Te \u00f5ppisite Columbia \u00fclikoolis ajaloolaseks, mitte politoloogiks v\u00f5i s\u00f5jastrateegiks. Tartu Venemaa konverents kihas aga kindralitest ja kaitsepoliitika kujundajatest, kes vaatavad kriise enamasti l\u00e4bi taktikalise prisma: relvas\u00fcsteemide, logistika ja rindejoonte m\u00e4tta otsast. Millise eelise annab ideede ajaloo tundmine L\u00e4\u00e4ne ja Venemaa-Hiina konflikti m\u00f5istmiseks ja mis on Teie silmis klassikaliste L\u00e4\u00e4ne strateegide m\u00f5tlemise k\u00f5ige ohtlikumad pimealad, mille ajaloolase pilk paljastab?<\/p>\n
Peter Slezkine: V\u00e4ga p\u00f5nev on olla siin s\u00f5jav\u00e4elaste seas, kes l\u00e4henevad julgeolekuk\u00fcsimustele h\u00e4sti praktiliselt. Mul endal sellist kogemust pole, seega kuulan nende m\u00f5tteid alati huviga. M\u00f5istagi keskenduvad nad plaane tehes k\u00f5ige t\u00f5en\u00e4olisemale s\u00f5jalisele stsenaariumile, mis ei pruugi tegelikkuses olla ei k\u00f5ige t\u00f5en\u00e4olisem ega ka k\u00f5ige soovitavam areng. Selline s\u00fcsteem soosib v\u00e4ga kindlate stsenaariumide \u00fclet\u00e4htsustamist ja sellel on t\u00f5sised poliitilised tagaj\u00e4rjed. Kogu Euroopa eliidile surutakse peale kindlat m\u00f5ttemalli.<\/p>\n
N\u00e4iteks r\u00e4\u00e4gitakse pidevalt Venemaa v\u00f5imalikust sissetungist Balti riikidesse eesm\u00e4rgiga panna proovile NATO 5. artikkel. On t\u00e4iesti arusaadav, miks ohvitserid selliseid stsenaariume l\u00e4bi m\u00e4ngivad. Euroopa tasandil peaksid juhid aga kaaluma rohkem erisuguseid v\u00f5imalusi ja m\u00f5tlema kaugemale kitsalt s\u00f5jalisest m\u00f5\u00f5tmest. Oma ettekandes p\u00fc\u00fcdsin pakkuda laiemat ajaloolase vaadet, sest on lausa h\u00e4davajalik teadvustada, kuidas t\u00e4nap\u00e4eval iseenesestm\u00f5istetavana tunduvad kategooriad ajalooliselt kujunesid.<\/p>\n
Minu kaaspaneelistid eeldasid laval lihtsalt, et p\u00e4rast teist maailmas\u00f5da tekkinud ja kommunistliku bloki kokkuvarisemisel tugevamaks saanud integreeritud Euroopa on v\u00e4ltimatu ja igavene struktuur. Ajalooliselt vaadates on see anomaalia. Nagu ma laval \u00fctlesin: Euroopa pole veel pidanud katsetama, kuidas saada hakkama ilma Ameerika kaitsevarjuta. Mis sellest integratsioonist siis saab? Pikemas plaanis muutuvad need k\u00fcsimused teravamaks ja vastuseid neile ei tohiks v\u00f5tta iseenesestm\u00f5istetavana.<\/p>\n
Oma senises uurimist\u00f6\u00f6s olete keskendunud peaasjalikult “vaba maailma” m\u00f5iste uurimisele. N\u00e4itate, kuidas USA defineeris selle k\u00fclma s\u00f5ja ajal puhtalt negatiivselt \u2013 lihtsalt kui k\u00f5ike, mis on mittekommunistlik. Sellega r\u00f6\u00f6viti l\u00e4\u00e4nelt aga kultuuriline tuum, mis asendati madalaima \u00fchisnimetaja liberalismiga (lowest-common-denominator global liberalism). Kui Bideni administratsioon p\u00fc\u00fcdis sama vastandust taaselustada “demokraatiad versus autokraatiad” v\u00f5tmes, l\u00fckkas globaalne enamus selle suures osas tagasi. Kui see vana moraliseeriv narratiiv ei veena enam isegi USA valijaid, siis milline legitiimsuse raamistik peaks selle illusiooni asendama?<\/p>\n
Peter Slezkine: Suurep\u00e4rane k\u00fcsimus, mis v\u00f5tab mu v\u00e4ite kenasti kokku. “Vaba maailm” on alati olnud ebausutav konstruktsioon. Nagu \u00fctlete, oli tegu negatiivse kontseptsiooniga, mis kattus mittekommunistliku maailmaga. Sel puudus igasugune positiivne sisu, \u00fcksk\u00f5ik kui vaevaliselt Ameerika ametnikud seda ka luua ei p\u00fc\u00fcdnud. N\u00e4iteks leiame l\u00f5putult memosid, kus nenditakse otse, et kommunistid v\u00f5ivad k\u00fcll eksida, kuid neil on v\u00e4hemalt selge s\u00f5num, mida edastada, ja ka L\u00e4\u00e4s vajab midagi samalaadset.<\/p>\n
\u00dcks president teise j\u00e4rel kutsus \u00fcles looma positiivset “vaba maailma” ideoloogiat, kuid k\u00f5ik need katsed eba\u00f5nnestusid, sest see on definitsiooni j\u00e4rgi v\u00f5imatu. Kui tahetakse \u00fchendada mittekommunistlikku maailma, ei seo seda miski muu peale kommunismi puudumise. Seet\u00f5ttu tuginetaksegi eeldusele v\u00e4lisest eksistentsiaalsest ohust, mida tuleb pidevalt alal hoida, nagu osutab ka selle konverentsi pealkiri (“Perpetual Conflict: Russia and the Struggle for European Security” toim.).<\/p>\n
Eriolukorras on keeruline l\u00f5putult elada, ja just seet\u00f5ttu joonistuvad v\u00e4lja ts\u00fcklid. Kui “vaba maailma” raamistik 1940. aastate l\u00f5pus ja 1950. aastate alguses esimest korda loodi, p\u00fcsis see oma k\u00f5ige j\u00e4igemas vormis vaid umbes 15 aastat. Juba 1960. aastate keskpaigas r\u00f5hutasid USA ametnikud seda v\u00e4hem, sest kontseptsiooni seesmised pinged muutusid teravamaks.\u00a0<\/p>\n
Dekoloniseerimise edenedes kuulutas j\u00e4rjest enam riike end mitte\u00fchinenuks, mis ei sobitunud aga l\u00e4\u00e4ne maailmapilti. Eeldati ju, et nad kuuluvad automaatselt mittekommunistlikku leeri ja on seel\u00e4bi vabad. Samal ajal lakkas \u00fcha enam eurooplasi uskumast, et N\u00f5ukogude Liit kujutab endast reaalset eksistentsiaalset ohtu. Kommunistlik blokk, mis pidi olema \u00fcks monoliitne orjade maailm, l\u00f5henes, kui hiinlased ja sovietid omavahel t\u00fclli l\u00e4ksid.<\/p>\n
Reagani ajal tulid neokonservatiivid tagasi v\u00f5imule. Koos nendega kerkis taas esile ka “vaba maailma” mentaliteet \u2013 see h\u00fcpermoraalne vastandumine. Seej\u00e4rel see j\u00e4lle vaibus, naasis George W. Bushi ajal, taandus Obama ametiajal ja tuli Bideniga j\u00f5uliselt tagasi. P\u00e4rast seda, kui sellest sai Ameerika v\u00e4lispoliitika alus, on see loogika pidevalt pinna all h\u00f5\u00f5gunud. Just s\u00f5jalised liidud on need v\u00e4ga olulised struktuurid, mis seda elus hoiavad.<\/p>\n
Ideoloogiliselt ja poliitiliselt suudab selline eriolukorraline mobiliseeritus kogu seda struktuuri kanda aga ainult piiratud aja, enne kui hoog j\u00e4lle raugeb. N\u00fc\u00fcd on see taas raugemas ja tundub, et seekord oleme t\u00f5esti ts\u00fckli l\u00f5pus.\u00a0<\/p>\n
\u00dcles on kasvanud uus p\u00f5lvkond, kes on k\u00fcll kogenud nn vabaduse nimel peetud ristiretki (freedom crusades), kuid kellel puudub m\u00e4lestus teisest maailmas\u00f5jast v\u00f5i triumfaalne kommunistide alistamise nostalgia. Nende kogemus piirdub \u00fcleilmse terrorismivastase s\u00f5jaga, mida peeti samadel alustel ja mille tagaj\u00e4rjed olid katastroofilised. Alustavaid poliitikaid vormis just see kogemus ja nad ei taha seda korrata. Iraani puhul pooldavad sekkumist vanad neokonservatiivid. T\u00e4pselt samad inimesed propageerisid seda ka 2003. aastal. Nende aeg hakkab aga \u00fcmber saama.<\/p>\n
Mis peaks tulema “vaba maailma” asemele? Loodan lihtsalt, et tegemist on millegi positiivsega. Ei saa ju j\u00e4tkata sellise s\u00fcsteemi juhtimist, mille eksistents p\u00f5hineb puhtalt v\u00e4lisel ohul. See on millegi positiivse loomiseks t\u00e4iesti tagurpidi loogika. Milline see uus kontseptsioon t\u00e4pselt olema peaks, selles osas olen ma avatud erinevatele v\u00f5imalustele.\u00a0<\/p>\n
N\u00e4iteks praegune USA administratsioon on pakkunud v\u00e4lja mitmesuguseid positiivseid alternatiive. “Liberaalne kord” v\u00f5i “rahvusriik” on head variandid, sest need klapivad meie poliitilise s\u00fcsteemiga, kus valitsuse \u00fclesanne on esindada Ameerika rahvast. Teisalt j\u00e4\u00e4b selline l\u00e4henemine siiski puudulikuks, sest see ei arvesta piisavalt Ameerika l\u00e4bip\u00f5imitust \u00fclej\u00e4\u00e4nud maailmaga. USA on midagi palju enamat kui pelgalt rahvusriik.<\/p>\n
Teine alternatiiv on “l\u00e4\u00e4nepoolkera” (Western hemisphere), kuid seegi pole ideaalne, kui see t\u00e4hendab lihtsalt aeg-ajalt l\u00f5unanaabrite n\u00fcpeldamist.<\/p>\n
“L\u00e4\u00e4ne tsivilisatsioon” on ehk \u00fcks viis juba olemasoleva tuumikliidu \u00fcmberpakendamiseks, kuid ideoloogiliselt n\u00e4ib selle j\u00e4rele olevat v\u00e4ga v\u00e4he n\u00f5udlust. \u00dclikoolides l\u00e4\u00e4ne kaanonit ja kultuuri ju enam eriti ei \u00f5petata, seega tuleks see uuesti luua, sest praegu l\u00e4\u00e4ne tsivilisatsiooni kui sellist tegelikult enam pole. Samuti on kristlus taandumas. J\u00e4rgijaid j\u00e4\u00e4b v\u00e4hemaks ja \u00fchtset kristlikku maailma pole enam olemas. Praeguseks on Aafrikas rohkem kristlasi kui Euroopas. Samuti leiavad \u00fcleskutsed luua impeerium j\u00e4rjest v\u00e4hem k\u00f5lapinda.<\/p>\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/03\/3240029h94c9t24.jpg\"\/)
Intervjuu Peter Slezkineiga. Autor\/allikas: Airika Harrik\/ERR<\/p>\n
R\u00e4\u00e4gimegi siis natuke sellest kaanonist. Olete kirjutanud, et l\u00e4\u00e4s on h\u00fcljanud oma tsivilisatsioonilise sisu, lammutades nn l\u00e4\u00e4ne kaanoni ja kaotades oma kristliku ankru. Samas on ajaloolased, nagu Samuel Moyn, v\u00e4lja toonud, et seesama kaanon, mida praegu taga igatsetakse, oli tegelikult puhtalt k\u00fclma s\u00f5ja aegsete m\u00f5tlejate \u00fcsna spetsiifiline intellektuaalne konstruktsioon. Selline, kust n\u00e4iteks valgustusajastu emantsipatsiooniideed meelega v\u00e4lja j\u00e4eti. Kuidas kaitsete oma tsivilisatsioonilist raamistikku nende kriitikute eest, kes leiavad, et see on k\u00f5igest katse panna p\u00fcsti j\u00e4rjekordne vigane v\u00f5i poolik kaanon?<\/p>\n
Peter Slezkine: Ma ei ole otseselt l\u00e4\u00e4ne tsivilisatsiooni eestk\u00f5neleja ega feti\u0161eeri \u00fchtegi konkreetset l\u00e4\u00e4ne kaanonit. Neid luuakse ja kujundatakse ikka ning j\u00e4lle \u00fcmber. L\u00e4\u00e4ne tsivilisatsiooni ei saagi ilmselt kunagi t\u00e4pselt piiritleda, kuid selle olemasolu eitamine on samuti tobe.<\/p>\n
Meie geograafilises ruumis on pika ajaloo v\u00e4ltel elanud rahvad, keda on inspireerinud teatud kindlad ideoloogiad. Meil on juudi-kristlik p\u00e4rand, aga ka klassikaline Kreeka ja Rooma kultuur, mille m\u00f5ju on olnud tohutu. Need ideed ja nende juured on p\u00e4riselt olulised. See ei t\u00e4henda muidugi, et oleks v\u00f5imalik naasta mingisse algsesse ja puhtasse aega, mil “l\u00e4\u00e4s oli t\u00f5eliselt l\u00e4\u00e4s”. Samas ei ole see konstruktsioon ka t\u00e4ielikult kunstlik, vaid tugineb siiski reaalsele ajaloole, kogemusele ja kultuurile.<\/p>\n
Meil on olemas k\u00fclma s\u00f5ja aegne “liberaalne l\u00e4\u00e4s”, mis s\u00fcndis teatud kindlates oludes. Samuti eksisteeris aga 20. sajandi alguse “l\u00e4\u00e4s”, mis vormiti Ameerika \u00dchendriikides. Just siis t\u00f5stis pead l\u00e4\u00e4ne kaanon, \u00fclikoolides hakati lugema vastavaid kursusi ja levis uusklassitsistlik arhitektuur. USA hakkas end n\u00e4gema L\u00e4\u00e4ne tsivilisatsiooni ajaloolise arengu viimase vaatusena. N\u00e4iteks kaunistavad just seet\u00f5ttu Columbia \u00dclikooli Butleri raamatukogu fassaadi uhked kreeka sambad ja suurte l\u00e4\u00e4ne m\u00f5tlejate nimed, alates Herodotosest, l\u00f5petades 20. sajandi filosoofidega.<\/p>\n
Kas praegu on v\u00f5imalik luua mingi uus poliitiliselt kandev arusaam \u00fchisest L\u00e4\u00e4ne tsivilisatsioonist, mis aitaks transatlantilist blokki koos hoida? Mul pole aimugi. Seda traditsiooni on aktiivselt r\u00fcnnatud ja see on \u00f5ppekavadest suures osas v\u00e4lja t\u00f5rjutud. Seega on praegu materjali, mille pealt edasi t\u00f6\u00f6tada, v\u00e4ga v\u00e4he. Kui see ka mingil kujul tagasi ellu kutsutaks, peaks see v\u00f5tma t\u00e4iesti uue vormi ja pole \u00fcldse selge, kes sinna uude kaanonisse siis kuuluma hakkaksid.<\/p>\n
T\u00f5dete, et USA valija on v\u00e4sinud kandmast impeeriumi \u00fclalpidamisega kaasnevaid materiaalseid kulusid, ent ometi keskendute oma anal\u00fc\u00fcsis ja j\u00e4reldustes peamiselt ideede ajaloole ja “vaba maailma” m\u00fc\u00fcdi h\u00e4\u00e4bumisele. Samas on palju ka neid h\u00e4\u00e4li, kelle hinnangul tuleneb praegune kriis puhtalt poliit\u00f6konoomiast. Miks peaks L\u00e4\u00e4ne legitiimsuskriisi juuri otsima ideede ja identiteedi tasandilt, kui tegelik algp\u00f5hjus v\u00f5ib peituda lihtsalt selles, et \u00fcleilmastunud kapitalism ja energiaahelate \u00fcmberm\u00e4ngimine on muutnud keskmise inimese elu liiga kalliks ja see t\u00f5lgitakse valimistel h\u00e4\u00e4lte keelde?<\/p>\n
Peter Slezkine: L\u00f5ppkokkuv\u00f5ttes on asi majanduses, eks ole (It’s the economy, stupid). Kuidas me selle materiaalse reaalsuseni j\u00f5udsime? See ei tekkinud mingite s\u00f5ltumatute struktuursete j\u00f5udude toimel, vaid ikkagi poliitiliste otsuste tulemusena, mis l\u00e4htuvad ideoloogiatest ja nende kontseptuaalsetest raamistikest. Alternatiivajalugu on muidugi raske konstrueerida, kuid ma usun, et “vaba maailma” juhtimine on tegelikult olnud v\u00e4gagi kallis ettev\u00f5tmine \u2013 isegi kallim, kui seda oleks olnud \u00fcks Briti stiilis impeerium.<\/p>\n
Kuna USA v\u00f5ttis 20. sajandi keskel vastutuse seista k\u00f5ikjal ja alati vastu mingile igavesele eksistentsiaalsele ohule, tuli matta tohutult ressursse selle alla, et hoida igasuguseid teisej\u00e4rgulisi tegijaid rivis ja sundida neid “vaba maailma” juhte toetama. See n\u00f5udis meeletult poliitilist ja muud kapitali: alates s\u00f5dadest Koreas ja Vietnamis kuni t\u00e4nap\u00e4evani v\u00e4lja.<\/p>\n
Sellega kaasnevad tohutud kulud. \u00dchtlasi vormis see \u00fcmber kogu Ameerika s\u00fcsteemi, muutes selle n-\u00f6 julgeolekuriigiks (national security state). V\u00f5ib-olla on see iga suurriigi arengu loomulik staadium, aga see ei peaks ilmtingimata minema nii kaugele, nagu on juhtunud USAs.<\/p>\n
See 80 aastat kestnud v\u00f5itlus koletistega, kes lihtsalt peavad eksisteerima, et “vabal maailmal” oleks \u00fcldse mingi m\u00f5te, n\u00f5uab ressursse. Ameerika avalikkus on sellesse projekti suhtunud algusest peale pigem kahtlustavalt. Rudyard Kiplingut ei pidanud veenma selles, et impeeriumi rajamine Hinduku\u0161i m\u00e4estikku on \u00fcks suurep\u00e4rane seiklus. Ameeriklastel aga puudus loomup\u00e4rane tung minna v\u00f5\u00f5rastele maadele lahinguid pidama.\u00a0<\/p>\n
Selleks, et veenda neid sellist projekti ette ja teatud m\u00f5ttes Briti impeeriumi p\u00e4randit \u00fcle v\u00f5tma, tuli neile sisendada, et kaalul on nende endi vabadus kodumaal \u2013 et iga lahing on viimane ja otsustav katsumus. Ilma selle suure hirmuta ei v\u00f5taks ameeriklased sellist koormat kanda ja seda on selgelt n\u00e4ha ka nende valimisk\u00e4itumisest. Iga anti-interventsionalistlik kandidaat v\u00f5idab k\u00fcll valimised, kuid Washingtoni j\u00f5udes muudavad nad kurssi.<\/p>\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/03\/3240050ha659t24.jpg\"\/)
Intervjuu Peter Slezkineiga. Autor\/allikas: Airika Harrik\/ERR<\/p>\n
Ajakirjas Foreign Affairs pakute Te v\u00e4lja n-\u00f6 kojup\u00f6\u00f6rdumise strateegia (The Pivot Home). Leiate, et USA peaks loobuma Euroopa kaitskulude katmisest, viima oma maav\u00e4ed siit v\u00e4lja ja taandama NATO 5. artikli pelgalt logistiliseks toeks. Me istume praegu siin Tartus, vaid l\u00fchikese autos\u00f5idu kaugusel Venemaa piirist. Siin k\u00f5lab selline jutt otsese eksistentsiaalse ohuna. Kuidas Te selgitaksite kohalikele inimestele, et Ameerika kohaoleku drastiline kahandamine ei s\u00fc\u00fcta Moskvale mitte rohelist tuld, vaid teenib hoopis pikaajalise geopoliitilise tasakaalu huve?<\/p>\n
Peter Slezkine: Esiteks on maailmas m\u00f5istagi palju riike, kes USA kaitset sooviksid. Nagu me aga just r\u00e4\u00e4kisime, ei ole Ameerika ressursid piiramatud ja tegelikult puudub igasugune m\u00f5juv p\u00f5hjus jagada julgeolekutagatisi k\u00f5igile, kes seda k\u00fcsivad. Kas Venemaa ohjeldamine just Baltikumis on tingimata Ameerika huvides? Sellele ei ole lihtne vastata \u2013 v\u00f5i mine tea, ehk on see vastus tegelikult hoopis liiga lihtne.<\/p>\n
Oma artiklis ei paku ma v\u00e4lja ainult USA tagasit\u00f5mbumist, vaid transatlantiliste suhete sisulist \u00fcmberkujundamist. See t\u00e4hendab liikumist vana “s\u00f5durite ja tankide” mudeli juurest tehnoloogia- ja kaubandusloogika suunas. Selles vallas on m\u00f5lemal poolel teineteisele nii m\u00f5ndagi pakkuda. USA on majanduslikult ja kaubanduslikult tohutult v\u00f5imas \u2013 seda nii suure tarbimismahu poolest kui ka tehisintellekti, k\u00f5rgtehnoloogia ja kosmose vallas. Samas on Hiina meist suurem ja teatud valdkondades juba ka m\u00f6\u00f6da kihutanud.<\/p>\n
Euroopa seevastu on rikas, suur, haritud ja tehnoloogiliselt v\u00f5imekas turg, mis teebki j\u00f5udude \u00fchendamise USA jaoks v\u00e4\u00e4rtuslikuks. See oleks ilmselgelt kasulik ka Euroopale endale, sest teie v\u00f5imekus tehisintellekti ja kosmose vallas on paratamatult piiratud. Kogu see s\u00fcsteem tuleks pea peale p\u00f6\u00f6rata: meil pole m\u00f5tet klammerduda \u00fchtse julgeolekusideme k\u00fclge olukorras, kus osapoolte ohutaju on kardinaalselt erinev, ja kakelda samal ajal majanduses, kus v\u00f5iksime tegelikult edukat koost\u00f6\u00f6d teha.<\/p>\n
Julgeolek on Euroopa enda mure v\u00f5i t\u00e4psemalt \u00f6eldes ei pruugi see olla isegi \u00fcleeuroopaline, vaid puhtalt regionaalne k\u00fcsimus. Balti- ja P\u00f5hjamaad teevad koost\u00f6\u00f6d, et heidutada tajutavat ohtu, samal ajal kui hispaanlased teevad oma piirkonnas ilmselt midagi muud. K\u00fcll saame me teha \u00fchiseid pingutusi 21. sajandi suurte julgeolekumurede lahendamisel. Need on ohud, mida jagavad k\u00f5ik riigid ja mis pole seotud \u00fchegi konkreetse geograafilise punktiga \u2013 n\u00e4iteks k\u00fcberruumis- ja kosmoses. Just selline koost\u00f6\u00f6 annaks transatlantilisele suhtele tegeliku sisu.<\/p>\n
Teie n\u00e4gemuses tuleks seega USA senine s\u00f5jaline hegemoonia asendada uue \u00fchise majandus- ja tehnoloogiablokiga, mis seoks teid Euroopaga. Kui vaatame aga poliit\u00f6konoomia ajalugu \u2013 n\u00e4iteks Istv\u00e1n Honti ja tema teost “Jealousy of Trade”, vaatab sealt vastu karm t\u00f5siasi: pelk turgude integreerimine ei taga veel rahu. Pigem vastupidi, see tekitab riikide vahel sageli hoopis laastava kaubanduskadeduse. Kui Ameerika oma s\u00f5jalise toe Euroopast tagasi t\u00f5mbab, siis mis annab teile kindluse, et seesama armutu majanduslik konkurents ressursside ja turgude p\u00e4rast ei rebi l\u00e4\u00e4nt lihtsalt l\u00f5hki? Ehk kuidas v\u00e4ltida stsenaariumi, kus t\u00e4nastest liitlastest saavad \u00fcle\u00f6\u00f6 rivaalid?<\/p>\n
Peter Slezkine: USA ja Euroopa on teatud sektorites juba praegu selgelt majanduslikud rivaalid. Trumpi administratsiooni suhtumine Euroopa Liitu peegeldab t\u00e4pselt seda. Kui Euroopa ja USA suudaksid kokku leppida \u00fchises kaubandusleppes ja tehnoloogia arengus, saaksime oma ressursid ja j\u00f5u p\u00e4riselt \u00fchendada. See ei tohi piirduda vaid Euroopa digi\u00f5igusaktiga, mida ameeriklased tajuvad v\u00e4lise sunnina ja lammutada p\u00fc\u00fcavad, vaid me vajame n\u00e4iteks t\u00e4iesti uut, \u00fchist tehisintellekti regulatsiooni. Ma ei ole muidugi \u00fcldsegi veendunud, et see ka p\u00e4riselt teoks saab. On v\u00e4ga v\u00f5imalik, et USA ja Euroopa j\u00e4\u00e4vad tehnoloogias, kaubanduses ja ressursside jagamises veel pikaks ajaks konkurentideks. Ameerika teenib ju korralikku kasumit, m\u00fc\u00fces eurooplastele v\u00e4ga k\u00f5rge hinnaga gaasi, nii et see konkurentsimoment v\u00f5ibki l\u00f5puks peale j\u00e4\u00e4da.<\/p>\n
Sama d\u00fcnaamika kehtib tegelikult ka Euroopa sees. Teil on k\u00fcll \u00fchisturg, aga see iseenesest ei taga veel harmooniat ega rahu. Sellega kaasnevad nii tulud kui ka kulud, ning mine v\u00f5ta kinni, kas nendest majanduslikest impulssidest \u00fcldse piisab, et Euroopat pikemas plaanis koos hoida. Kuiv\u00f5rd selline majanduslik l\u00f5imumine on Euroopas siiani enam-v\u00e4hem edukalt toiminud, v\u00f5iks ju samas ette kujutada selle laiendamist. Mitte k\u00fcll samasuguse tiheda l\u00f5imingu tasemel, aga mingis avaramas vormis, muutes selle uue transatlantilise solidaarsuse allikaks.<\/p>\n
See oleks igal juhul eelistatavam praegusele julgeolekuliidule. Olgem ausad, Venemaa heidutamine ei ole tegelikult ei USA ega ka mitmete Euroopa riikide jaoks prioriteet number \u00fcks \u2013 v\u00e4lja arvatud ehk juhul, kui seda kasutatakse puhtalt vahendina \u00fchtse identiteedi loomiseks, mis tundubki praegu olevat kogu asja peamine siht.<\/p>\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/03\/3240062ha1bat24.jpg\"\/)
Intervjuu Peter Slezkineiga. Autor\/allikas: Airika Harrik\/ERR<\/p>\n
Olete kirjutanud, et Ukraina 1991. aasta piiride taastamine pole realistlik. Lahendusena pakute v\u00e4lja relvastatud, kuid blokiv\u00e4lise Ukraina. Riik j\u00e4\u00e4b k\u00fcll NATO ukse taha, aga L\u00e4\u00e4s relvastab ta hambuni. Samas n\u00e4itavad k\u00fcsitlused, et ukrainlaste endi silmis saab leping, millel pole kindlaid julgeolekugarantiisid, olla k\u00f5igest ajutine hinget\u00f5mbepaus. Esiteks, miks peaks Venemaa leppima sellise hambuni relvastatud siiliga oma ukse taga? Ja teiseks, kas selline hall tsoon pole venelaste jaoks ideaalne aeg j\u00f5udude koondamiseks, et siis uuesti r\u00fcnnata?<\/p>\n
Peter Slezkine: Ega see polegi sugugi kindel, et Venemaa sellise tugevalt relvastatud siiliga lepiks. Mingis vormis relvastatud alliansiv\u00e4lisus n\u00e4ib mulle iseenesest m\u00f5istlik, aga ma pole seda tegelikult avalikult v\u00e4lja k\u00e4inud. K\u00fcll aga on minu hea kolleeg ja sagedane kaasautor Jennifer Kavanagh kirjutanud sel teemal \u00fche v\u00e4ga p\u00f5hjaliku ja sisuka raporti<\/a>, mida julgen kindlasti k\u00f5igile lugejatele soovitada.<\/p>\n Olen t\u00f5epoolest kirjutanud essee, kus pakkusin v\u00e4lja, et praegust s\u00f5jalist kontrolljoont v\u00f5iks tunnustada uue ametliku riigipiirina, aga ma ei pea seda tingimata v\u00f5imaliku rahulepingu ainsaks v\u00f5tmek\u00fcsimuseks. Kui mingisuguse lepinguni aga j\u00f5utakse, oleks Ukrainal ja l\u00e4\u00e4nel siiski arukas selline punkt sinna sisse kirjutada. Olukord, kus nii Ukraina kui ka Venemaa n\u00f5udlevad juriidiliselt territooriumi, mida nad tegelikult ei kontrolli, viib peaaegu v\u00e4ltimatult uue konfliktini. Seda n\u00e4eme v\u00e4ga ilmekalt Ka\u0161miiri, Hiina-India piirivaidluste ja paljude teiste sarnaste n\u00e4idete pealt.<\/p>\n Tihti kiputakse unustama, et Venemaa peab ka praegu enda omaks alasid, mida ta tegelikult ei valitse. See, et \u00fclej\u00e4\u00e4nud maailm seda ei tunnusta, ei muuda t\u00f5siasja, et venelased on need alad \u00fchepoolselt annekteerinud ja lausa oma p\u00f5hiseadusesse raiunud.<\/p>\n Raskelt relvastatud riikide piirivaidlused on juba loomu poolest plahvatusohtlikud. Ukraina jaoks oleks see ilmselt palju teravam valupunkt kui Venemaale, sest p\u00e4rast relvarahu kehtestamist saavutaks Venemaa seal peaaegu paratamatult lokaalse s\u00f5jalise \u00fclekaalu. See d\u00fcnaamika joonistub h\u00e4sti v\u00e4lja eelnimetatud Hiina ja India n\u00e4itel: Hiinal on seal piirkonnas kohalik eelis, mis teeb India reaalselt haavatavaks. Kuna tegemist on vaidlusaluse alaga, v\u00f5ib Hiina igal hetkel otsustada edasi liikuda.<\/p>\n Kui aga suudetaks maha m\u00e4rkida uus ametlik riigipiir ja Venemaa peamised partnerid \u2013 n\u00e4iteks India \u2013 seda p\u00e4riselt tunnustaks, t\u00f6\u00f6taks see tugevama heidutusena. See teeks uue sissetungi ja piiri\u00fcletuse Venemaa jaoks oluliselt keerulisemaks.<\/p>\n V\u00f5ib ju vastu v\u00e4ita, et rahvusvahelisi piire on rikutud varemgi, kuid siiani pole need olnud piirid, mida Venemaa v\u00f5tmepartnerid oleksid s\u00f5naselgelt tunnustanud ja n-\u00f6 garanteerinud. Kui India ja Brasiilia n\u00e4iteks uute piiridega n\u00f5ustuksid ning Putin v\u00f5i tema mantlip\u00e4rija sellest joonest hiljem \u00fcle astuks, s\u00fclitaks ta nendele samadele partneritele otse n\u00e4kku. Nende riikide toetus on Venemaale aga igas tulevases konfliktis eluliselt t\u00e4htis.<\/p>\n Olete oma esseedes pakkunud nurjunud liberaalse korra asendajaks uut tsivilisatsioonilist korda. Selles mudelis on USA n-\u00f6 metropol ja Euroopa on taandatud pelgalt privilegeeritud perifeeriaks. Kuidas te anal\u00fc\u00fctikuna sellise j\u00e4relduseni j\u00f5udsite? Miks te arvate, et just taoline, selgelt hierarhiline blokk suudaks l\u00e4\u00e4nele eluj\u00f5ulist tulevikku pakkuda?<\/p>\n Peter Slezkine: Seda v\u00f5ib nimetada tsivilisatsiooniks, aga v\u00f5ib ka mitte. Erinevalt n\u00e4iteks J.D. Vance’ist ja m\u00f5nest teisest ei ole ma usku p\u00f6\u00f6rdunud katoliiklane, kes tunneks vana mandri vastu mingit s\u00fcgavat romantilist kiindumust, kuigi ma hindan siinset kultuuri ja riike ning tunnen suurt s\u00fcmpaatiat Euroopa kirjanduse vastu. Tegelikult on l\u00e4\u00e4s ju juba praegu \u00e4\u00e4rmiselt hierarhiline struktuur. See paistab v\u00e4ga h\u00e4sti v\u00e4lja kasv\u00f5i sellest, kuidas Trump suudab liitlasi ja partnereid kiusata ja survestada.<\/p>\n Esiteks pean \u00fctlema, et ma ei ole tegelikult l\u00f5puni kinni ei “l\u00e4\u00e4nes” kui sellises ega ka USA v\u00e4\u00e4ramatus juhtrollis. Ameerikale endale v\u00f5iks vabalt olla kasulikum t\u00f5mbuda tagasi l\u00e4\u00e4nepoolkerale ja j\u00e4tta Euroopa rahule \u2013 t\u00e4pselt nii, nagu me tegime suurema osa oma ajaloost kuni teise maailmas\u00f5jani. Kui aga vaadata praegust l\u00e4\u00e4nt, mis on materiaalselt niiv\u00f5rd tihedalt l\u00e4bi p\u00f5imunud, siis esimese asjana tuleks hakata asju \u00f5igete nimedega kutsuma. See ei ole mingi universaalne liberaalne maailmakord. See ei tohiks vajada oma eksistentsi \u00f5igustamiseks pideva ja enneolematu eksistentsiaalse ohu olemasolu.<\/p>\n K\u00e4risev l\u00f5he nende n-\u00f6 universaalsete pretensioonide ja tegelikult v\u00e4ga piiratud liikmeskonnaga L\u00e4\u00e4ne vahel on ju ilmselge. See t\u00f5usis eriti teravalt esile p\u00e4rast suure s\u00f5ja puhkemist Ukrainas, mil L\u00e4\u00e4s p\u00fc\u00fcdis universaalsete v\u00e4\u00e4rtuste nimel kogu \u00fclej\u00e4\u00e4nud maailma Venemaa vastu mobiliseerida. Reaalsuses rakendasid sanktsioone ja isoleerisid Venemaa ju ainult selle konkreetse klubi liikmed. Sealt ongi t\u00e4pselt n\u00e4ha, kes sellesse struktuuri tegelikult kuuluvad \u2013 need on riigid, kes p\u00e4riselt tegutsevad. See ei ole kogu maailm. Asi ei ole universaalsetes v\u00e4\u00e4rtustes, vaid \u00fches v\u00e4ga konkreetses struktuuris.<\/p>\n Kui me suudaksime selle struktuuri tuvastada ning m\u00f5ista, kus jooksevad selle tegelikud piirid, ja p\u00fc\u00fcda seda tugevdada l\u00e4htudes selle tegelikust olemusest, oleks see projekt eeldatavasti palju tulemuslikum. Praegu raiume edasi, justkui oleks tegu mingi globaalse ja universaalse projektiga, mis p\u00fc\u00fcab end paaniliselt kaitsta kohutava igavese ohu eest.\u00a0<\/p>\n Muidugi, v\u00f5ib-olla see l\u00e4henemine ei toimi v\u00f5i ei ole enam USA huvides. L\u00e4\u00e4s v\u00f5ib vabalt j\u00e4tkata eksisteerimist puhtalt kultuurilise, ent mitte enam geopoliitilise reaalsusena. USA t\u00f5mbub lihtsalt tagasi ja siis vaatame, mis \u00fclej\u00e4\u00e4nutest saab. Nagu ka keegi paneelis vihjas, tundub mulle t\u00e4iesti absurdne m\u00f5te, et Kanada, \u00dchendkuningriik, Prantsusmaa, Saksamaa, L\u00f5una-Korea ja Jaapan suudaksid isekeskis mingi p\u00fcsiva \u00fchtsuse s\u00e4ilitada. See praegune l\u00e4\u00e4ne konstruktsioon on otsast l\u00f5puni Ameerika oma.<\/p>\n![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/03\/3240041h07b2t24.jpg\"\/)
Intervjuu Peter Slezkineiga Autor\/allikas: Airika Harrik\/ERR<\/p>\n