidukauba valikut? Kas domineerimas on t\u00f6\u00f6deldud toidukaubad v\u00f5i puhast toitu \u00fcha rohkem, mis on ka kallim?<\/p>\n
Tegelikult on k\u00e4ttesaadavad ju m\u00f5lemad. Pigem s\u00f5ltub hind ikkagi sellest, missuguseid valikuid inimesed teevad. Kui me vaatame poes t\u00f6\u00f6tlemata toitude riiuleid, eelk\u00f5ige puu-, juur- ja k\u00f6\u00f6givilju, siis ei saa \u00f6elda, et need \u00fcle m\u00f5istuse kallid oleksid. Ja neid on v\u00f5imalik \u00e4ra kasutada oma tervise toetamiseks ja valmis toodete ostmise asemel ise kodus s\u00fc\u00fca teha. Ja j\u00e4llegi tuleb inimeste teadlikkus m\u00e4ngu.<\/p>\n
Teisalt valmistoitude ja ka selliste igap\u00e4evakaupade nagu leiva, jogurtite, muude piimatootete puhul on v\u00e4ga oluline saada aru pakendim\u00e4rgistusest. Kas inimene saab aru sellest, kui palju suhkrut on jogurtis? Kas inimene saab aru sellest, et kui ket\u0161upipakendi peal on kirjas, et see sisaldab 100 grammi kohta 25 grammi suhkrut, kui palju seda tegelikult on? Ja siin on pakendim\u00e4rgistus oluline, kuidas inimene oskab v\u00e4lja lugeda talle vajalikku teavet. See on ka p\u00f5hjus, miks t\u00e4na r\u00e4\u00e4gitakse Nutri-Score’ist, mis paneb toidu pakendim\u00e4rgistuse skaalale rohelisest punaseni.<\/p>\n
See ei t\u00e4henda, et \u00fchtegi punast toodet ei tohi tarvitada, vaid k\u00fcsimus on valikus ja tasakaalus ning selles, et v\u00f5rreldakse sama toidugrupi aineid. Kui ma v\u00f5rdlen kahte jogurtit, siis ma valiksin rohelisema suunaga jogurti. Aga me ei v\u00f5rdle leiba jogurtiga Nutri-Score’i alusel, vaid ainult tooteid sama tootegrupi raames. Nii et need erinevad lahendused peaksid aitama inimesel informeeritud otsust teha. V\u00f5imalik on kasutada ka TAI Nutridata andmebaasi, kus saab toidup\u00e4evikut pidada ja saada aru ka mikro- ja makrotoitainete sisaldusest toidus \u2013 missugust k\u00fctust ma oma kehale pakun.<\/p>\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/03\/3253493h7115t24.jpg\"\/)
Annika Veimer Autor\/allikas: Siim L\u00f5vi \/ ERR<\/p>\n
Kas toidut\u00f6\u00f6stuses on lihtsam leiutada ja turundada neid tooteid, mis on v\u00e4hem tervislikud?<\/p>\n
Toidut\u00f6\u00f6stus kindlasti pakub seda, mille j\u00e4rgi on n\u00f5udlus.<\/p>\n
Seda saab ise suunata ka?<\/p>\n
Seda saab suunata ja inimesed saavad oma kaupade valikuga seda suunata. Mina \u00fctleksin k\u00fcll, et Eestis on v\u00e4ga h\u00e4id n\u00e4iteid selles osas, et ka toidut\u00f6\u00f6stus on huvitatud inimestele tervislikuma toidu pakkumisest. Jah, ettev\u00f5tted muretsevad kindlasti ka rahvusvahelise konkurentsi p\u00e4rast, et kui kusagil on kehtestatud mingisugused n\u00f5uded v\u00f5i kusagil on mingisugused soovitused, kusagil kasutatakse m\u00e4rgistust, kusagil ei kasutata m\u00e4rgistust,\u00a0 kuidas need tooted siis turul konkureerivad.<\/p>\n
Kui v\u00f5rrelda n\u00e4iteks 30 aasta taguse ajaga ja tooteid, mis kaupluses saada on, siis ilmselt on asi muutunud paremuse poole?<\/p>\n
Pigem on meil t\u00e4na olukord, et toidu k\u00e4ttesaadavus on lihtsalt v\u00e4ga k\u00f5rge ja toit on v\u00e4ga energiatihe. Toidupuudust ju ei ole ja n\u00fc\u00fcd ongi k\u00fcsimus inimese v\u00f5imekuses ja teadlikkuses aru saada \u2013 mida pakutakse, kus pakutakse ja kui palju pakutakse. Tarbimisotsused ei ole seotud ainult inimese enda tahtej\u00f5uga tervist toetavaid valikuid teha, vaid toidukeskkonnaga laiemalt.<\/p>\n
See Nutri-Score on siis tulemas meile kaupade peale?<\/p>\n
Arutlused k\u00e4ivad, ma ei oska kommenteerida, kui kaugel regionaal- ja p\u00f5llumajandusministeerium nende otsustega on. Aga positiivne on, et Nutri-Score’i puhul arvestatakse toidu koostist, valemis on sees erinevad osised, mis v\u00e4rvi v\u00e4lja arvutavad. See v\u00f5iks teha inimestele valiku lihtsamaks toidugruppide sees ja olla \u00fcheks abivahendiks valiku tegemisel. Kui palju inimesed saavad aru imepisikesest kirjast toidupakendi tagapoole peal?<\/p>\n
\u00dcks asi, mis aitab valikuid teha, on ju teie enda, tervise arengu instituudi koostatud toidup\u00fcramiid ja riiklikud toidusoovitused?<\/p>\n
Jah, toidup\u00fcramiidil on n\u00e4ha erinevate korruste kaupa, missuguseid toiduaineid tuleks eelistada. Paraku reaalne elu n\u00e4itab, et see p\u00fcramiid on meil rohkem tuumaplahvatuse kujuga, kus p\u00fcramiidi tipus olevaid tooteid \u2013 magusad joogid, n\u00e4ksid, kommid, maiustused \u2013 tarbitakse \u00fcle. Ja eks see v\u00e4ljendub ka suurteset kehakaalunumbrites ja 60 protsenti t\u00e4iskasvanud inimestest ongi \u00fclekaalulised.<\/p>\n
Kas teie hinnangul see praegune tervise arengu instituudi toidup\u00fcramiid on ajakohane?<\/p>\n
Riiklikud toitumissoovitused on ajakohastatud \u00fcsna v\u00e4rskelt ja nende alusel on muudetud ka m\u00e4\u00e4ruseid, mis reguleerivad n\u00e4iteks koolitoidu pakkumist ja need j\u00f5ustuvad k\u00e4esoleva aasta s\u00fcgisest. Nii et jah, need on ajakohastatud.<\/p>\n
USA-s koostatud uued riiklikud toidusoovitused t\u00f5stavad esile hoopis rohkem valgurikaste toitude tarbimist. Teil selles p\u00fcramiidis on nad nagu tagaplaanil, k\u00f6\u00f6giviljad ja teraviljatooted on rohkem soovitatud. Kuidas te suhtute valgurikaste toodete propageerimisse, mis just viimastel aastatel on suurema hoo sisse saanud?<\/p>\n
Valgurikaste toiduainete selline esitlemine on eelk\u00f5ige tulnud t\u00e4na tootjate poolsest turundusest. Meil ei ole mitte \u00fchtegi uuringut, mille tulemusel me saaksime v\u00e4ita, et inimesed oleksid oma toitumises kuidagi valgupuuduses. Eestlased on \u00fcle\u00fcldiselt v\u00e4ga lihamaiad ja armastavad erinevaid piimatooteid \u2013 nende toodete letid on kauplustes pikad. Meil ei ole p\u00f5hjust m\u00f5elda, et ei saada piisavas koguses valke.<\/p>\n
Sama tegelikult kehtib ka tavaliste harrastussportlaste kohta. Tasakaalustatud toitumise juures ei ole inimestel valgupuudust meie uuringute j\u00e4rgi. K\u00fcll aga v\u00f5ib mure olla v\u00f5ib-olla m\u00f5nedel elanikkonnagruppidel \u2013 kui vanemaealised erinevatel p\u00f5hjustel oma toitumist piiravad v\u00f5i s\u00f6\u00f6vad v\u00e4hem, siis on oluline j\u00e4lgida, et nad saaksid piisava koguse valke toidust k\u00e4tte. Aga kokkuv\u00f5ttes tuleb teha teadlikke valikuid. Me ei saa \u00f6elda, et meil on t\u00e4na toidulaual valgupuudus ning TAI soovitused r\u00f5hutavad, et toiduvalik peaks olema tasakaalustatud.<\/p>\n
Kas USA kolleegid on siis kuidagi valele teele pisut l\u00e4inud?<\/p>\n
Valgu selline esiletoomine on ikkagi v\u00e4ga selgelt turunduslik.<\/p>\n
Riik tegeleb neil siis toidut\u00f6\u00f6stuse lobiga v\u00f5i?<\/p>\n
Raske \u00f6elda. Aga veel kord \u2013 meie j\u00e4lgime P\u00f5hjamaade toitumissoovitusi, oleme neid Eesti jaoks kohandanud ja hindame neid kvaliteetseks.<\/p>\n
Olete te t\u00e4psemalt vaadanud sinna Ameerika toidup\u00fcramiidi sisse vaadanud ka? Mis k\u00f5ige valusamalt teie silma seal riivab?<\/p>\n
Pigem lihatoodete eelistamine v\u00f5i v\u00e4ljatoomine. Ka eestlased on v\u00e4ga lihamaiad, aga see ei t\u00e4henda, et liha sellisel m\u00e4\u00e4ral peaks s\u00f6\u00f6ma. TAI toitumissoovitustes on kirjas, kui palju liha peaks s\u00f6\u00f6ma, ja punast liha tegelikult \u00fcsna v\u00e4he.<\/p>\n
Kas valgu \u00fcletarbimises on ka mingid ohud?<\/p>\n
Valgu \u00fcletarbimisest kindlasti on ohud. See kurnab organismi, v\u00f5ib halvata neerude t\u00f6\u00f6d ja tuua muid tagaj\u00e4rgi tervisele. Valgu tugev \u00fcletarbimine kindlasti kasulik ei ole.<\/p>\n
T\u00e4nap\u00e4eval saavad inimesed informatsiooni suures osas sotsiaalmeediast. V\u00e4ga palju tuleb soovitusi erinevate toitumiskavade ja dieetide kohta \u2013 vegantoitumine, keto-toitumine, Vahemere dieedid, peaasjalikult ainult liha s\u00f6\u00f6mine. Kuidas hinnata, mis on m\u00f5istlik soovitus ja mis mitte?<\/p>\n
T\u00f5epoolest, erinevaid dieete on v\u00e4ga palju. Need v\u00f5ivad anda l\u00fchiajaliselt mingisuguseid tulemusi, aga pikas perspektiivis dieedid v\u00e4listavad teatud toitainete gruppe ja see ei ole hea tervise jaoks j\u00e4tkusuutlik. Mida rohkem midagi oma men\u00fc\u00fcst igap\u00e4evaselt v\u00e4listada, seda paremini peab tarbija teadma, millega mida asendada.<\/p>\n
\u00dcldjuhul j\u00e4rgneb l\u00fchiajalistele dieetidele kaalu tagasitulek lisakilode n\u00e4ol. Ka vegan-toitumine v\u00f5ib olla v\u00e4ga ebatervislik, kui teadlikkust ei ole, milliseid toitaineid oma toidust k\u00e4tte saadakse. K\u00f5ige alus on teadlikkus. Kui viidatakse Vahemeremaade dieedile, siis see ei ole see, mida eestlane tihtipeale ette kujutab – \u00a0pitsa ja pasta, vaid Vahemere dieet on juurviljarohke, pakutakse kala ja loomsete rasvade asemel oliivi\u00f5li.<\/p>\n
Kui palju te olete uurinud vegan-toitumise juures asjaolu, et on ju ka palju selliseid tooteid tekkinud, mis on k\u00fcll vegan, aga ei pruugi olla kuigi toitainerikkad? N\u00e4iteks erinevad liha-aseained. Ka seal valdkonnas n\u00e4eb toiduainet\u00f6\u00f6stus ju ilmselt suurt potentsiaali.<\/p>\n
Vegan-toitumise puhul ongi v\u00f5tmes\u00f5naks v\u00e4ga k\u00f5rge teadlikkus. Peab oskama lugeda toidupakendeid, peab aru saama, mis nendes valmistoitudes sees on ja peab ka teadma, kuidas toituda nii, et k\u00f5ik vajalikud toitained k\u00e4tte saaks.<\/p>\n
Silt tootel “vegan” ei t\u00e4henda alati tervislikkust?<\/p>\n
Tingimata mitte. Pigem on k\u00fcsimus selles, mida tooted sisaldavad, mida nende toodetega koos tarbitakse ja kui palju neid tooteid tarbitakse ehk siis veelkord \u2013 tasakaal.<\/p>\n
\u00dclekaalulisuse teema on teie jaoks saanud \u00fcheks olulisemaks murekohaks. Ja seda on siis lahendama asunud kaalulangetusravimite suur pealetung samuti eelk\u00f5ige USA-st. Ozempicut juba eestlased p\u00e4ris laialt tarvitavad. Kuidas te suhtute nende toodete tarvitamisse?<\/p>\n
Kaalulangetusravimite osas ma alustaksin natukene kaugemalt. Me oleme teinud ka \u00fclekaalulisuse ja rasvumise ning istuva eluviisi kulu-uuringu \u2013 ehk kui palju need meie riigile tervishoius maksma l\u00e4hevad. Kulunumbrid on v\u00e4ga suured: kui 2020. aastal oli ravikulu \u00fclekaalulisusest tingitud haiguste osas 107 miljonit eurot aastas, siis 2024. aastal juba 157 miljonit.<\/p>\n
Kindlasti on kaalulangetusravimid arsti poolt v\u00e4lja kirjutatuna omal kohal, sest liigne kehakaal panustab v\u00e4ga suurel m\u00e4\u00e4ral s\u00fcdame-veresoonkonna haiguste tekkesse, diabeedi ja luulihaskonna haiguste risk suureneb. K\u00fcll aga on ka kaalulangetusravimite puhul oluline inimesel muuta ka oma toitumisharjumusi, sest vastasel juhul j\u00e4\u00e4daksegi ju ravimeid tarvitama. Kaalulangetusravimitel, nagu k\u00f5ikidel ravimitel, on k\u00f5rvaltoimed. Nii et ravimite tarvitamise rattast peaks pikapeale v\u00e4lja tulema. Kui on arstiga l\u00e4bi r\u00e4\u00e4gitud vajadus, siis loomulikult tuleb ravimeid v\u00f5tta. Pigem on k\u00fcsimus selles, missugune abi v\u00f5i n\u00f5u ravimite juurde k\u00e4ib, kuidas inimene saaks oma igap\u00e4eva toitumisharjumusi muuta nii, et neid ravimeid ei peaks v\u00e4ga pikalt tarvitama.<\/p>\n
Kas Eesti turule on kaalulangetusravimid j\u00f5udnud ka tableti kujul?<\/p>\n
Minu teada t\u00e4na ei ole.<\/p>\n
Aga on tulemas?<\/p>\n
V\u00e4idetavalt t\u00f6\u00f6 nende suunas k\u00e4ib, aga ma ei oska seda kommenteerida.<\/p>\n
Kui palju m\u00f5jutab ikkagi tervislikku eluviisi n\u00e4iteks inimeste sissetulek?<\/p>\n
Sotsiaalmajanduslikud tegurid kindlasti m\u00f5jutavad. Nii nagu m\u00f5jutab tervist haridus \u2013 p\u00f5hiharidusega inimesed elavad ju l\u00fchemat elu kui k\u00f5rgharitud inimesed. Seos nii t\u00f6\u00f6turuga kui ka sissetulekuga on loomulikult olemas.<\/p>\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/03\/3253511h5aeat24.jpg\"\/)
Intervjuu Annika Veimeriga Tervise Arengu Instituudist Autor\/allikas: Siim L\u00f5vi \/ ERR<\/p>\n
Inimesed kasutavad \u00fcha enam ka tehisintellekti. M\u00f5ned ammutavadki oma teadmisi seda kanalit kasutades, kuidas te sellesse suhtute?<\/p>\n
Ma arvan, et see on paratamatus, millest ei saa \u00fcle ega \u00fcmber. Otsitakse abi erinevate vaimse tervise murede puhul ja mille jaoks iganes. Kui on kriitikameelt ja mitte pimesi k\u00f5ike uskuda, siis miks mitte. Aga soovitan vaadata ka t\u00f5endatud materjalide poole.<\/p>\n
Kust need inimesed selle t\u00f5endatud materjali peaks \u00fcles otsima? Ei viitsi ju keegi sellise asjaga tegeleda, tahetakse kiireid ja lihtsaid vastuseid.<\/p>\n
Ka tervise arengu instituut on v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tanud erinevaid lahendusi. Nutridata n\u00e4iteks, kus on v\u00f5imalik oma toidulauda j\u00e4lgides saada pilt ette, mis \u00fcle v\u00f5i puudu on. TAI-l on olemas programm “Selge”, kus saab j\u00e4lgida oma alkoholi tarvitamise mustreid ja tarvitamist v\u00e4hendada, ilma et peaks minema spetsialistiga sellest r\u00e4\u00e4kima.<\/p>\n
Ma arvan, et v\u00e4ga suur osa Eesti inimestest tegelikult ju tarvitab alkoholi liiga palju ja nad teavad seda.<\/p>\n
Kui on huvi alkoholi tarvitamist v\u00e4hendada, mis v\u00f5iks ju olla eesm\u00e4rk, siis on abivahendid olemas. Viimaseks heaks n\u00e4iteks on vaimse tervise valdkond, kus oleme v\u00e4rskelt v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tanud eneseabiprogrammid depressiooni ja \u00e4revuse maandamiseks. Need on tasuta k\u00e4ttesaadavad Digiriigi Akadeemia keskkonnast ja l\u00e4hiajal ka Terviseportaali kaudu. Nii, et erinevaid t\u00f5endusp\u00f5hiselt v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tatud t\u00f6\u00f6riistu on olemas.<\/p>\n
Kas see kurikuulus alkorobot tuli ka teie majast kunagi?<\/p>\n
See oli v\u00e4ga ammu.<\/p>\n
Mis pilguga te seda “\u00c4rapanija” paroodiaklippi vaatasite?<\/p>\n
See oli klipp, kus Peeter Oja tegi nalja alkoholi tarvitamise teemal? J\u00e4relikult j\u00e4i silma, kui v\u00f5eti vaevaks nalja teha. Nii et see on pigem positiivne.<\/p>\n
Teda enam ei eksisteeri?<\/p>\n
Ei. See ei olnud ka klassikalises m\u00f5ttes juturobot, vaid pigem meelelahutuslik robot, mis aitas teemale t\u00e4helepanu tuua.<\/p>\n
Kui palju TAI oma t\u00f6\u00f6s ja ka avalikkusega suhtlemisel kasutab tehisintellekti?<\/p>\n
Me oleme samas seisus nagu enamik asutusi, t\u00f6\u00f6tajad kindlasti kasutavad ning oleme ka m\u00f5ningates kvalitatiivanal\u00fc\u00fcsides kasutanud AI-t\u00f6\u00f6riistu anal\u00fc\u00fcsit\u00f6\u00f6 kiirendamiseks. Aga on arenguruumi m\u00f5elda, kuidas oma t\u00f6\u00f6d t\u00f5hustada, oleme sel teel algusj\u00e4rgus.<\/p>\n
Aga kas m\u00f5ni selline inimestega suhtlemise kanal oleks m\u00f5istlik? V\u00f5i selle t\u00f6\u00f6 teevad teie eest Chat GPT-d ja muud rakendused \u00e4ra?<\/p>\n
Selle peale peab m\u00f5tlema. Aga veel kord, endasse vaatamiseks ja eneseabi jaoks on t\u00f6\u00f6riistad olemas. N\u00e4iteks eelpool mainitud vaimse tervise t\u00f6\u00f6riistad depressiooni ja \u00e4revuse puhuks, samuti alkoholitarvitamise mustrite m\u00e4rkamiseks. Meil on tulemas ka eneseabi t\u00f6\u00f6riist tubaka- ja nikotiinitoodete tarvitamise v\u00e4hendamiseks.<\/p>\n
Vaimse tervise probleemid tihti on ju ka seotud \u00fclekaalulisuse tekkega, nende seostega te tegelete p\u00e4ris aktiivselt?<\/p>\n
Vaimne tervis ja f\u00fc\u00fcsiline tervis on loomulikult omavahel v\u00e4ga tihedalt seotud. Riigis on praegu initsiatiiv hakata v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tama ka liikumisretsepti just nimelt vaimse tervise murede korral toetamiseks, et \u00a0arst ei kirjutaks v\u00e4lja nii lihtsak\u00e4eliselt antidepressante, vaid annaks ka liikumissoovitusi. Liikumist peetakse ju looduslikuks antidepressandiks.<\/p>\n
Kas alkoholi ja narkootikumide tarbimine ei kujuta nii suurt murekohta teie jaoks kui just see \u00fclekaalulisus?<\/p>\n
Kindlasti on ka alkoholi liigtarvitamine suur murekoht. Me n\u00e4eme alkoholist tingitud surmade arvu, mis on \u00fcle 600 aastas. Lisaks on hulk haiguseid otseselt alkoholiga seotud, mis koormab tervishoius\u00fcsteemi. Ja lisame kogu \u00fchiskondliku ja sotsiaalse m\u00f5\u00f5tme juurde, kui k\u00fcsida politsei k\u00e4est, siis kuuleme, et enamik v\u00e4ljas\u00f5ite on seotud alkoholi tarvitamisega.<\/p>\n
Kas selline “tervislik” alkoholi tarvitamine on \u00fcldse olemas?<\/p>\n
Paraku on t\u00e4na arstid ja teadlased v\u00f5tnud seisukoha, et tervislikku ja ohutut alkoholi tarvitamise kogust ei ole. Me peame aga andma realistlikke soovitusi, r\u00e4\u00e4kima ka alkoholi seostest v\u00e4higa, et t\u00f5sta inimeste teadlikkust, et alkoholi m\u00f5jud on palju suuremad kui ainult maksahaigused. Ja me r\u00e4\u00e4gime ka sellest, kui kahjulik on igap\u00e4evane ja sage tarvitamine ka siis, kui kogused on v\u00e4ikesed.<\/p>\n
Noorte seas alkoholi tarvitamine enam nii populaarne ei ole. See teeb kindlasti r\u00f5\u00f5mu, aga kas nad asendavad selle millegi muuga?<\/p>\n
Jah ja ei. Teeb r\u00f5\u00f5mu, et noorte seas on alkoholi tarvitamine t\u00f5esti v\u00e4henenud. K\u00fcll aga eksperimenteeritakse endiselt erinevate illegaalsete uimastitega nagu kanepiga \u2013 iga viies \u00f5pilane on 2024. aasta koolinoorte tervisek\u00e4itumise uuringu j\u00e4rgi seda tarvitanud. Veidi on suurenenud ka stimulantide tarvitamine. Muret teeb, et kui varem hindas umbes viis protsenti \u00f5pilastest, et paarikordsel tarvitamisel on risk tervisele v\u00e4ike, siis praegu juba kolmveerand \u00f5pilastest arvavad, et see risk on v\u00e4ga v\u00e4ike. Nii, et noorte seas tuleb t\u00e4helepanu p\u00f6\u00f6rata teadlikkuse t\u00f5stmisele. Lisaks tarvitatakse ka erinevaid rahusteid ja ravimeid, mis on vanemate k\u00e4est kodus k\u00e4ttesaadavad.<\/p>\n
Kas kanepi legaliseerimine on midagi, mida Eestis arutada?<\/p>\n
Arvestades t\u00e4nast probleemide ulatust vaimse tervisega ja seda, kui suur puudus on eriala spetsialistidest, kes vaimse tervise murede korral abi pakuksid, siis kindlasti ei ole kohane hakata arutlema selle \u00fcle, kas legaliseerida aine, mis on s\u00f5ltuvust tekitav ja tekitab terviseriske, sealhulgas vaimse tervise h\u00e4ireid. See ei ole t\u00e4na mitmes aspektis sugugi kohane teemat\u00f5status.<\/p>\n
Tihti \u00f6eldakse vastu, et aga suhkrujoogid ja alkohol on k\u00f5ik k\u00e4ttesaadavad ja legaalsed.<\/p>\n
See kahjuks on nii. Meie muretseme samamoodi k\u00e4ttesaadavuse \u00fcle, ja see on \u00fcks koht, kus riik peaks v\u00f5ib-olla palju rohkemat \u00e4ra tegema.<\/p>\n
Suhkrumaks?<\/p>\n
Jah, ka seda on arutatud ja teiste meetmetega kombinatsioonis v\u00f5ib see maks magustatud jookide osas t\u00e4iesti omal kohal olla. Samamoodi alkoholi osas on n\u00e4iteks L\u00e4ti ja Leedu meist ette l\u00e4inud ka t\u00e4iendavate m\u00fc\u00fcgipiirangute kehtestamises. On murettekitav, et alkoholi kaugm\u00fc\u00fcgil saavad 80 protsenti alaealistest saavad k\u00e4tte nii, et ostu hetkel ega ka kulleriga koju toomisel, keegi dokumenti ei k\u00fcsi. Siin on parandamisruumi k\u00fcll.<\/p>\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/03\/3253499hbaaft24.jpg\"\/)
Annika Veimer Autor\/allikas: Siim L\u00f5vi \/ ERR<\/p>\n
Kas e-sigarettide m\u00f5jus ja koostises oleme me n\u00fc\u00fcd saanud targemaks kui varem?<\/p>\n
E-sigareti puhul me peame silmas pidama, et tegemist on samamoodi nikotiintootega nagu on tavaline sigaret, lihtsalt selle vahega, et e-sigareti sees ei ole tubakat ja ei ole p\u00f5lemisprotsessi. Sellest p\u00f5lemisprotsessi puudumisest v\u00f5ib-olla v\u00e4hitekkerisk on v\u00e4iksem, aga nikotiini enda tarvitamise puhul on terviseriskid ju selgelt olemas \u2013 see tekitab DNA mutatsioone, pikaajaline tarvitamine p\u00f5hjustab s\u00fcdame-veresoonkonna haiguseid, t\u00f5stab pulssi, verer\u00f5hku, veresuhkru taset ja avaldab muul viisil tervisele negatiivset m\u00f5ju. M\u00f5ju inimese tervisele, kopsudele ja hingamisteedele tuleb nikotiinist samamoodi, ka siis kui seda tarvitatakse e-sigarettide kaudu. Nii et ei saa \u00f6elda, et \u00fcks on teisest liiga palju tervislikum. E-sigarettide puhul on v\u00e4ga suur k\u00fcsimus, mis nende koostises t\u00e4pselt on, mida inimene endale sisse hingab. Nikotiin kahjustab ka aju keskn\u00e4rvis\u00fcsteemi ja uuringud n\u00e4itavad, et eriti noortel keskendumisv\u00f5ime ning m\u00e4lu halvenevad selle tarvitamise t\u00f5ttu. Paraku me n\u00e4eme, et ka t\u00fcdrukute seas on e-sigarettide tarvitamine pigem kasvanud.<\/p>\n
Tihti inimesed ju ka tarvitavad seda justkui puhkehetkeks, ka n\u00e4iteks t\u00f6\u00f6l.<\/p>\n
Jah, ja see ongi k\u00fcsimus, kuidas \u00f5petada inimesi rahustama ennast muul viisil. Mida rohkem on laps h\u00f5ivatud huvitegevustega ja spordiga, kui koolikeskkond on toetav, siis see annab positiivse m\u00f5ju. T\u00f6\u00f6l on l\u00f5\u00f5gastuse asendusv\u00f5imalusi erinevaid \u2013 k\u00f5ige parem on v\u00f5tta kasv\u00f5i viieminutiline liikumispaus v\u00f5i teha teadlikku s\u00fcgavat hingamist, mis samamoodi l\u00f5\u00f5gastab.<\/p>\n
Mida te valitsuselt k\u00f5ige rohkem ootate praegu?<\/p>\n
Poliitikakujundajatelt ootaks teadusp\u00f5histe otsuste tegemist ning et poliitikud ka valimiste k\u00fcnnisel lepiksid kokku, et tervis on k\u00f5ige t\u00e4htsam. Ja tervis v\u00f5iks olla moel v\u00f5i teisel igas valimisplatvormis s\u00f5ltumata maailmavaatest. Tulevikku loovad ju inimesed, kes on terved. Kui me t\u00e4na r\u00e4\u00e4gime palju julgeolekust, kaitseressurssidest ja kaitse-eelarve suurendamisest, siis selle jutu k\u00f5rval peaksid olema kogu aeg paralleelselt k\u00e4sil inimeste tervise teemad ja panustamine ennetusse, et inimesed p\u00fcsiksid terved, sest kellega me oma riiki kaitseme, kui terveid inimesi ei ole?<\/p>\n
Kas see, et te selle niimoodi esile t\u00f5stsite, t\u00e4hendab, et sellest tervise t\u00e4htsustamisest on seni vajaka j\u00e4\u00e4nud?<\/p>\n
Ma tahaksin poliitikute tunnustuseks \u00f6elda, et eelmiste riigikogu valimiste puhul oli tervist valimisplatvormidesse varasemast rohkem sisse toodud. See oli positiivne m\u00e4rkamine eelk\u00f5ige selles kontekstis, et tervis ei olnud toodud tervishoiu peat\u00fckis tingimata sisse, vaid mujalgi. Me ju \u00fctlemegi, et tervist luuakse k\u00f5igis valdkondades. Aga kindlasti saab paremini. Tervise teemadele ja ennetusele t\u00e4helepanu p\u00f6\u00f6ramine v\u00f5iks olla midagi, milles poliitikud parteide\u00fcleselt kokku lepivad, sellele kulub t\u00e4na vaid neli protsenti tervishoiuressursist, aga just ennetus hoiab pikas vaates kulusid kokku ning toob tervena elatud aastaid juurde.\u00a0<\/p>\n
Kas on midagi konkreetset, mida valitsus saaks teha?<\/p>\n
Panus ennetusse ning selge kokkulepe, et me rahastaksime ainult t\u00f5endatud m\u00f5juga tegevusi ja ei kulutaks ka olemasolevat eelarvet tegevustele, millel ei ole reaalset selget m\u00f5ju. Platvorm selleks ministeeriume \u00fchendava ennetusn\u00f5ukogu n\u00e4ol on olemas. V\u00f5iks ressursse suunata sellesse, et noortel oleksid liikumisv\u00f5imalused tagatud. V\u00f5iks olla ka v\u00f5imalus teadvustada, et kui me midagi ette ei v\u00f5ta \u00fclekaalulisuse pandeemiaga, siis \u00fclekaalust tingitud haiguste ravikulud l\u00e4hevad riigile maksma \u00fcle 150 miljoni euro aastas ja need kasvavad igal aastal. Kui me lisaksime juurde kulu \u00fchiskonnale, oleks summa oluliselt suurem.<\/p>\n
Ja l\u00f5petuseks, palun andke kolm soovitust, kuidas elada parema tervisega.<\/p>\n
Parema tervisega elamiseks on k\u00f5ige parem soovitus v\u00f5imalikult palju liikuda, tasakaalustatult toituda, v\u00e4\u00e4rtustada und, hoida suhted head, panustada teadlikult suhetesse, t\u00f5sta nina nutitelefonist v\u00e4lja ning k\u00e4ia kutse saamisel v\u00e4hi s\u00f5eluuringutel. Tulevik ei j\u00e4\u00e4 tulemata, m\u00f5elge selle peale, kui palju me saame ka ise \u00e4ra teha, et see tulevik parem oleks.<\/p>\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/03\/3253490h4ddat24.jpg\"\/)
Tervise Arengu Instituudis Autor\/allikas: Siim L\u00f5vi \/ ERR<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Millist rolli te tervise arengu instituudil (TAI) Eesti tervishoius n\u00e4ete? Tervise Arengu Instituudil on mitu t\u00e4htsat rolli –…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":128758,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[12],"tags":[28915,32429,26,27,17101,37,33,35,34,36,31,32,21,3404,58886,28,29,19,53500,25,27896,563,21172,23,24,22,14550,20,52495,30],"class_list":["post-128757","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-eesti","tag-alkoholi-tarvitamine","tag-annika-veimer","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-e-sigaretid","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-kaalulangetusravimid","tag-kanepi-legaliseerimine","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-news","tag-nutri-score","tag-populaarseimad-lood","tag-riiklikud-toitumissoovitused","tag-tervise-arengu-instituut","tag-tervislik-eluviis","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-ulekaalulisus","tag-uudised","tag-valgu-tarbimine","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"","error":"Validation failed: Text character limit of 500 exceeded"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/128757","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=128757"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/128757\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/128758"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=128757"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=128757"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=128757"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}