Emakeelep\u00e4eval r\u00e4\u00e4gitakse ikka keele ilust, p\u00fcsimaj\u00e4\u00e4misest ja m\u00fcstilistest k\u00e4\u00e4netest. Kuid sel aastal ei saa me m\u00f6\u00f6da tehisarust, mis on meie keeleruumi vaikselt, ent j\u00e4rjekindlalt \u00fcmber voolimas, kirjutab Tallinna \u00dclikooli kirjaliku t\u00f5lke vanemspetsialist, eesti-inglise vandet\u00f5lk Siret Laasner.<\/p>\n
\u00b4Me ei meenuta ammu enam aegu, mil masint\u00f5lge komistas omaenda kingapaelte otsa ja kuvas ekraanile lauseid, mida isegi k\u00f5ige joviaalsemas meeleolus poeet poleks suutnud paberile kritseldada. T\u00e4nane tehisaru on hirmutavalt korrektne ja nii sile, et tema otsa on raske komistada \u2013 just selles peitubki l\u00f5ks.<\/p>\n
Lingvistiline kiirtoit ja keskp\u00e4rasuse v\u00f5iduk\u00e4ik<\/p>\n
Tehisaru on olemuselt maailma suurim statistiline kannmikser. Ta on p\u00fcreestanud miljardeid lauseid ja serveerib meile n\u00fc\u00fcd nende k\u00f5ige t\u00f5en\u00e4olisemat \u00fchisosa. See on nagu keeleline kiirtoit: k\u00f5ht saab t\u00e4is, aga maitseelamust ei ole.<\/p>\n
Kui laseme tehisarul oma tekste siluda, m\u00e4rkame peagi, et meie keel muutub \u00fcllatavalt\u2026 steriilseks. Kaovad mahlakad murdes\u00f5nad, omap\u00e4rased s\u00fcnon\u00fc\u00fcmid ja kr\u00f5bedad \u00fctlused, mis teevad \u00fchest tekstist autori teksti. Tehisaru eelistab alati k\u00f5ige turvalisemat ja sagedasemat v\u00e4ljendit. Nii liigume eesti keele poole, mis on k\u00fcll grammatiliselt laitmatu, aga stiililt kuidagi ilmetu ja \u00fcmmargune. See on omamoodi keeleline tasal\u00fclitamine, kus “v\u00e4gev”, “kandev” ja “\u00fcrgne” asenduvad t\u00fc\u00fctult korduva “suurep\u00e4rasega”.<\/p>\n
Inglise filoloogile on tehisaruga suhtlemine nagu pidev d\u00e9j\u00e0-vu. Lause on k\u00fcll eesti keeles, aga selle skelett ja s\u00fcda p\u00e4rinevad piltlikult \u00f6eldes ookeani tagant. See on m\u00e4rkamatult s\u00fcvenev inglisp\u00e4rane m\u00f5ttemall, mis normaliseerib meile v\u00f5\u00f5raid konstruktsioone.<\/p>\n
Vaadakem kas v\u00f5i n\u00e4iteid, mis muu hulgas tehisaru t\u00f5ttu meie igap\u00e4evakeelde lekivad: me ei \u00fctle enam, et meil on idee v\u00f5i mure, vaid me “omame” neid (have an idea). Me ei koosta dokumenti, vaid dokument “saab koostatud meie poolt” (will be prepared by us). Me ei anal\u00fc\u00fcsi, vaid “teostame anal\u00fc\u00fcsi” (conduct an analysis). Lisaks: mis on juhtunud eesti keele vaba s\u00f5naj\u00e4rjega? Masin eelistab neutraalset alus-\u00f6eldis-sihitis (SVO) j\u00e4rjestust ja j\u00e4tab sageli kasutamata eestikeelse lause m\u00e4nguruumi. See ongi Trooja hobune: pealtn\u00e4ha omas\u00f5nad, aga sees v\u00f5\u00f5ras loogika.<\/p>\n
T\u00f5lkija kui keeleline tulehoidja<\/p>\n
Meie roll on muutumas, aga see pole sugugi halb uudis. Me ei ole enam lihtsalt s\u00f5nastikuga vehkijad, kes parandavad masina rumalaid vigu. Meist on saamas omamoodi keelekuraatorid ja stiilivalvurid. Meie \u00fclesanne on see tehisaru pakutud sile, steriilne ja natuke liiga “viisakas” pind uuesti eheda eesti keelega \u00fcle v\u00f5\u00f5bata.<\/p>\n
See on tegelikult loominguline vabadus: me saame v\u00f5tta masina tehtud tooriku ja puhuda sellesse elu, mahlakust ja seda \u00f5iget eesti jonni, mida \u00fckski statistiline mudel kopeerida ei suuda. Tehisaru v\u00f5ib k\u00fcll tunda grammatikat, aga ta ei taba keele r\u00fctmi, huumorit ega seda erilist tunnet, mis tekib ainult siis, kui r\u00e4\u00e4gime ja kirjutame eesti keeles.<\/p>\n
Keelekuraator peitub meis k\u00f5igis<\/p>\n
See rollimuutus ei ole seotud \u00fcksnes professionaalsete t\u00f5lkijate v\u00f5i keeleinimestega. Iga\u00fcks, kes palub tehisarul koostada e-kirja, projektitutvustuse v\u00f5i sotsiaalmeedia postituse, astub samasse kingapaari. Masina pakutud tekst on siiski vaid vundament, mitte valmis maja. See t\u00e4hendab, et vastutus keele n\u00f5tkuse eest on kandunud meile k\u00f5igile. Kui m\u00e4rkame, et ekraanile ilmub elutu ja masinlik tekst, on meie v\u00f5imuses see “inimkeelde” panna, lisades sinna just neid varjundeid, mida statistika ei tunne.<\/p>\n
Selleks et me ei kaotaks oma keelelist isikup\u00e4ra, tasub tehisaru tekste toimetades meeles pidada m\u00f5nd lihtsat p\u00f5him\u00f5tet.<\/p>\n
Emakeelep\u00e4eval on paslik meelde tuletada: tehisaru on suurep\u00e4rane abiline, aga kehv peremees. Meil on privileeg olla need, kes otsustavad, kus masina v\u00f5hm l\u00f5peb ja algab p\u00e4ris, elus ja n\u00f5tke eesti keel. Nii et las tehisaru “omab” oma probleeme, meil on aga r\u00f5\u00f5m ja vabadus kirjutada nii, et lause leiab oma loomuliku r\u00fctmi ega logise etteantud ingliskeelsetel r\u00f6\u00f6bastel.<\/p>\n
Hoidkem oma emakeele elusat s\u00e4det, mis ei k\u00fcsi statistilist t\u00f5en\u00e4osust, vaid k\u00f5netab lihtsalt ja siiralt \u2013 inimeselt inimesele.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Emakeelep\u00e4eval r\u00e4\u00e4gitakse ikka keele ilust, p\u00fcsimaj\u00e4\u00e4misest ja m\u00fcstilistest k\u00e4\u00e4netest. Kuid sel aastal ei saa me m\u00f6\u00f6da tehisarust, mis…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":128930,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[12],"tags":[26,27,37,33,35,43437,34,36,31,32,58958,21,58960,28,29,19,25,58959,407,814,23,24,22,20,30],"class_list":["post-128929","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-eesti","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-emakeelepaev","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-filoloogia","tag-headlines","tag-keeleruum","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-siret-laasner","tag-tallinna-ulikool","tag-tehisaru","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116227088285284673","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/128929","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=128929"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/128929\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/128930"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=128929"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=128929"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=128929"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}