{"id":129425,"date":"2026-03-15T07:32:10","date_gmt":"2026-03-15T07:32:10","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/129425\/"},"modified":"2026-03-15T07:32:10","modified_gmt":"2026-03-15T07:32:10","slug":"margus-allikmaa-betoonita-saaks-eestis-kultuuri-teha-vaid-kaks-kuud-aastas-id","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/129425\/","title":{"rendered":"Margus Allikmaa: betoonita saaks Eestis kultuuri teha vaid kaks kuud aastas | ID"},"content":{"rendered":"

Praegu on Eestis ebakindel majanduskliima, mis ilmselt muutub veel j\u00e4rjest ebakindlamaks nii geopoliitilistel kui ka muudel p\u00f5hjustel. Kas see seab uusi eesm\u00e4rke, uusi rolle ka kultuurkapitalile?<\/p>\n

Alustaksin hoopis natuke kaugemalt, m\u00e4rtsi alguses toimus tore majanduskonverents “Tuulelohe lend”. Seal oli koos Eesti majanduseliit ja r\u00e4\u00e4giti oma muljetest, mis olukorras ollakse ja kas on ebakindlus v\u00f5i ei ole. Tegelikult tuli sealt v\u00e4ga ilusti v\u00e4lja, et kuigi geopoliitiline ja muu ebakindlus eksisteerivad, siis reaalmajanduses tuleb ettev\u00f5tetel ikkagi kogu aeg tegutseda. Tuleb teha, mitte m\u00f5elda sellele ebakindlusele. Tegelikult oldi \u00fclimalt positiivsed; saalis korraldati k\u00fcsitlusi, kus 71 protsenti inimestest vastas, et ebakindlus ei ole see, mis Eesti t\u00e4nast majanduspilti ja ettev\u00f5tluskeskkonda m\u00f5jutab. Hoopis oma ettev\u00f5tlikkus on palju olulisem. See oli lihtsalt taustaks.<\/p>\n

Okei, aga kultuuriinimestel ikka natukene ebakindlust on. Ma olen nii kuulnud.<\/p>\n

Jah, aga kui sellest avalikult r\u00e4\u00e4gitakse, siis loomulikult tekitab see emotsionaalset ebakindlust k\u00f5igis meis. Kui me aga v\u00f5tame kultuurkapitali ja vaatame puhtalt seda, kuidas meie asutus on suutnud toetada neid, kes on kultuurielus aktiivsed ning otsivad oma ideede teoks tegemiseks rahalist ressurssi, siis kultuurkapitali toetus ja v\u00f5imalused toetusi maksta ei ole viimastel aastatel v\u00e4henenud. Vastupidi, need on pigem suurenenud.<\/p>\n

Saan aru, et tahtmised on suured ja kasvavad tihti kiiremini kui v\u00f5imalused, aga pikas plaanis on kultuurkapitali suutlikkus erinevaid kultuuriprojekte rahastada olnud selgelt positiivne trend.<\/p>\n

Veelgi enam, kultuurkapital on viimastel aastatel hakanud maksma loomet\u00f6\u00f6tasusid. Minu hinnangul on see v\u00e4ga oluline uus toetuseliik vabakutselistele, kellel puudus varem tihtipeale isegi elementaarne v\u00f5imalus saada tasuta arstiabi. See loomet\u00f6\u00f6tasu loob l\u00fchikeseks perioodiks selle v\u00f5imaluse ja on selgelt positiivne m\u00e4rk. Hea k\u00fcll, neid vabakutselisi pole v\u00e4ga palju. P\u00f5hiliselt puudutab see kujutavaid kunstnikke, aga aitab palju ka n\u00e4iteks filmi valdkonnas re\u017eiss\u00f6\u00f6re, kui tekib kahe projekti vahel paus v\u00f5i t\u00f5lkijaid, kes t\u00f5lgivad korraga mitmeid keerukaid ja mahukaid teoseid, ja k\u00f5rvalt\u00f6\u00f6 aeglustaks t\u00f5lket\u00f6\u00f6 protsessi oluliselt. Kujutava ja rakenduskunsti sihtkapital maksab loomet\u00f6\u00f6tasusid teistest sihtkapitalidest kordi enam \u2013 \u00fcldjuhul on teiste valdkondade inimestel tavaliselt veel kuskil m\u00f5ni t\u00f6\u00f6 ja sotsiaalsed tagatised olemas, aga isegi kui me suudame sada inimest aastas teatud perioodiks tasuta arsti juurde viia, on see suur asi. See on \u00fcks v\u00e4ike n\u00e4ide, mis peaks valdkonda positiivsust ja kindlustunnet andma.<\/p>\n

M\u00e4rke on veelgi: n\u00e4iteks viimaste aastate jooksul on kultuuriministeerium olnud sunnitud k\u00e4rpima, mis on praeguses majandusolukorras, kus peame kaitsesuunalisi vahendeid kasvatama, t\u00e4iesti loogiline. See aga t\u00e4hendas ohtu, et keegi j\u00e4\u00e4b t\u00e4iesti rahastuseta. Kultuurkapitalil oli t\u00e4nu vahendite kasvule v\u00f5imalus v\u00f5tta k\u00f5ikide meie suurte festivalide rahastus enda kanda. See s\u00fcndis t\u00e4nu sellele, et hasartm\u00e4ngumaks oli j\u00e4rsult kasvanud ja kuna kultuuriehitistele minev raha kasvas kordades kiiremini kui sihtkapitalide vahendid kultuuriprojektide toetuseks, siis me v\u00f5tsime n-\u00f6 betoonist raha \u00e4ra ja panime selle kultuuriprojektide peale. See on reaalne raha, mis j\u00f5uab inimeste k\u00e4tte, ning ka see on positiivne m\u00e4rk, mis n\u00e4itab, et k\u00f5ik ei l\u00e4he halvemaks \u2013 m\u00f5ni asi l\u00e4heb ka paremaks.<\/p>\n

Margus Allikmaa Autor\/allikas: Ken M\u00fcrk\/ERR<\/p>\n

Kuidas kultuurkapital n\u00e4eb ennast: kas olete pigem p\u00e4\u00e4ster\u00f5ngas v\u00f5i arengumootor?<\/p>\n

P\u00e4\u00e4ster\u00f5ngas kindlasti mitte. Need festivalid said ka varem osaliselt kultuurkapitalilt raha, me lihtsalt v\u00f5tsime n\u00fc\u00fcd kogu rahastuse 100-protsendiliselt enda peale. Nad oleksid nagunii meie ukse taha tulnud ja ilma selge v\u00e4lja\u00fctlemiseta oleks ebakindlus festivalide tuleviku suhtes olnud suurem.<\/p>\n

Mis festivalidest need on?<\/p>\n

Neid on palju: k\u00f5ik Eesti suured festivalid, nagu Tallinn Music Week, Eesti Muusika P\u00e4evad, P\u00e4rnu Muusikafestival, erinevad orelifestivalid ning filmi-, kunsti- ja teatrifestivalid \u00fcle Eesti. Kokku on neid \u00fcle viiek\u00fcmne nimetuse. Varem olid nad osalisel kultuurkapitali rahastusel, n\u00fc\u00fcd aga t\u00e4ielikult meie kanda.<\/p>\n

Aga kultuurkapitali roll on ennek\u00f5ike toetada loovust ja \u00fcksikisikut \u2013 seda autorit ja interpreeti. Meil on kaheksa sihtkapitali, kes toimetavad autonoomselt ja otsustavad oma prioriteedid kaheks aastaks ise, kuid \u00fcldistatult peab fookus olema loovisikul, toetada loovust. Nii nagu asutus 101 aastat tagasi loodi, nii peab see ka j\u00e4tkuma, sest loovuse pealt tekib kultuur, mitte vastupidi. Kui me selle \u00e4ra unustame, on halvasti. Kuid ma ei arva hetkekski, et seda on unustatud. Sihtkapitalid on l\u00e4bi aegade pidanud silmas, et toetus j\u00f5uaks konkreetse kunstnikuni, autorini, interpreedini. Isegi kui toetame institutsioone, nagu muuseume, teatreid v\u00f5i filmiprojekte, siis on sihtkapitalile oluline, et asutuse kaudu j\u00f5uaks raha loova inimeseni.<\/p>\n

See on ainu\u00f5ige, sest fookuses peab olema loov isik ja loovus.<\/p>\n

Kui n\u00fc\u00fcd veel natuke rahast r\u00e4\u00e4kida, siis raha osas toimus eelmise aasta l\u00f5pus ka selline huvitav vangerdus, et seadusemuudatusega v\u00e4hendati kaughasartm\u00e4ngumaksu. Kuidas te sellesse suhtute? Kas usute, et see muudatus toob kulkale kokkuv\u00f5ttes veel rohkem raha?<\/p>\n

Olen seda korduvalt ajakirjandusele \u00f6elnud: see on \u00f5nnem\u00e4ng. Mina ei tea tulemust, see on praegu prognoosimatu. \u00dchelt poolt \u00fctleb loogika, et soodsam maksukeskkond ja lihtsamad reeglid v\u00f5iksid muuta Eesti atraktiivseks kohaks kaughasartm\u00e4ngufirmade registreerimiseks. Teisalt aga ei suhtu riigid, kus m\u00e4ngijad asuvad, nad on \u00fcle maailma laiali, sellesse \u00fcksk\u00f5ikselt. Kuulen P\u00f5hjamaade, Briti ja Iiri kolleegidelt, et nad on \u00fcsna pahased ja rakendavad vastumeetmeid, et nende hasartm\u00e4ngurite raha ei tuleks Eestisse. Jutt Euroopa kaupade ja teenuste vabast liikumisest on ilus, aga praktikas see alati ei realiseeru. Mis l\u00f5puks juhtub, ei saa t\u00e4na veel \u00f6elda.<\/p>\n

Kui j\u00e4tta k\u00f5rvale k\u00fcsimus, kas raha tuleb juurde, siis Tanel Teini ja teiste toetajate suur idee on iseenesest \u00f5ilis: kultuurile ja spordile tuleb vahendeid lisaks. Selle suure idee vastu ei ole m\u00f5istlik s\u00f5dida. Kuid mul on isiklik kahtlus seoses kahe eesm\u00e4rgiga: leida vahendeid spordiobjektidele ja motiveerida erakapitali rohkem annetama. Kui spordiehitiste loogika on lihtne ja selge \u2013 tuleb raha ja ehitame \u2013, siis erakapitali kaasamise lahendus ei ole mulle l\u00f5puni arusaadav. Kuidas meelitab \u00fcks rahakott kultuurkapitalis erakapitali rohkem annetama kultuurile ja spordile? See, et korraldaja saab annetuse puhul kultuurkapitalilt poole summast juurde, motiveerib k\u00fcll korraldajat toetajaid otsima ja leidma, kuid ma pole \u00e4risektorilt saanud kinnitust, et nad selle t\u00f5ttu rohkem annetama hakkaksid.<\/p>\n

Eestis toetatakse kultuuri tavaliselt sponsorluse korras \u2013 antakse raha v\u00f5i soodustusega teenust, aga vastu soovitakse reklaami v\u00f5i turunduslikku v\u00e4ljundit, n\u00e4iteks logo plakatil v\u00f5i m\u00fctsil. See on ettev\u00f5tte \u00e4rikulu ja reklaamikulu, mitte annetus. Annetus on aga midagi, mille eest ei saa midagi vastu \u2013 annetuse eest ei saa n\u00f5uda logo m\u00fctsi peale. See v\u00f5ib minu meelest hakata eraraha kaasamist hoopis p\u00e4rssima. Reeglid tuleb v\u00e4ga selgelt l\u00e4bi m\u00f5elda ja see on m\u00f5neti kultuurkapitali vastutus need reeglid s\u00f5nastada. Siin oleme dilemma ees. Lisaks peab avaliku raha kasutust kontrollima. Kultuurkapitalil on keeruline \u00fclesanne hakata kontrollima kahe lepingu vahelisi seoseid, kus \u00fcks on annetus ja teine reklaamiteenus. See on lahendatav, aga oluline on, et kultuurisektorisse tuleks raha juurde. Kui see \u00f5nneks l\u00e4heb, aga seda veel ei tea.<\/p>\n

Aga selles seadusemuudatuses oli ka selline viga, et netikasiinode omanikud ei pidanud n\u00fc\u00fcd paar kuud \u00fcldse oma netok\u00e4ibelt maksu maksma. Viga parandati ja ettev\u00f5tetele anti ka v\u00f5imalus teha kulkale v\u00f5i rahandusministeeriumile n-\u00f6 annetusi, kuid mitte k\u00f5ik neist seda ei teinud. Kas kulka saab selle kaotatud raha valitsuselt tagasi?<\/p>\n

Mina ei kahtle. Olen \u00fcsna kindel, et saame. Deklaratsioonide j\u00e4rgi, mida hasartm\u00e4ngukorraldajad pidid ikkagi esitama, selgus, et vahe tehtud annetuste ja maksmata j\u00e4\u00e4nud maksu vahel j\u00e4i kuskile 30 protsendi juurde. Ikkagi terve rida hasartm\u00e4ngukorraldajaid k\u00e4itus korrektselt ja tegi annetused \u00e4ra. K\u00fcllap see kordub veebruari eest uuesti. Peaminister Kristen Michal on korduvalt eri k\u00f5nepultidest lubanud tekkiva vahe kompenseerida, ja k\u00fcll see kompenseeritakse. Mul ei ole p\u00f5hjust arvata, et see lubadus unustatakse; see on kultuuri jaoks liiga oluline raha ja ma ei ole riigi suhtes nii ebausklik.<\/p>\n

Aga kas teie k\u00e4est on keegi \u2013 kas rahandusministeerium v\u00f5i riigikogu liikmed \u2013 vabandust ka palunud selle vea p\u00e4rast?<\/p>\n

Mina ei v\u00f5ta seda seadusloome apsu nii traagiliselt, kuigi sellest tehti suur poliitiline number. Selliseid asju on varemgi juhtunud, aga neid pole nii suureks r\u00e4\u00e4gitud. Vabandus mind ei huvita; mind huvitab see, et augustikuu jaotuseks oleksid need rahad kompenseeritud. See on t\u00e4htis. Seni katame vajadused reservidest, meil likviidsusprobleemi ei ole.<\/p>\n

Margus Allikmaa Autor\/allikas: Ken M\u00fcrk\/ERR<\/p>\n

Sellest aastast toetab kulka sporti ja kultuuri senisest v\u00f5rdsemalt ehk spordi rahakott l\u00e4ks paksemaks. Mis muudatusi t\u00e4psemalt see samm kaasa toob? \u00a0<\/p>\n

Jah, nii see on. See muudatus tehti, sest varem said seitse sihtkapitali raha nii hasartm\u00e4ngumaksust kui ka alkoholi- ja tubakaaktsiisidest, kuid spordi sihtkapital loodi hiljem ja tema laekumine tuli ainult tubaka- ning alkoholiaktsiisist. Kuna need aktsiisid on aastaid paigal seisnud v\u00f5i eelmisel aasta miinuskasvuga, siis spordi eelarve k\u00fclmus kinni aastateks, samal ajal kui teiste sihtkapitalide oma t\u00e4nu hasartm\u00e4ngumaksule kasvas. \u00dche sihtkapitali erinev rahastamine tundus arusaamatu ja muudatus oli vajalik v\u00f5rdse kasvu tagamiseks. Kultuur ei saa v\u00e4hem. V\u00e4hem saaks ta siis, kui kogulaekumine v\u00e4heneks. V\u00f5tsime eelmise aasta baasiks ja jagasime vahendid nii, et keegi ei kaotanud \u2013 sport ei saanud j\u00e4rsult hiigelsummasid juurde ja teiste kasv v\u00f5ib-olla \u00fcheks aastaks pisut pidurdub, aga keegi ei j\u00e4\u00e4nud v\u00e4hemaga.<\/p>\n

R\u00e4\u00e4gime natuke kultuuriehitistest. Kas te saate \u00f6elda, et investeeringud betooni ei s\u00f6\u00f6 \u00e4ra loometoetusi, nagu m\u00f5nikord kardetakse?<\/p>\n

Neid asju tahetakse kuidagi alati kokku liita. Need on tegelikult eraldi rahakotid ja neid ei saa lihtsalt kokku liita. Betooni rahakott loodi hiljem juurde ja mina olin \u00fcks selle idee autoritest. Ehitiste rahastamisviis on seaduses t\u00e4iesti eraldi punkti all.<\/p>\n

Aasta tagasi me siiski timmisime proportsioone \u00fcmber ja t\u00f5stsime seadust muutes ehitiste fondist raha kultuuriprojektide peale, sest betooni rahakott oli hakanud liiga kiiresti kasvama t\u00e4nu hasartm\u00e4ngumaksu laekumisele.<\/p>\n

Kuid me ei saa kogu ehitiste raha pehmele poolele t\u00f5sta. Loomulikult saaks seadusandja seda ka teha, kui nii otsustatakse. Kuid tihti unustame \u00e4ra selle, et Eestis saab \u00f5ues puu all kultuuri teha vaid kaks kuud aastas, k\u00fcmme kuud tuleb tegutseda ruumides \u2013 seda infrastruktuuri on vaja. See betoon on ju kultuuriinimeste endi tellimus: Estonia teater tahab maja, muuseumid tahavad pindu, filmirahvas paviljoni. Mitte kultuurkapital v\u00f5i riigiametnikud. Ja seda tuleb \u00f6elda, et k\u00f5ik kultuurkapitali rahaga ehitatud objektid on kultuurielu elavdanud, \u00fckski pole seisma j\u00e4\u00e4nud peale valmimist.<\/p>\n

Loodame siis, et ERR-i uus telemaja saab ka peale valmimist riigilt programmi jaoks senisest rohkem raha juurde.<\/p>\n

Isegi kui ei saa, siis tootmine l\u00e4heb odavamaks.<\/p>\n

Margus Allikmaa Autor\/allikas: Ken M\u00fcrk\/ERR<\/p>\n

Te mainisite Estonia juurdeehitust ja filmilinnakut, aga mis pilguga vaatate teistele n-\u00f6 t\u00e4htsatele kultuuriobjektidele, millest k\u00f5ik sugugi ei kerki? Narva Kreenholmis pole midagi tehtud.<\/p>\n

Filmilinnak kindlasti kerkib. Kreenholmi \u00e4riplaan aga tehti teisel ajal ja teistes tingimustes. Seda esiteks. Ja teiseks ma \u00fctlen otse: Eesti kultuurirahaga Rootsi pensionifondi investeeringut p\u00e4\u00e4sta ei ole esmat\u00e4htis, palju teisi asju on vaja teha.<\/p>\n

Kreenholm seal rahasaajate nimekirjas siiski on ja p\u00fcsib. Kas on v\u00f5imalik hangunud projekte nimekirjast ka kustutada?<\/p>\n

See otsus on poliitikute teha. Kreenholmi puhul on oluline m\u00e4rkida ka seda, et isegi kui see kompleks valmis ehitataks, siis Narva linnal puudub t\u00e4na kate selle keskkonna t\u00f6\u00f6s hoidmiseks ja k\u00fctmiseks ja valgustamiseks. Vaja on kohaliku omavalitsuse toetust, muidu see asi p\u00fcsti ei p\u00fcsi. Narval seda v\u00f5imekust praegu pole. Siiani pole tulnud v\u00e4hemalt \u00fchtegi signaali. \u00dchel kohtumisel, kuhu oli kokku kutsutud palju kultuurisektori esindajaid, ja kus uuriti huvi pindade rentimise vastu, tuli sel \u00f5htul tellimus vaid 30 ruutmeetrile. Sadade ruutmeetrite valmis ehitamine sellistes oludes ei ole praegu m\u00f5istlik. Ma ei taha arvustada narvakaid ega seda otsust, mis tehti teistes oludes, kus loodeti turismile ja millele iganes. Reaalsus on t\u00e4na seda projekti ei soosi, nii et pole m\u00f5tet hakata sinna investeerima.<\/p>\n

Kas varjusurmas objektide raha istub teil lihtsalt kontol v\u00f5i saate sellega midagi teha ka?<\/p>\n

Ei, see ei seisa niisama. See raha on meil teiste majade jaoks ringluses.<\/p>\n

Margus Allikmaa Autor\/allikas: Ken M\u00fcrk\/ERR<\/p>\n

Aga r\u00e4\u00e4kides loomeinimestest, kes teilt raha saavad \u2013 m\u00f5nikord kostab h\u00e4\u00e4li, et ekspertkomisjonid on kallutatud ja toetusi saavad \u00fched ja samad inimesed. Kas see kriitika j\u00f5uab teieni?<\/p>\n

J\u00f5uab k\u00fcll. Aga mida teha? V\u00e4ikeses riigis tunnevad k\u00f5ik k\u00f5iki, aga me ei saa ju tuua eksperte p\u00f5llumajandusest kultuuri hindama. Me peame ikkagi samast sektorist need eksperdid leidma. Seda esiteks. Aga teiseks vahetub koosseis iga kahe aasta tagant. Kui me arvame, et seal on hirmsasti korruptiivsust, eks siis v\u00f5tke naljaga pooleks seda nii, et kahe aasta jooksul saavad \u00fche seltskonna s\u00f5brad ja j\u00e4rgmise kahe aasta jooksul teise seltskonna s\u00f5brad.<\/p>\n

Vaatame otsa statistikale. Me s\u00f5lmime aastas kuskil 11 000 \u2013 12 000 lepingut, see on suur arv toetuse saajaid. Kuigi head tegijad saavad toetust korduvalt, tuleb uusi inimesi v\u00e4ga palju juurde. V\u00f5in kinnitada, et korruptsiooni ei ole. Kallutatust v\u00f5ib olla, see on paratamatu. Igal sihtkapitali koosseisul kujunevad v\u00e4lja omad eelistused, omad prioriteedid. Aga siis tuleb kahe aasta p\u00e4rast uus koosseis ja neil on juba sootuks teised eelistused.<\/p>\n

Siiski juhtub, et m\u00f5ni, kes toetust ei saa, l\u00e4heb kohtusse. Arte Film sai oma kaebusele esimese astme kohtus \u00f5iguse, aga teie polnud otsusega n\u00f5us ja l\u00e4ksite apellatsiooniga edasi ringkonnakohtusse. Mis on teie apellatsiooni sisu \u2013 mis v\u00e4idetega vastu vaidlete ?<\/p>\n

Sisu on see, et kultuurkapitali seaduse j\u00e4rgi ei saa sihtkapitali otsust vaidlustada. See on must-valgelt kirjas. See on ka haldusmenetluse seadusega koosk\u00f5las. Nii lihtne konstruktsioon, aga eks n\u00fc\u00fcd selgus, kas see peab v\u00f5i mitte. Esimeses astmes kohtunik sellele v\u00e4ga t\u00e4helepanu ei p\u00f6\u00f6ranud.<\/p>\n

Lisaks p\u00fc\u00fcame veel kord veenda kohtunikke, et kultuuris hakata projekte hindama ja neid pingeritta panema, mida esimene kohtuaste soovitas, ei ole m\u00f5istlik. Kuidas see meid targemaks teeb? See tekitaks vaid asjatut pinget ja solvumist \u2013 miks peame tekitama olukorra, kus keegi saab teada, et ta sai 20 punkti kellegi 65 vastu? Need on asjatud pinged ja kellele seda vaja on.<\/p>\n

Millal ringkonnakohtust otsus v\u00f5iks tulla?<\/p>\n

Sinna l\u00e4heb aega. V\u00f5ibolla s\u00fcgisel.<\/p>\n

Aga siiski \u2013 kas tagasiside toetusest ilmaj\u00e4\u00e4nud loomeinimestele ei v\u00f5iks olla p\u00f5hjalikum kui lihtsalt “oli palju soovijaid ja teie projekt ei osutunud valituks”?<\/p>\n

Me oleme ju n\u00e4inud, et iga tagasiside on ka vaidlustatav. Kuidas me t\u00f5estame, et \u00fchel projektil on suurem rahvusvaheline v\u00e4ljund kui teisel projektil, mis sai raha? V\u00f5ib-olla alles siis, kui m\u00f5lemad oleks realiseerunud, aga meil pole k\u00f5igile raha anda. See tekitaks l\u00f5putuid vaidlusi selle \u00fcle, kelle projekt on potentsiaalselt parem.<\/p>\n

Keeruline olukord igal juhul. Kuidas on lood loomet\u00f6\u00f6tasudega? Kas kunstnikul on v\u00f5imalik valida loometoetuse ja loomet\u00f6\u00f6tasu vahel?<\/p>\n

Loomet\u00f6\u00f6toetust kui sellist enam ei ole, on ainult loomet\u00f6\u00f6tasu. T\u00f6\u00f6 on t\u00f6\u00f6 ja selle eest tuleb maksta maksud. Nii lihtne see loogika ongi. Kui inimene tahab ennast arendada, on v\u00f5imalik alati stipendiumit k\u00fcsida. Ma ei m\u00f5ista nurinat, et maksud v\u00f5etakse summast maha; see on suur edasiminek, et loovisikud saavad sotsiaalsed tagatised ja arstiabi kasv\u00f5i mingiks perioodiks.<\/p>\n

Kas see on osa kultuurkapitali agendast teha midagi \u00e4ra vabakutseliste kunstnike sotsiaalsete tagatiste heaks?<\/p>\n

Absoluutselt. Aga see ei ole meie enda v\u00e4ljam\u00f5eldis, see on selgelt sektori tellimus olnud.<\/p>\n

Margus Allikmaa Autor\/allikas: Ken M\u00fcrk\/ERR<\/p>\n

Kui palju te \u00fcldse loomeinimesi kuulate, n\u00e4iteks nendega kokku saate?<\/p>\n

Sihtkapitalid kohtuvad valdkonna esindajatega ja kuulavad nende muresid. Infovahetus ju k\u00e4ib. \u00dche v\u00f5i teise loomevaldkonna eksperdid esindavad oma eriala ja teavad, mis valdkonnas toimub. Nad on aktiivsed loomeinimesed.<\/p>\n

Kulka toetuste puhul on tasakaal suurlinnade kasuks. Kas kultuurirahadega saaks ka kuidagi Eestis \u00e4\u00e4remaastumist pidurdada?<\/p>\n

Meil on 15 maakondlikku ekspertgruppi. Nendele m\u00f5eldud rahastus on k\u00fcll palju v\u00e4iksem, kui on sihtkapitalide k\u00e4sutuses, aga see m\u00f5te on niimoodi, et sihtkapitalid rahastavad ennek\u00f5ike professionaalset loomingut ja maakonnad isetegevuslikku kultuuri. See on \u00f5nnestunud jaotus. Alati v\u00f5ib m\u00f5elda, et isetegevuslikule kultuurile peaks rohkem andma, aga see on maailmavaateline k\u00fcsimus. Isetegevuse m\u00f5te ongi ju see, et pannakse oma vahendid m\u00e4ngu. Kas laulupidu s\u00fcndis nii, et riik andis raha ja siis s\u00fcndis laulupidu? Ilmselt mitte. Rahastada tuleb ikkagi ennek\u00f5ike professionaale. Professionaalid on oma eriala aastaid \u00f5ppinud ja nad peavad saama oma t\u00f6\u00f6 eest sissetulekut, nii nagu ajakirjanik v\u00f5i ametnik.<\/p>\n

Margus Allikmaa Autor\/allikas: Ken M\u00fcrk\/ERR<\/p>\n

Mainisite ajakirjandust. Kas ka ajakirjandusel peaks olema oma sihtkapital, et toetada ajakirjanikke, kes tahavad iseseisvalt p\u00f5hjalikumaid projekte ette v\u00f5tta?<\/p>\n

Ma ei ole selle vastu, ma arvan, et ajakirjandus on samuti loomevaldkond. Kuid siin on k\u00fcsimusep\u00fcstitus vale, seda ei saa teha nii, et kultuurkapital v\u00f5i minister otsustab. See tellimus peab tulema valdkonna seest, ja t\u00e4na sellist \u00fchist arusaama ka avalikkuses ei ole. Disainiga on sama lugu.<\/p>\n

Kas kultuurkapitali seadus vajaks selgemaks kirjutamist? Mis on \u00fcks asi, mis peaks seal olema selgemini v\u00e4lja \u00f6eldud?<\/p>\n

Seadus on terminoloogiliselt kohati ebat\u00e4pne, siseauditid on sellele viidanud, aga saame ka ilma muutmata hakkama. Me oleme varem ka mitmeid muudatusi teinud ja need on l\u00e4inud v\u00e4ga libedalt. Selgelt on kaasa tulnud minister ja on olnud toetus kultuurikomisjonilt ja ka erakondade\u00fcleselt.<\/p>\n

Kindlasti pole m\u00f5tet minna kultuurkapitali seadust minna muutma ajal, kui on poliitiline turbulents v\u00f5i oht, et hea soov ajakohastada seadust v\u00f5ib tuua negatiivseid tagaj\u00e4rgi. Aastaid v\u00f5i aastak\u00fcmneid tagasi ei olnud kultuurkapitali maine \u00fchiskonnas nii selge ja neid vastuh\u00e4\u00e4li oli. Taheti, et avalikku raha k\u00e4sutaks ainult ministeeriumid. Aga t\u00e4na on kultuurkapitalil \u00fchiskonnas v\u00e4ga tugev maine ja olen aru saanud, et seda aktsepteeritakse ka poliitilisel tasandil.<\/p>\n

Margus Allikmaa Autor\/allikas: Ken M\u00fcrk\/ERR<\/p>\n

Kas pole ohtu, et kui viia kultuurkapitali seadus riigikokku, siis v\u00f5ivad poliitikud tahta sinna midagi veel ka oma agendast sisse kirjutada? N\u00e4iteks, et toetada tuleks ainult rahvusliku sisuga kunstiprojekte v\u00f5i muud taolist.<\/p>\n

Ma ei usu, et poliitikud v\u00f5iksid tahta l\u00f5hkuda asja, mis t\u00f6\u00f6tab ja millest on kultuurisektorile tohutult kasu. Meil on ikkagi valdavalt targad inimesed ja nemad ei ostaks \u00e4ra poliitikute sedav\u00f5rd labaseid k\u00e4ike h\u00e4\u00e4lte nimel.<\/p>\n

<\/p>\n

Kultuuriportaali intervjuusari “ID” v\u00f5tab igal p\u00fchap\u00e4eval fookusesse \u00fche huvitava kultuuritegelase ja vaatab koos temaga Eesti kultuurimaastikku.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Praegu on Eestis ebakindel majanduskliima, mis ilmselt muutub veel j\u00e4rjest ebakindlamaks nii geopoliitilistel kui ka muudel p\u00f5hjustel. Kas…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":129426,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[12],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,45409,21,176,59088,59090,3859,26773,59089,190,28,29,59091,59092,9598,19,25,23,24,22,20,30],"class_list":["post-129425","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-eesti","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-festivalid","tag-headlines","tag-kultuur","tag-kultuur-kriisiajal","tag-kultuur-on-kallis","tag-kultuuripoliitika","tag-kultuurkapital-kulka","tag-kultuurkapitali-seadus","tag-kunst","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-loometoo-toetus","tag-majanduslik-ebakindlus","tag-margus-allikmaa","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"","error":"Validation failed: Text character limit of 500 exceeded"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/129425","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=129425"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/129425\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/129426"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=129425"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=129425"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=129425"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}