Kultuurkapitali kirjanduspreemiatel lastekirjanduse kategoorias teosega “Kajakad” nomineeritud Anti Saar r\u00e4\u00e4kis, et laste t\u00e4helepanu hoidmiseks ta eraldi pingutusi ei tee, vaid usaldab lugu ning proovib selle k\u00f5igile huvilistele ligip\u00e4\u00e4setavaks teha.<\/p>\n
Saar loodab, et jutud, mida ta kirjutab, panevad lugejat kaasa elama ja tundma. “Miks mitte ka m\u00f5ndade kohtade peal kaasa m\u00f5tlema. Usun, et “Kajakad” on \u00e4kki selleks ka piisavalt pikk raamat, et selliseid v\u00f5imalusi tekiks. Katsusin seda kirjutades tekitada ka piisavalt erinevaid tegelaskujusid, et see samastumisv\u00f5imalus oleks v\u00f5imalikult mitmekesine. Erinevatele lugejatele ligip\u00e4\u00e4setav,” r\u00e4\u00e4kis Saar.<\/p>\n
Eraldi pingutusi t\u00e4nasel p\u00e4eval laste t\u00e4helepanu hoidmiseks Saar ei tee. “Ma ei \u00fctleks, et selle nimel pingutama peaksin. Kui lugu haarab mind ennast piisavalt, et ma viitsin seda kirjutada, siis ma usaldan seda. See on piisavalt hea signaal sellest, et ta v\u00f5iks hoida ka lugejat enda k\u00fcljes kinni. Intuitsioon ei ole mind enamasti alt vedanud. Muidugi on v\u00f5imalik erinevates \u017eanrites tekste kirjutades seda erinevat moodi teha,” t\u00f5des kirjanik.<\/p>\n
“N\u00e4iteks riimv\u00e4rsilist luulet kirjutades, siis lugeja kinnihoidmiseks v\u00f5iks piisata juba sellest, et talle on antud ootus, et missugune riim tuleb sellele reale. Seal ei ole lugu niiv\u00f5rd t\u00e4htis. On ka teisi raamatuid, kus on l\u00fchemad tekstid, aga on vaimukusi natuke rohkem. “Kajakates” nalja saab k\u00fcll, aga vaimutsemist ei ole.”<\/p>\n
“Ma \u00fcritan hoolitseda ainult selle eest, et lugejal oleks ligip\u00e4\u00e4s sellele tekstile. Et ka tema saaks sellesse sisse elada,” lisas ta.<\/p>\n
Kuigi on selge et kajakate maine \u00fclearu hea ei ole, siis ei ole Saare s\u00f5nul tema asi seda kuidagi p\u00e4\u00e4sta. “Minul on kajakatega endal h\u00e4sti isiklik suhe, kuna meie naabermaja katusel juba aastaid \u00fcks kajakapaar pesitseb. T\u00f5en\u00e4oliselt \u00fcks ja sama paar. Nad on juba aastaid meie katusele pojukesi patserdama tekitanud. Neid on meil oma elutoa aknast harukordselt p\u00f5nev toimetamas, kasvamas ja arenemas j\u00e4lgida,” r\u00e4\u00e4kis Saar.<\/p>\n
“Loomulikult nad on t\u00fc\u00fctud ja loomulikult nad \u00e4ratavad mind ja mu pere vahel puhkep\u00e4evadel liiga vara, aga selline on elu.”<\/p>\n
Kirjutamise juures j\u00e4llegi Saar midagi t\u00fc\u00fctut ei n\u00e4e. “T\u00fc\u00fctu oleks t\u00f5en\u00e4oliselt see, kui ma peaksin kirjutama iga p\u00e4ev. Kui kogu minu sissetulek v\u00f5i eneseteostus s\u00f5ltuks ainult ilukirjanduse produtseerimisest. Nii see \u00f5nneks ei ole. Ma kindlasti ei suudaks iga hommik arvuti taha istuda, kuigi ma otse arvutisse otse ei kirjuta, ma kirjutan vihikusse, aga ei suudaks istuda maha m\u00f5ttega, et n\u00fc\u00fcd tuleb hakata m\u00f5nda huvitavat lugu j\u00e4lle kirjutama hakata.”<\/p>\n
“Ma ikkagi kirjutan alles siis ja ainult siis, kui lugu ise tahab kirjutatud saada ja pressib pea seest tugevasti v\u00e4lja,” m\u00e4rkis Saar.<\/p>\n
K\u00e4sitsi kirjutamise komme on Saarel aja pikku v\u00e4lja kujunenud. “Mul on olnud kogu aeg selline tunne, et mingi f\u00fc\u00fcsiline vahetus, spontaansus on minu jaoks oluline. Ma kannan neid vihikuid alati kaasas ja sellistes stuudio- v\u00f5i kontoritingimustes v\u00e4ga h\u00e4sti kirjutada ei oska. “Kajakate” raamat on valminud n\u00e4iteks poolenisti Tartus rannas, pargis ja kohvikus ja poolenisti Pariisis lihtsalt ringi kolades,” selgitas Saar.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Kultuurkapitali kirjanduspreemiatel lastekirjanduse kategoorias teosega “Kajakad” nomineeritud Anti Saar r\u00e4\u00e4kis, et laste t\u00e4helepanu hoidmiseks ta eraldi pingutusi ei…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":129042,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[12],"tags":[16537,26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,28,29,19,25,23,24,22,20,30],"class_list":{"0":"post-129041","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-eesti","8":"tag-anti-saar","9":"tag-breaking-news","10":"tag-breakingnews","11":"tag-ee","12":"tag-eesti","13":"tag-eesti-keel","14":"tag-estonia","15":"tag-estonian","16":"tag-featured-news","17":"tag-featurednews","18":"tag-headlines","19":"tag-latest-news","20":"tag-latestnews","21":"tag-news","22":"tag-populaarseimad-lood","23":"tag-top-stories","24":"tag-topstories","25":"tag-uldised-uudised","26":"tag-uudised","27":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116227792205714638","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/129041","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=129041"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/129041\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/129042"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=129041"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=129041"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=129041"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}