Neil, kellele Venemaa president Vladimir Putin on pinnuks silmas, on olnud p\u00f5hjust kahjur\u00f5\u00f5muks: Putini s\u00f5brad Nicol\u00e1s Maduro ja ajatolla Ali Khamenei on l\u00e4inud, Bashar al-Assadist on saanud minevik ja n\u00fc\u00fcd on kord j\u00e4rgmise diktaatori, Putini enda k\u00e4es.<\/p>\n
T\u00f5si, USA ja Iisraeli ootej\u00e4rjekorras on t\u00f5en\u00e4oliselt ka ajatolla j\u00e4rglane, viimase poeg Mojtaba Khamenei. M\u00f5lemad riigid on kinnitanud, et kui Iraani uus liider j\u00e4tkab senist poliitikat, saab ka temast sihtm\u00e4rk. Punkripomm on kindlam kui diplomaatia.<\/p>\n
Berliinis elav sotsioloog Igor Eidman, keda Venemaaga seonduvalt sageli intervjueeritakse, leiab, et ka Putin v\u00f5ib karta enda k\u00f5rvaldamist, eriti kui t\u00f5mmata paralleele Iraaniga, kellega USA pidas ju samuti l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimisi, aga r\u00fcndas Iraani sellele vaatamata.1\u00a0Kui Eidmani h\u00e4\u00e4les on annus irooniat, siis Venemaa propagandistid maalivad t\u00f5emeeli \u00f5udusun\u00e4gusid, mis v\u00f5ib selle k\u00f5ige taustal oodata Putinit ja Venemaad. Aga need s\u00f5numid on m\u00f5eldud ennek\u00f5ike Venemaa auditooriumile osutamaks, kui kohutav ja ebausaldusv\u00e4\u00e4rne n\u00e4htus on l\u00e4\u00e4s.<\/p>\n
Kostab ka Vene allikate kergendatud ohkeid, et Venemaa ehk ei peagi n\u00fc\u00fcd enam Iraanile tasuma oma t\u00e4nuv\u00f5lga tolle tarnitud s\u00f5jatehnika, rakettide ja laskemoona eest, seda enam et k\u00f5ike seda, mida lubati (h\u00e4vituslennukeid, koptereid, \u00f5hut\u00f5rje- ja radaris\u00fcsteeme) on Venemaal endalgi h\u00e4dasti vaja.<\/p>\n
Iraani murdmine ja kurdide k\u00fcsimus<\/p>\n
Asjatundjad on r\u00f5hutanud, et s\u00f5japidamine \u00f5hust ei pruugi Iraani re\u017eiimi murda. Et see niisama lihtsalt ei alistu, seda kinnitab ka uue usujuhi portree kinnitamine re\u017eiimi fassaadile. Tegelik v\u00f5im Iraanis kuulub Islami revolutsioonilisele kaardiv\u00e4ele ja selle juhtkonnale, mille eesm\u00e4rk on kaitsta Iraani Islamivabariiki.<\/p>\n
“Puudub ka poliitiline opositsioon, kes suudaks rahvast organiseerida ja v\u00f5imu \u00fcle v\u00f5tta.”<\/p>\n
Eri hinnanguil on kaardiv\u00e4e suuruseks 125\u00a0000 \u2013 190\u00a0000 isikut. Nii kaardiv\u00e4e kui\u00a0ka regulaararmee infrastruktuuri, s\u00f5jatehnikat ja isikkoosseisu on k\u00fcll s\u00fcsteemselt h\u00e4vitatud, kuid ilma maismaaoperatsioonideta ja kontrollita kogu territooriumi \u00fcle pole v\u00f5imuvahetust v\u00f5imalik tagada. Suuri lootusi on pandud sellele, et Iraani rahvas ise v\u00f5tab ohjad enda k\u00e4tte, kuid seda pole juhtunud. Puudub ka poliitiline opositsioon, kes suudaks rahvast organiseerida ja v\u00f5imu \u00fcle v\u00f5tta.<\/p>\n
Iisraeli armee eruohvitseri ja s\u00f5janduseksperdi Grigori Tamari s\u00f5nul on Iisraeli luure tegelenud sellega, et leida Iraani regulaararmee ohvitserkonna hulgast k\u00f5rgemad ohvitserid, kes oleksid valmis Iraani re\u017eiimi kukutama ja koondama enda \u00fcmber re\u017eiimivastased j\u00f5ud. Ka h\u00e4vitas Iisraeli \u00f5huv\u00e4gi Tamari kinnitusel s\u00fcsteemsete \u00f5hul\u00f6\u00f6kidega piirikaitse Iraani ja Iraagi vahel, selleks et Iraagis paiknevad kurdi \u00fcksused saaksid liikuda takistamatult \u00fcle piiri.2<\/p>\n
Ulatuslikke \u00f5hur\u00fcnnakuid Iraani Kurdistani piirkonna s\u00f5jalistele rajatistele kinnitab ka uudisteportaal i24News. Sama uudistekanali v\u00e4itel on hakanud lahingupositsioone sisse v\u00f5tma siiski vaid Iraani Kurdistani Vaba Elu Parteile alluvad \u00fcksused,3\u00a0kuid teised allikad pole seda kinnitanud. Iraani Kurdistani m\u00e4gipiirkondades paiknevate relvastatud r\u00fchmituste suuruseks on hinnatud 4000\u20138000 v\u00f5itlejat.<\/p>\n
Iraagi Kurdistani regulaarv\u00e4e staatuses oleva Peshmerga suuruseks on arvatavalt (AI kogutud andmeil) kuni 200\u00a0000 v\u00f5itlejat; Kurdistani keskvalitsusele allub sellest umbes kolmandik ja \u00fclej\u00e4\u00e4nud osa on Kurdistani Demokraatliku Partei ja Kurdistani Patriootliku Liidu kontrolli all. Peshmerga koosseisu kuulub samuti eri\u00fcksus ehk Kurdistani Komandoj\u00f5ud (H\u00eazekan\u00ee Komando\u00ee Kurdistan),\u00a0mille suuruseks on hinnatud kuni 10\u00a0000 v\u00f5itlejat. Iraagi kurdide militariseeritud sandarmeeria (Z\u00earevan\u00ee) koosseisus on aga kuni 50\u00a0000 aktiivset v\u00f5itlejat.<\/p>\n
Kuigi Trump on kutsunud kurde Iraani re\u017eiimi vastu v\u00e4lja astuma ja v\u00e4idetavalt on sellega aktiivselt tegelenud nii USA kui\u00a0ka Iisraeli v\u00e4lisluure, siis Iraagi Kurdistani regionaalvalitsuse presidendi Nechirvan Barzani s\u00f5nul ei kavatse Iraagi Kurdistan4\u00a0\u00fcheski konfliktis osaleda. Oma vastuseisu sellele v\u00e4ljendas ka Iraagi v\u00e4lisminister Fuad Hussein USA asjurile.5<\/p>\n
Selle p\u00f5hjuseks v\u00f5ib olla t\u00f5siasi, et kogemustele tuginedes kurdid USA-d v\u00e4ga ei usalda ja USA s\u00f5num pole olnud ka kuigi selge. Kas n\u00e4iteks kurdide kaasamise korral tagatakse neile ka vajalik relvastus ja \u00f5hutugi, sest ilma selleta oleks r\u00fcnnak Iraani \u00fcksuste vastu vaid enesetapp? Ka tuleks ilmselt vastata k\u00fcsimusele, kas ollakse valmis iseseisva Kurdi riigi v\u00f5i v\u00e4hemasti autonoomse piirkonna tekkimisega Iraagi k\u00f5rval ka Iraanis.<\/p>\n
See sobiks suurep\u00e4raselt Iisraelile, kes on ka kurdide \u00fcks suuremaid toetajaid, kuna see tekitaks kaitsva puhvri Iisraeli ja Iraani keskvalitsuse vahele, kuid sellele on kindlasti vastu T\u00fcrgi, kes on k\u00e4sitlenud kurde t\u00fclika probleemina. Pole siis \u00fcllatav, et T\u00fcrgi president Recep Tayyip Erdo\u011fan on Barzanile juba ka ennetavalt helistanud ja oma muret v\u00e4ljendanud.6\u00a0T\u00fcrgi arvamust oleks USA-l raske ignoreerida.<\/p>\n
Kurdide asuala jaguneb praegu p\u00f5hiliselt nelja riigi ehk Iraani, Iraagi, S\u00fc\u00fcria ja T\u00fcrgi vahel. AI kogutud andmetel v\u00f5ib kurde olla neis riikides umbes 30\u201345 miljonit (rahvaloendusi neis riikides pole viimasel ajal tehtud).<\/p>\n
Samadel andmetel elab k\u00f5ige suurem osa kurdidest T\u00fcrgis, seal on neid hinnangulistel 15\u201320 miljonit (18\u201320 protsenti elanikkonnast); Iraanis 8\u201312 miljonit (10 protsenti elanikkonnast), Iraagis 5,6\u20138,5 miljonit (15\u201320 protsenti elanikkonnast) ja S\u00fc\u00fcrias 2,5\u20133,6 miljonit (10\u201315 protsenti elanikkonnast).<\/p>\n
Iraagi kurdide ettevaatlikku hoiakut v\u00f5ib igati m\u00f5ista, sest l\u00e4\u00e4neriigid on kurde pidevalt petnud. 1920. aasta S\u00e8vres’i lepinguga, mis s\u00f5lmiti Esimese maailmas\u00f5ja v\u00f5itjate ja Osmanite riigi vahel, lubati moodustada ka iseseisev Kurdistani riik, kuid seda lepingut ei ratifitseeritud ega asutud seda ka kunagi t\u00e4itma.<\/p>\n
P\u00e4rast T\u00fcrgi vabaduss\u00f5da (1919\u20131923) s\u00f5lmiti uus Lausanne’i leping, millega jaotati Osmanite impeeriumisse kuulunud kurdi alad nelja riigi vahel ning tehti kurdidest suurim ilma riigita rahvas maailmas. Ka viimastes Iraagi ja S\u00fc\u00fcria sisekonfliktides on kurde eba\u00f5iglaselt koheldud ning j\u00e4etud neile antud lubadused enamasti t\u00e4itmata.<\/p>\n
Praeguse seisuga on kurdidel oma autonoomne piirkond Iraagis, S\u00fc\u00fcrias on p\u00e4rast v\u00f5imuvahetust tagatud neile teatud hulk \u00f5igusi, kuid T\u00fcrgi ja Iraan on olnud kurdide \u00f5iguste suhtes t\u00e4iesti t\u00f5rjuvad.<\/p>\n
USA eeskuju ja uued riskid<\/p>\n
USA \u00fclemv\u00f5imu demonstratsioon Iraani vastu on asetanud Iraani senised liitlased Venemaa ja Hiina sisuliselt pealtvaataja rolli ja otseselt pole kumbki Iraani abistama t\u00f5tanud. V\u00e4idetavalt tugineb Iraan raketir\u00fcnnakutes siiski Vene luureinfole ja kasutab droone, mis sisaldavad Venemaal toodetud komponente.<\/p>\n
Ukraina aspektist vaadates paneb USA ressursimahukas s\u00f5jategevus Iraani vastu l\u00f6\u00f6gi alla USA laskemoonavarud ja piirab sellega Ukraina, kuid ka teiste riikide v\u00f5imalusi seda USA-st hankida. Eriti halvasti m\u00f5jub see Ukraina \u00f5hukaitsele, milleks ei j\u00e4tku rakette juba praegu. Samuti kergitab s\u00f5da L\u00e4his-Idas nafta ja gaasi hinda, suurendades seega Venemaa tulusid \u2013 vesi Venemaa s\u00f5javeskile. USA on lubanud n\u00fc\u00fcd ka Indial j\u00e4lle Vene naftat osta.<\/p>\n
Halvim globaalsele julgeolekule on aga olukord, kus rahvusvaheline \u00f5igus enam ei kehti ja maksab vaid j\u00f5ud. See \u00f5igustab ka Venemaa s\u00f5da Ukraina vastu ja legitimeerib Putini tegevuse. Viimasega suheldes ja Ukrainat survestades on Trump seda tegelikult juba ka teinud ning v\u00f5imalik, et Iraani s\u00f5da alustades v\u00f5tnud Putinist koguni eeskuju.<\/p>\n
See on k\u00fcllap p\u00f5hjus, miks Trump ei k\u00e4sitle Putinit ega ka Netanyahut s\u00f5jakurjategijatena, sest s\u00f5da on n\u00fc\u00fcd lubatud vahend ja seal tehakse paratamatult koledaid asju. Ka USA teeb, s\u00f5da on s\u00f5da. Seejuures on USA \u00fcks neid riike, kes ei tunnista Rahvusvahelise Kriminaalkohtu jurisdiktsiooni ja on k\u00e4sitlenud \u00f5igusem\u00f5istmist s\u00f5jas toime pandud kuritegude \u00fcle omaenda prerogatiivina. See kaitseb p\u00f5him\u00f5tteliselt s\u00fc\u00fcdistuste eest ka Trumpi ennast, ent v\u00e4hemasti Nobeli rahupreemia komitee v\u00f5ib n\u00fc\u00fcd kergendatult hingata.<\/p>\n
Putini varuplaan<\/p>\n
USA keskendumise t\u00f5ttu Iraanile on rahuk\u00f5nelused Venemaa ja Ukraina vahel j\u00e4\u00e4nud ootele, kuid Donbassi k\u00fcsimus pole p\u00e4evakorrast hoopiski mitte kadunud. Trump n\u00f5uab j\u00e4relej\u00e4tmatult, et Ukraina teeks diili, kuna n\u00fc\u00fcd on tal kaarte veelgi v\u00e4hem. Venemaa on omalt poolt \u00e4hvardanud, et kui Ukraina Donbassi k\u00fcsimuses j\u00e4rele ei anna, v\u00e4ljub Venemaa rahuk\u00f5nelustelt. Sellega seoses on Venemaa hakanud r\u00e4\u00e4kima varuplaanist s\u00f5ja j\u00e4tkamiseks ja see peaks \u00e4ra hirmutama nii Ukraina kui\u00a0ka Euroopa.<\/p>\n
Varupaani \u00fcheks aktiivsemaks tutvustajaks on kujunenud Valeri Solovei, kellel on hea v\u00e4ljund Ukraina meediasse. Siiani konspiroloogina tuntud ja Kremli telgitaguseid vahendanud Solovei esineb sedakorda otse Kremli ruuporina. Solovei s\u00f5nul valmistab Venemaa ette varuplaani juhuks, kui l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimised Ukrainaga nurjuvad.<\/p>\n
See plaan sisaldab tema s\u00f5nul kolme elementi: suurt mobilisatsiooni, veelgi p\u00f5hjalikumat s\u00f5jamajandusele \u00fcleminekut ja teise rinde avamist Euroopas.7\u00a0Kanalile \u0418 \u0413\u0440\u044f\u043d\u0443\u043b \u0413\u0440\u044d\u043c nimetab Solovei teise rindena Balti riike.8\u00a0Varem on ta r\u00e4\u00e4kinud as\u00fcmmeetrilisest tegevusest k\u00f5igi Euroopa riikide vastu.<\/p>\n
Goebbelsliku kavalusega, just nagu s\u00f5jav\u00e4ekohuslasi hoiatades, esitab Solovei seda s\u00f5numit kui s\u00f5bralikku n\u00f5uannet kaasmaalastele mobiliseerimise v\u00e4ltimiseks. Ta soovitab k\u00f5igil mobilisatsiooni alla kuuluvatel meestel vahetada elukohta, varuda endale sularaha ja valmis seada k\u00f5ike vajalikku sisaldav nn ohukohver, kus oleks soe pesu, raha, nutitelefon (j\u00e4litamise eest kaitsva SIM-kaardiga) jms.<\/p>\n
V\u00e4ikeettev\u00f5tjaile soovitab Solovei volitada oma ettev\u00f5tte juhtimiseks usaldusv\u00e4\u00e4rne isik ja ka oma raha m\u00f5nele usaldusisikule \u00fcle kanda. Kaitstud pole ta s\u00f5nul keegi. Politseile ja Rosgvardiale ei ole Solovei arvates \u00fcldse raske miljon sobivas eas meest kokku koguda, kuna eba\u00f5nnestumise korral ootab neid ennast rindele saatmine. Sobivas eas mehed v\u00f5idakse kinni pidada kus tahes: t\u00f6\u00f6kohal, poes, bussipeatuses, metroos jne.<\/p>\n
“Nii on Putinil tegelikult valida kahe otsuse vahel: kas s\u00f5da l\u00f5petada v\u00f5i kuulutada v\u00e4lja mobilisatsioon.”<\/p>\n
T\u00f5si on, et praegu hukkub Ukraina rindel igas kuus kuni 10\u00a0000 Vene s\u00f5durit rohkem, kui neid suudetakse juurde v\u00e4rvata, ehk bilanss on negatiivne. Nii on Putinil tegelikult valida kahe otsuse vahel: kas s\u00f5da l\u00f5petada v\u00f5i kuulutada v\u00e4lja mobilisatsioon, enne kui Ukraina m\u00f5nest alamehitatud rindel\u00f5igust l\u00e4bi murrab.<\/p>\n
Seni on Venemaa kasutanud l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimiste protsessi venitamistaktikana edasiste sanktsioonide v\u00e4ltimiseks ja Ukrainale s\u00f5jalise toetuse piiramiseks, sest rahuprotsessist v\u00e4ljumisega v\u00f5ib Venemaa kaotada Trumpi soosingu. Uued \u00e4hvardused k\u00f5nelevad seega pigem sellest, et Venemaal on l\u00e4inud rahuprotsessiga tegelikult juba v\u00e4ga kiireks ja \u00e4hvardus sellest v\u00e4ljuda on vaid t\u00fchi retoorika.<\/p>\n
Venemaa kriitilise piiri peal<\/p>\n
Venemaa endise peaministri Mihhail Kasjanovi9\u00a0hinnangul on Putin m\u00e4nginud end tupikusse, millest ei ole \u00fchtegi head v\u00e4ljap\u00e4\u00e4su.\u00a0Riigi majanduslik ja finantsiline olukord halveneb, seis armee elavj\u00f5uga on \u00fcha probleemsem ning aina raskem on v\u00e4rvata uusi\u00a0kontraktnik’uid.<\/p>\n
Samas on Kasjanov veendunud, et mobilisatsiooni Putin kardab ja selle peale ta v\u00e4lja ei l\u00e4he. Kasjanovi arvates on Putin endale juba teadvustanud, et ta v\u00f5ib s\u00f5ja kaotada, kuid tal pole kuhugi ka taganeda ning ainuke \u00f5lek\u00f5rs, mis talle veel on j\u00e4\u00e4nud, on Donald Trump ja lootus, et tal \u00f5nnestub Trumpiga ka edaspidi manipuleerida ja panna ta Anchorage’i vaimus veelgi rohkem Ukrainat survestama.<\/p>\n
Kasjanov on veendunud, et Putin n\u00e4rveerib t\u00f5siselt ja on valmis s\u00f5da l\u00f5petama. Sellele viitab Kasjanovi s\u00f5nul t\u00f5siasi, et Ukraina-Vene rahuk\u00f5neluste delegatsioonides osalevad poliitikute k\u00f5rval ka s\u00f5jav\u00e4elased, kes arutavad konkreetseid asju: kuidas reaalselt lahingutegevus l\u00f5petada; kuidas tagada s\u00f5jav\u00e4e tagasit\u00f5mbumine v\u00f5i kuidas seda kontrolli all hoida jne. See on l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimiste produktiivne osa, ilma milleta pole s\u00f5ja l\u00f5petamine v\u00f5imalik.<\/p>\n
S\u00f5ja l\u00f5petamiseks, m\u00f6\u00f6nab Kasjanov, vajab Putin aga h\u00e4dasti Donbassi v\u00f5idukat \u00fclev\u00f5tmist, mille Ukraina on aga v\u00e4listanud. Nii l\u00f5petab Venemaa ta s\u00f5nul s\u00f5japidamise l\u00f5puks ikkagi vaid siis, kui USA ja l\u00e4\u00e4s Venemaad selleks veenvalt survestavad.10<\/p>\n
See intervjuu on salvestatud enne USA ja Iisraeli aktsioonide “Epic Fury” ja “Roaring Lion” algust ja v\u00f5ib arvata, et USA t\u00e4helepanu nihkumine Iraanile annab Venemaale hinget\u00f5mbeaega, et hirmutamisega Ukrainat ja Euroopat survestada ning neile oma tingimused peale suruda. Euroopa Liidu abi blokeeriv Ungari on selles Venemaale suureks toeks.<\/p>\n
Taustal USA vahevalimised<\/p>\n
Kuna l\u00e4henevad novembri vahevalimised USA-s, Epsteini skandaal kogub hoogu ja Donald Trumpi reitingud USAs langevad, siis on ilmselge, et olukorda \u00fcritatakse parandada v\u00e4lks\u00f5dadega Venezuelas ja Iraanis ning l\u00e4hiajal v\u00f5ib-olla Kuubal v\u00f5i veel kuskil.<\/p>\n
Aeg novembris toimuvate USA vahevalimisteni tiksub, valimiskampaania on sisuliselt juba k\u00e4ivitunud ja aega USA valijate p\u00f6\u00f6ramiseks enam palju pole. Erinevate arvamusk\u00fcsitluste andmetel on Trumpi toetus langenud juba alla 40%, mida v\u00f5imul presidendi puhul peetakse kriitiliselt v\u00e4ikeseks.<\/p>\n
Kokkuv\u00f5ttes v\u00f5ib t\u00f5deda, et maailma julgeoleku olukord on mattunud paksu s\u00f5jauttu, kus madin k\u00e4ib mitmel suunal ja on teadmata, milline on tulemus, kui udu \u00fckskordi hajub. Ilmselt ei haju see siiski mitte enne USA vahevalimisi ja m\u00f5nel hinnangul ka mitte enne, kui Trumpi ametiaeg natuke v\u00e4hem kui kolme aasta p\u00e4rast l\u00e4bi saab. Venemaale on see kolm aastat aeg, kui annab veel s\u00f5japokkerit m\u00e4ngida. M\u00f5ned kaardid selleks ju veel on.<\/p>\n
9 Mihhail Kasjanov \u2013 Venemaa rahandusminister (1999), peaministri esimene aset\u00e4itja ja peaminister (2000\u20132004). Peaminsitriks sai p\u00e4rast peaministri Vladimir Putini vannutamist presidendiks 2000. aasta mais. Valitsusest lahkumise j\u00e4rel alustas opositsioonilist tegevust, 2008. aastal soovis kandideerida Venemaa presidendivalimistel, kuid keskvalimiskomisjon tema kandidatuuri ei kinnitanud. Lahkus Venemaalt 2022. aastal, elab 2023. aastast peale Riias.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Neil, kellele Venemaa president Vladimir Putin on pinnuks silmas, on olnud p\u00f5hjust kahjur\u00f5\u00f5muks: Putini s\u00f5brad Nicol\u00e1s Maduro ja…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":113439,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[80],"tags":[26,27,324,37,33,35,34,36,31,32,21,619,1925,22387,4376,28,29,95,11291,19,25,1278,1049,23,24,262,22,19433,325,20,59087,96,30,661,92,93,94],"class_list":["post-129424","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-maailm","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-donald-trump","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-iisrael","tag-iraan","tag-kurdid","tag-lahis-ida","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-maailm","tag-mihhail-kasjanov","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-sirp","tag-soda","tag-top-stories","tag-topstories","tag-ukraina","tag-uldised-uudised","tag-ulo-mattheus","tag-usa","tag-uudised","tag-valeri-solovei","tag-venemaa","tag-viimased-uudised","tag-vladimir-putin","tag-world","tag-world-news","tag-worldnews"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116232027153469873","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/129424","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=129424"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/129424\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/113439"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=129424"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=129424"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=129424"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}