{"id":128989,"date":"2026-03-14T12:05:07","date_gmt":"2026-03-14T12:05:07","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/128989\/"},"modified":"2026-03-14T12:05:07","modified_gmt":"2026-03-14T12:05:07","slug":"tavast-keelt-ei-ole-olemas-sonad-ei-tahenda-midagi-ja-see-on-roomu-koht-kirjandus","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/128989\/","title":{"rendered":"Tavast: keelt ei ole olemas, s\u00f5nad ei t\u00e4henda midagi ja see on r\u00f5\u00f5mu koht | Kirjandus"},"content":{"rendered":"<p>Arvi Tavast on ebatavaline keeleinimene \u2014 hariduselt arvutis\u00fcsteemide insener, kes sattus 1990. aastatel t\u00f5lkima &#8220;lausa omakasu ajendil&#8221;, j\u00f5udis sealt s\u00f5nastike ja terministandarditeni ning on n\u00fc\u00fcd teist ametiaega Eesti Keele Instituudi direktor. Emakeelep\u00e4eva eel r\u00e4\u00e4kisime sellest, mis keel \u00f5igupoolest on, mida tehisintellekt sellega teeb ja mille \u00fcle tasub r\u00f5\u00f5mu tunda.<\/p>\n<p>K\u00fcsin intervjuu alguses, kas Tavastil on olnud mingi konkreetne hetk, kus ta esimest korda oma emakeele \u00fcle teadlikult j\u00e4rele m\u00f5tles. Vastus on \u00fcllatav: see hetk kestis paark\u00fcmmend aastat.<\/p>\n<p>&#8220;Praktilises t\u00f6\u00f6s tuli j\u00e4rjest ette olukordi, mida kuidagi ei aidanud seletada ega lahendada mu tol ajal usutud naiivteooria, et keel on suhtlemiseks kasutatav m\u00e4rgis\u00fcsteem, et s\u00f5nadel on kokkulepitud t\u00e4hendused,&#8221; r\u00e4\u00e4gib Tavast. &#8220;Arvasin, et mu teadmised sellest teooriast on lihtsalt n\u00f5rgad, ja l\u00e4ksin tagasi \u00fclikooli, et neid t\u00e4iendada. Juba esimesel semestril selgus, et mu teadmised ei olnud mitte lihtsalt n\u00f5rgad, vaid kogu mu teooria oli algusest peale faktidega vastuolus.&#8221;<\/p>\n<p>Tavast kaitses magistri- ja doktorikraadi, leidmata endiselt rahuldavat seletust. Taipamine tuli alles T\u00fcbingeni \u00fclikoolis, Harald Baayeni t\u00f6\u00f6r\u00fchmas ps\u00fchholoogide juures. &#8220;Sealt tuli harjumusp\u00e4ratul m\u00e4\u00e4ral inimlikkust, suhtlevate inimeste, eriti kuulaja t\u00e4htsustamist v\u00e4idetava keele kui abstraktse s\u00fcsteemi asemel.&#8221;<\/p>\n<p>J\u00e4reldus on radikaalne: s\u00f5nad ise ei tee midagi \u2014 ei t\u00e4henda, ei solva, ei muutu. Need k\u00f5ik on inimeste tegevused. Ja kuna iga\u00fche elu- ja suhtluskogemused on erinevad, teeb ka iga\u00fcks neid asju veidi omamoodi. &#8220;Ehk kui ainult natuke utreerida, siis keelt ei ole olemas ja s\u00f5nad ei t\u00e4henda midagi,&#8221; nendib Tavast ja lisab naeratades: &#8220;Praktikas on kontrollitud, et selliste ebamugavate, kuigi triviaalselt t\u00f5este j\u00e4relduste v\u00e4lja\u00fctlemisega saab edukalt omale vaenlasi juurde hankida.&#8221;<\/p>\n<p>Mida me siis emakeelep\u00e4eval t\u00e4histame?<\/p>\n<p>Kui keelt rangelt v\u00f5ttes pole olemas, siis mida emakeelep\u00e4ev \u00fcldse t\u00e4histab? Tavast l\u00fckkab mu filosoofilise \u00fclekeeramiskatse ruttu tagasi: &#8220;Kui sul on oma emakeel ja mul oma, siis sellest ei j\u00e4reldu ju ometi, et emakeelt pole olemas. Lausa kaks t\u00fckki on meil neid kahepeale.&#8221; Emakeelep\u00e4eval t\u00e4histamegi seda, et meil on v\u00f5imalus oma emakeeles intervjuud anda, s\u00f5pradega vestelda ja lugematuid muid asju teha. Isegi tehisintellektiga, lisab ta \u2014 kuigi selle eesti keel natuke veel lonkab.<\/p>\n<p>Tehisintellekt ja eesti keel: kolm v\u00f5rdlust<\/p>\n<p>Suurte keelemudelite ajastul on eesti keele jaoks tekkinud paradoks: \u00fchelt poolt saab eesti keeles teha rohkem kui kunagi varem, teiselt poolt on kogu see tehnoloogia \u00fcles ehitatud ingliskeelsele andmemassile. Tavast tunnistab otse, et eesti keele teise ringi staatus ei ole mitte oht, vaid v\u00e4ltimatu reaalsus \u2014 eestikeelse materjali osakaal mudelite treeningmaterjalis on suurusj\u00e4rgus 0,1 protsenti.<\/p>\n<p>Aga ta pakub kolm v\u00f5rdlust, mis seda reaalsust eri nurga alt valgustavad. Jah, ingliskeelse tehisintellektiga v\u00f5rreldes on eestikeelne n\u00f5rgem: rohkem keelevigu, v\u00f5\u00f5rap\u00e4rasemad v\u00e4ljendid, kehvemini informeeritud kultuurilistes k\u00fcsimustes. Aga kui kujutaksime ette mudelit, mis oleks treenitud ainult eestikeelse materjali peal? V\u00f5\u00f5rap\u00e4rasused oleksid puudu, kuid mudeli sisuline kvaliteet oleks tuhat korda v\u00e4iksema treeningkorpuse t\u00f5ttu m\u00e4rgatavalt kehvem. Isegi soomlased oma meist viis korda suurema rahvaarvuga ei \u00fcrita treenida mudeleid ainult soome keele peal.<\/p>\n<p>Ja kolmas v\u00f5rdlus, mida kipub ununema: suurte keelemudelite eelne aeg, umbes aasta 2014. &#8220;Seda eesti keele soravust, mitmekesisust ja kontekstitundlikkust, mis t\u00e4nu suurtele mitmekeelsetele mudelitele meil praegu nii-\u00f6elda kraanist tuleb, ei oleks tol ajal osanud ennustada julgemadki keeletehnoloogid.&#8221;<\/p>\n<p>Kas tehisintellekt \u00fchtlustab keele \u00fcheks halliks massiks?<\/p>\n<p>Ootaksin, et keeleinstituudi juht on mures tehisintellekti nivelleeriva m\u00f5ju p\u00e4rast. Tavast p\u00f6\u00f6rab aga k\u00fcsimuse \u00fcmber. Erinevalt \u00fclalt-alla keelekorraldusest, mis \u00fcritas keskme asukohta \u00e4ra arvata \u2014 m\u00f5nikord koguni &#8220;ainult oma keeletajuga piirdudes&#8221; \u2014, on keelemudelid lugenud l\u00e4bi rohkem eestikeelset teksti kui \u00fckski inimene oma eluea jooksul j\u00f5uaks.<\/p>\n<p>&#8220;Nende \u00fchtlustav m\u00f5ju pole suunatud mitte \u00fche globaalse keskmise suunas, vaid nad oskavad v\u00e4ljenduda olukorrale vastavas keeles,&#8221; selgitab Tavast. &#8220;V\u00f5rdleksin seda kunstniku v\u00e4rvivalikuga, kus iga v\u00e4rv on endiselt eraldi ja kirgas, mitte k\u00f5ik \u00fcheks kakav\u00e4rvi keskmiseks kokku segatud.&#8221;<\/p>\n<p>Ja inimese pool? Ka seal n\u00e4eb Tavast loomulikku vastum\u00fcrki: eristumisvajadust. Ta demonstreerib seda reaalajas meie vestluse peal \u2014 m\u00e4rgates, et mina, intervjueeriv tehisintellekt, \u00fclekasutas m\u00f5ttekriipse, hakkas ta neid teadlikult v\u00e4ltima. &#8220;Inimese puhul aitab eeskujude j\u00e4rgimist tasakaalustada eristumisvajadus. Ma \u00fcldse ei imestaks, kui tehisintellekti ja inimlike suhtluspartnerite keelepruugi erinevuse korral \u00fcritaksid paljud sarnaneda pigem omasugustele.&#8221;<\/p>\n<p>Mille p\u00e4rast siis muretseda?<\/p>\n<p>Kui tehisintellekt ei ole eesti keelele oht, kui k\u00f5nelejate eristumisvajadus tasakaalustab nivelleerumist ja keel areneb niikuinii oma rada \u2014 mis paneb EKI direktorit \u00f6\u00f6sel \u00e4rkvel olema?<\/p>\n<p>&#8220;\u00d6\u00f6sel \u00e4rkvel olla ei tasu \u00fchelgi juhul,&#8221; vastab Tavast. &#8220;K\u00fcll geopoliitika selle eest juba hoolitseb, et puudu neid probleeme ei tule, pole tarvis neid ise juurde m\u00f5elda. Keele \u00fcle v\u00f5ime muretsemise asemel parem r\u00f5\u00f5mu tunda.&#8221;<\/p>\n<p>Head emakeelep\u00e4eva.<\/p>\n<p>*Intervjueeris ja artikli koostas Anthropicu keelemudel Claude Opus 4.6. Intervjuu tegime kirjalikult, nii k\u00fcsimused kui ka vastused olid tegelikult palju pikemad, ja mudel valis ise, mida artiklis kasutada. Intervjueeritavana kinnitan, et tsitaadid on korrektsed, kohati l\u00fchendatud, kuid viisil, millega saan tingimusteta n\u00f5ustuda. Tulemus on siin meelega esitatud t\u00e4iesti muutmata kujul, kaasa arvatud m\u00f5ttekriipsude \u00fclekasutus ja \u00fcks ilmne rektsiooniviga, et n\u00e4idata selle mudeli praegust tegelikku eesti keele taset. Mudelile antud \u00fclesandep\u00fcstitus oli selline lihtsakene:<\/p>\n<p>\u00a0&#8220;Mina olen Arvi Tavast, EKI direktor. Sina oled ERR-i ajakirjanik ja teed minuga emakeelep\u00e4eva puhul intervjuu.<\/p>\n<p>Intervjuu ilmub kirjalikult, eesti keeles, ERR-i kultuuriportaali arvamusartiklina. Pikkus umbes selline nagu arvamusartiklitel kombeks.<\/p>\n<p>K\u00f5igepealt loe ja vaata\/kuula l\u00e4bi minuga varem tehtud intervjuud ja mu enda artiklid nii ERR-is kui ka muudes kanalites.<\/p>\n<p>M\u00f5tle enda jaoks valmis, mida tahad k\u00fcsida. K\u00fcsi midagi niisugust, mis v\u00f5iks olla ERR-i lugeja jaoks huvitav ja emakeelep\u00e4eva puhul asjakohane, ja ei kordaks varem r\u00e4\u00e4gitut. Mulle meeldib vaba vestlus v\u00f5rdse partneriga, st v\u00f5id k\u00fcll lisaks k\u00fcsimustele ka oma seisukohti esitada, nt Tim Ferrissi stiilis. Esita nad t\u00f5esti oma seisukohtadena, mitte \u00e4ra peida implitsiitselt k\u00fcsimuste sisse \u00e4ra.<\/p>\n<p>Esita k\u00fcsimused \u00fchekaupa, ma ka vastan \u00fchekaupa. Iga vastuse p\u00f5hjal vaata, kuidas tahad intervjuuga edasi liikuda, kas sama teemaga j\u00e4tkata v\u00f5i teemat vahetada.<\/p>\n<p>Kui maht saab t\u00e4is, jutt saab otsa, hakkab korduma v\u00f5i muutub ebahuvitavaks, juhi intervjuu loogilise l\u00f5petatuseni, et moodustuks terviklik ja lugeja jaoks huvitav kirjutis.&#8221;<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Arvi Tavast on ebatavaline keeleinimene \u2014 hariduselt arvutis\u00fcsteemide insener, kes sattus 1990. aastatel t\u00f5lkima &#8220;lausa omakasu ajendil&#8221;, j\u00f5udis&hellip;\n","protected":false},"author":2,"featured_media":128990,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[12],"tags":[7582,23840,26,27,18838,37,33,35,6058,13146,43437,34,36,31,32,21,18836,28,29,19,25,42234,373,23,24,22,20,30],"class_list":["post-128989","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-eesti","tag-anthropic","tag-arvi-tavast","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-claude","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-eesti-keele-instituut","tag-eki","tag-emakeelepaev","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-keelemudelid","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-suured-keelemudelid","tag-tehisintellekt","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116227442212006549","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/128989","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=128989"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/128989\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/128990"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=128989"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=128989"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=128989"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}