“Vikerhommikus” r\u00e4\u00e4kisid re\u017eiss\u00f6\u00f6r Andrus Puustusmaa ja \u00fcks peaosat\u00e4itjatest Mait Malmsten peagi kinodesse j\u00f5udvast spioonidraamast “\u00dchem\u00f5\u00f5tmeline mees”. Malmsten t\u00f5des, et filmiv\u00f5tetel loodud 1980. aastate \u00f5hustikus viibimine k\u00f5ige meeldivam ei olnud.<\/p>\n
S\u00f5brad Puustusmaa ja \u00fcks filmi peaosat\u00e4itjatest Mait Malmsten on pikalt koos liikunud ning ka teatrilavadel koos t\u00f6\u00f6tanud. Meeste s\u00f5nul teeb see koost\u00f6\u00f6d lihtsamaks. “Mul ei tule kurja m\u00e4rkust m\u00f5ttessegi,” t\u00f5des Puustusmaa.<\/p>\n
“Pikaaegne teineteise tundmine on lihtsalt hea. V\u00f5ib-olla peab v\u00e4ga palju v\u00e4hem asju r\u00e4\u00e4kima ja saame teineteisest aru,” lisas Malmsten.<\/p>\n
Filmi pealkiri on laenatud saksa-ameerika filosoofilt Herbert Marcuse’lt. “Ta kirjutas 70-ndatel raamatu pealkirjaga “\u00dchem\u00f5\u00f5tmelised inimesed”, mis lihtsalt \u00f6eldes r\u00e4\u00e4gibki ajupestud inimestest, kes ei pea m\u00f5tlema ja ainult teevad. Teevad seda, mida valitsus, re\u017eiim ja \u00fclemused k\u00e4sivad. See on ka meil praegu maailmas n\u00e4htav, eriti ida pool. See sobis meie tegelastega, eriti peategelasega h\u00e4sti ja nii pealkiri s\u00fcndiski,” selgitas Puustusmaa.<\/p>\n
Filmi tegevus toimub nii t\u00e4nap\u00e4eval kui ka 1980. aastatel ja 1990. aastatel. “Stsenaariumi ma kirjutasin enne s\u00f5da ja h\u00e4mmastav on, et kui ma seda n\u00fc\u00fcd ekraanil vaatan, siis ta on p\u00e4ris nagu praegune p\u00e4ev. See n\u00e4rv ja seisund, mis seal filmis on, on praegune hetk. Niimoodi sattus,” lisas re\u017eiss\u00f6\u00f6r.<\/p>\n
“Idee v\u00f5i ajend tuli ikkagi sellest, et mis v\u00f5i kes on “reetur”. Mitte niiv\u00f5rd spioon, aga kes on reetur. Kodumaareeturid, iseenda-reeturid, perereeturid. Mis viib inimese selleni v\u00f5i miks ta selliseks kujuneb, see pakkus mulle huvi.”<\/p>\n
Malmsten kehastab filmis KGB liinis t\u00f6\u00f6tavat inimest. “Sellise “toreda” inimesega, kes millegip\u00e4rast on oma muud tajud maailmaga tasal\u00fclitanud, peale selle, et kus ta t\u00f6\u00f6tab. See, kus ta t\u00f6\u00f6tab ja mida ta teeb, on tema jaoks elu defineeriv. Millegip\u00e4rast ta arvab, et ka tema poeg v\u00f5iks seda sama teha. \u00dcmberringi inimesed v\u00f5iksid tema arvates sellised olla. Eks ta siis seal oma heitlusi l\u00e4bi elab,” selgitas n\u00e4itleja.<\/p>\n
Mait Malmsteni tegelase poja Raul rolli t\u00e4idavad kolm erinevat n\u00e4itlejat. K\u00f5ige nooremat Rauli m\u00e4ngib Leonard Puustusmaa, re\u017eiss\u00f6\u00f6ri poeg, veidi vanemat, aga endiselt noort Rauli Franz Malmsten ja k\u00f5ige vanemat poega Juhan Ulfsak.<\/p>\n
Ta t\u00f5des, et filmiplatsil kunstnike loodud 80-ndate \u00f5hustikus viibimine meeldiv ei olnud. “See atmosf\u00e4\u00e4r, mis korraks tekib, ega selles v\u00e4ga midagi toredat ei ole,” nentis ta. “Aga mingisugune nostalgia ikka tekib, kuna me oleme natukene aega sellel ajal elanud, aga t\u00f5esti, see ei ole meeldiv. See \u00fcmbrus, mis oli meie jaoks kujundatud, et oleks 80-ndad, oli ikkagi natukene nukker.”<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"“Vikerhommikus” r\u00e4\u00e4kisid re\u017eiss\u00f6\u00f6r Andrus Puustusmaa ja \u00fcks peaosat\u00e4itjatest Mait Malmsten peagi kinodesse j\u00f5udvast spioonidraamast “\u00dchem\u00f5\u00f5tmeline mees”. Malmsten t\u00f5des,…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":1292,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[82],"tags":[213,37,33,35,173,34,36,208,209,211,140,207,214],"class_list":{"0":"post-1291","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-filmid","8":"tag-andres-puustusmaa","9":"tag-ee","10":"tag-eesti","11":"tag-eesti-keel","12":"tag-entertainment","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-film","16":"tag-filmid","17":"tag-mait-malmsten","18":"tag-meelelahutus","19":"tag-movies","20":"tag-uhemootmeline-mees"},"share_on_mastodon":{"url":"","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1291","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=1291"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1291\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/1292"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=1291"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=1291"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=1291"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}