Eesti rahvas on uute situatsiooniliste \u00fctluste loomises \u00fcsnagi nutikas ega taha naljalt vastust v\u00f5lgu j\u00e4\u00e4da \u2013 ning m\u00f5istagi haarab imeteldava innuga kinni igast v\u00f5imalusest kellelegi \u00e4ra panna, kirjutab Tallinna \u00dclikooli nooremteadur Loviisa M\u00e4nd.<\/p>\n
Fraseologismid ei ole ainult ajalooline p\u00e4rand, vaid neid s\u00fcnnib keelde pidevalt juurde. Neid l\u00e4heb tarvis peamiselt selleks, et halba mitte otse v\u00e4lja \u00f6elda v\u00f5i et lihtsalt veidi naljakamalt v\u00e4ljenduda. Sageli luuakse uusi v\u00e4ljendeid analoogia p\u00f5hjal: v\u00f5etakse tuttav mall ja kohandatakse seda uue olukorra tarvis.<\/p>\n
Selliste v\u00e4ljendite tekkes m\u00e4ngib tugevat rolli \u00fchine kultuuritaust \u2013 mitmed uued fraseologismid on p\u00e4rit kirjandusest, filmidest, popkultuurist v\u00f5i m\u00f5nest levinud v\u00f5\u00f5rkeelest. Paljud \u00fctlused tekivad ja kanduvad edasi spontaanselt: keegi \u00fctleb mingis olukorras midagi eriti tabavat ning seda hakatakse kasutama ka mujal.<\/p>\n
Emakeelep\u00e4eva eel korraldatud kujundlike v\u00e4ljendite viktoriini teinutestki mitmed ei piirdunud ainult \u00f5igesti vastamisega, vaid saatsid toimetusele lahkesti oma l\u00e4hiringis levinud fraseologisme ja muidu muhedusi. Neid vaadates j\u00e4\u00e4b mulje, et eesti rahvas on \u00fcsnagi nutikas situatsioonilisi \u00fctlusi looma ega taha naljalt vastust v\u00f5lgu j\u00e4\u00e4da \u2013 ning m\u00f5istagi haarab imeteldava innuga kinni igast v\u00f5imalusest kellelegi \u00e4ra panna.<\/p>\n
Tuleb arvestada, et j\u00e4rgnevad v\u00e4ljendid ei ole \u00fchtse staatusega selles m\u00f5ttes, et osa neist on \u00fche s\u00f5pruskonna v\u00f5i pere sisenaljad, osa v\u00f5ivad olla laiemalt levinud ning osa loodud \u00fcksiku olukorra tarbeks. Siin ei ole tehtud vahet nende leviku v\u00f5i p\u00fcsivuse j\u00e4rgi. N\u00e4ited on m\u00f5eldud pigem illustreerima, kui loovalt inimesed kujundlikke v\u00e4ljendeid moodustavad. Ka nimetust fraseologism kasutan siin tinglikult: fraseologismi \u00fcks tunnuseid on selle kinnistumine keelekasutuses, kuid toimetusele saadetud n\u00e4idete puhul on veel vara \u00f6elda, kas tegemist on p\u00fcsiv\u00e4ljenditega v\u00f5i pigem situatsiooniliste \u00fctlustega.<\/p>\n
Loomingulisi fraase leidub igasuguste olukordade tarvis, kuid ootusp\u00e4raselt domineerivad nende seas t\u00e4baramad olukorrad, nagu kadumine, eksimine, eba\u00f5nnestumine v\u00f5i muud kitsikused-kimbatused. Kui midagi on kadunud, siis on see mehele pandud: mu m\u00fcts on mehele pandud. Kui sa seda hullumiseni otsid, siis \u2013 viitega J\u00e4mejala ps\u00fchhiaatriahaiglale \u2013 otsid sa oma mehelepandud m\u00fctsi nagu j\u00e4mejalg.<\/p>\n
Olukorras, kus sa ei saa r\u00e4\u00e4kida, sest valed k\u00f5rvad on kuulamas, v\u00f5id poetada, et liiga palju palke on seinas. Kui keegi teeb midagi ilmselge vastumeelsusega, siis veab ta nagu s***st rihma l\u00e4bi hammaste. Kui l\u00e4hed \u00e4hmi t\u00e4is olukorras, kus lahendus on tegelikult k\u00e4e juures, oled sa nagu kutsikas kartulis, kes ei leia vagude vahelt teed v\u00e4lja. Kui sul miskit eba\u00f5nnestub, v\u00f5ib \u00f6elda, et sa panid piima maha, kui midagi l\u00e4heb (ees)m\u00e4rgist t\u00e4iesti m\u00f6\u00f6da, siis l\u00e4heb ta Elvasse (tervisi k\u00f5igile elvakatele!).<\/p>\n
Ja siis v\u00f5ib paraku juhtuda, et teised hakkavad su kallal hambaid s\u00fcgama. Ning kui \u00f5htu on pikale l\u00e4inud, siis v\u00f5id kindlasti oodata, et j\u00e4rgmine hommik on sul saan olla ning sul pole lusikaid (=jaksu) et midagi asjalikku teha. Kui siiski jaksad, v\u00f5id minna niisama ringi guugeldama, sest v\u00e4rske \u00f5hk ei ole veel kunagi kellelegi paha teinud.<\/p>\n
L\u00e4bi lillede on v\u00f5imalik ka v\u00e4ljendada negatiivset hinnangut teise inimese kohta. Kui tahad vihjata, et keegi ei ole just k\u00f5ige kirkam kriit karbis, nagu fraasi esitaja kenasti selgitas, siis v\u00f5id \u00f6elda, et k\u00f5ik muumid ei ole orus \u2013 \u00e4ra muretse, kui see ka tema k\u00f5rvu j\u00f5uab, siis suure t\u00f5en\u00e4osusega ei n\u00e4ri ta l\u00e4bi, mida see t\u00e4hendab.<\/p>\n
On ka vanu h\u00e4id v\u00e4ljendeid, mida kasutatakse teises t\u00e4henduses \u2013 kas nalja p\u00e4rast v\u00f5i puhts\u00fcdamlikult, mine v\u00f5ta kinni. N\u00e4iteks kui keegi nimetab sind suure s\u00fcdame ja lahtise k\u00e4ega inimeseks, tasub enne meelitumist igaks juhuks j\u00e4rele uurida, mida ta t\u00e4pselt silmas pidas. V\u00f5ib nimelt juhtuda, et suure s\u00fcdame all m\u00f5tleb ta hoopis, et oled \u00fcks pika vihaga kibedik, ja lahtine k\u00e4si t\u00e4hendab lihtsalt seda, et see j\u00e4se on sul alati valmis kellelegi toud andma.<\/p>\n
M\u00f5istagi ei puudu pakkumiste seas ka iroonilised otset\u00f5lked inglise keelest. Kui kellelgi on s\u00fcda t\u00e4is, siis ei pakata see mitte vihast, vaid hoopis r\u00f5\u00f5must v\u00f5i t\u00e4nutundest (inglise heart is full). Kerge kasumi teenimise kohta on \u00f6eldud reha tegema (inglise to rake in). Kui miski ei v\u00e4\u00e4ri vaeva, siis see ei tasu k\u00fc\u00fcnlaid (inglise not worth the candle). Ning kui keegi korraldab mingit tobejanti, v\u00f5ib selle kohta \u00f6elda toomasekoomusk (tomfoolery).<\/p>\n
Nii m\u00f5negi eest neist tuleb meil t\u00e4nada oma head abimeest ChatGPT-d (v\u00f5i ehk koguni talle krediiti anda?). Muide, kui keegi enesekindlalt v\u00e4\u00e4rinfot jagab, siis v\u00f5ib selle kohta \u00f6elda aid andma, j\u00e4llegi kummardusega tehisintellektile.<\/p>\n
M\u00f5nikord aga v\u00f5etakse juba laialdaselt kasutatav v\u00e4ljend ja modifitseeritakse seda. \u00dcmbers\u00f5nastatud v\u00e4ljenditest tasub esile tuua tehtud-m\u00f5eldud! (vrd m\u00f5eldud-tehtud), mida saad tagantj\u00e4rele \u00f6elda, kui keegi on uisap\u00e4isa m\u00f5ne s\u00f5gedusega maha saanud. K\u00fclmadeks p\u00e4evadeks (vrd mustadeks p\u00e4evadeks) k\u00e4ib aga sellise toidu kohta, mis on j\u00e4etud (v\u00f5i ehk unustatud) sahvrisse oma hiilgeaega ootama.<\/p>\n
Aga kuidas see k\u00f5ik sakslastega seotud on, v\u00f5ite k\u00fcsida. See on absoluutselt \u00f5igustatud k\u00fcsimus olukorras, kus keegi keset juttu t\u00e4iesti ootamatult uue teema lauale viskab ja \u00fclej\u00e4\u00e4nud seltskond \u00fcritab alles aru saada, kuidas vestlus \u00fcldse sinna j\u00f5udis.<\/p>\n
L\u00f5petuseks vanas\u00f5na \u00fchelt kodumaiselt Pliniuselt: iga koer kiidab oma kirpu. Head emakeelep\u00e4eva meile k\u00f5igile!<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Eesti rahvas on uute situatsiooniliste \u00fctluste loomises \u00fcsnagi nutikas ega taha naljalt vastust v\u00f5lgu j\u00e4\u00e4da \u2013 ning m\u00f5istagi…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":128762,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[12],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,28,29,285,19,25,6978,371,308,23,24,22,288,20,30],"class_list":["post-128761","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-eesti","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-loodus","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-teaduselu","tag-tehnika","tag-tervis","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-universum","tag-uudised","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116225936087869952","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/128761","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=128761"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/128761\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/128762"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=128761"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=128761"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=128761"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}