“Kui ma n\u00e4en j\u00e4rjekordselt kuskil m\u00f5nda Moli\u00e8re’i v\u00f5i T\u0161ehhovi v\u00f5i Shakespeare’i t\u00fckki \u2013 jah, see v\u00f5ib olla \u00fchiskonnakriitiline, aga ta on seda nii suure distantsi pealt, et mulle tundub, et suur osa publikust v\u00f5tab seda lihtsalt naljana \u2013, siis isegi kui see lavastus on (v\u00e4ga) h\u00e4sti tehtud, ei saa ma aru, miks praegu sellist asja teha,” k\u00fcsib S\u00e4de Einasto artiklisarjas “Noorelt teatrisse!”.<\/p>\n
Mul on tunne, et praeguse aja noored on hoopis teravama sotsiaalse ja poliitilise n\u00e4rviga kui varasemad. Me n\u00e4eme, et maailmas on palju asju valesti ja tahame nendel teemadel kaasa r\u00e4\u00e4kida. Ja kui me siis l\u00e4heme (m\u00f5nda suuremasse) teatrisse ja n\u00e4eme, et probleeme justkui polegi olemas ja teater on justkui eraldiseisev mullis v\u00e4rk, siis, sorri, aga see ei puuduta meid.<\/p>\n
J\u00e4\u00e4b kripeldama, miks keegi ei r\u00e4\u00e4gi, miks loomingulised inimesed ei uuri v\u00f5i m\u00f5testa v\u00f5i t\u00f5lgenda neid asju oma vahenditega? Kultuuriinimestele (mida iganes see t\u00e4hendab) omistatakse ju ikkagi p\u00e4ris k\u00f5va staatus meie armsas Eestikeses (kas see peaks nii olema, on eraldi k\u00fcsimus). Ja kui nad ei v\u00f5ta s\u00f5na ja justkui ei tunne huvi, siis v\u00f5ivad k\u00f5ik teised ka \u00f6elda, et jou, neid probleeme ei olegi olemas ja sa, noor, roheline ja vihane, tegeled mingite pseudoprobleemidega, mine t\u00f6\u00f6le ja vaata ise, kui palju sul virisemiseks aega j\u00e4\u00e4b\u2026<\/p>\n
Mina jagan arusaama, et kunst (mis iganes see on) v\u00f5iks olla uute maailmade uurimise-avastamise-loomise v\u00f5imalus. Loomulikult on see vaid \u00fcks viis teatrit teha, aga seejuures v\u00e4ga oluline viis, mida ei rakendata kaugeltki nii palju, kui praegune aeg vajaks. Publikut alahinnatakse, kui talle ainult argip\u00e4evast puhkust pakutakse.<\/p>\n
Kui ma n\u00e4en j\u00e4rjekordselt kuskil m\u00f5nda Moli\u00e8re’i v\u00f5i T\u0161ehhovi v\u00f5i Shakespeare’i t\u00fckki \u2013 jah, see v\u00f5ib olla \u00fchiskonnakriitiline, aga ta on seda nii suure distantsi pealt, et mulle tundub, et suur osa publikust v\u00f5tab seda lihtsalt naljana \u2013, siis isegi kui see lavastus on (v\u00e4ga) h\u00e4sti tehtud, ei saa ma aru, miks praegu sellist asja teha? On meil seda vaja? Teatritegijad \u00fctleksid justkui ise ka, et teater on haldjav\u00f5lumaailm1 ja nii ei saa ju ka poliitikute (mida iganes see t\u00e4hendab) arvamust sellest kuidagi k\u00f5igutada.<\/p>\n
Ja \u00e4rge tulge mulle r\u00e4\u00e4kima ajatusest v\u00f5i aegade\u00fclesest temaatikast v\u00f5i inimeseks olemise p\u00f5hijoontest. Tean seda isegi (loe: olen ka inimene ja elan ajas\/kihelkonnas). Kui ma n\u00e4en j\u00e4rjekordselt kuskil m\u00f5nda lavastuse kirjeldust laadis “see lavastus r\u00e4\u00e4gib inimeseks olemisest”, siis v\u00f5iks seal tegelikult olla “see lavastus r\u00e4\u00e4gib keskealiseks meesinimeseks olemisest”, sest nemad on ju enamiku ajast lugudes. Ja laval. Ja lava taga. Ja otsustajad. Jne. Nii peegeldab ja kinnistabki teater meestekeskset maailmapilti, mis t\u00f5esti on aegade\u00fclene, aga kas see peaks ka nii j\u00e4tkuma?<\/p>\n
Sest julgen v\u00e4ita, et minu (noore, naise) inimeseks olemise p\u00f5hijooni n\u00e4en v\u00e4hestes t\u00fckkides. Ja kui keegi \u00fctleb, et sa ei peagi ju ennast laval n\u00e4gema, sa n\u00e4ed kellegi teise lugu, siis ei, sorri, aga ma n\u00e4en ainult v\u00e4ga v\u00e4heste inimeste kogemusi laval. Tahaks n\u00e4ha nende inimeste elusid, mis j\u00e4\u00e4vad igap\u00e4evavestlustest k\u00f5rvale, kelle mainimine tekitab vestlustes kohmetust, kelle elusid \u00fcritatakse vaigistada, v\u00e4ltida, \u00f6elda, et see ei kuulu meie v\u00e4\u00e4rtusruumi vms. Mis v\u00e4\u00e4rtustaju on \u00fcldse inimestel, kes tahavad lihtsalt osa \u00fchiskonnast vaigistada? Ma k\u00fcll sellises v\u00e4\u00e4rtusruumis elada ei taha. kes tahab?<\/p>\n
Kui need, kellel on (valdkonnasiseselt) rohkem v\u00f5imalusi (khm, raha), lihtsalt ignoreerivad, halvemal juhul isegi halvustavad v\u00e4iksemaid\/eksperimenteerivamaid\/julgemaid?\/valjemaid (khm, ebamugavust tekitavaid), siis tekib selle valdkonna sees juba nii palju viha ja frustratsiooni, et miks \u00fcldse peaks keegi v\u00e4ljastpoolt hoolima v\u00e4iksematest ja teistsugustest? Ja ma tean, et nendest teemadest on juba r\u00e4\u00e4kinud kultuuriinimesed isegi, aga mul on tunne, et m\u00f5ni kriitilisem h\u00e4\u00e4l peaks tulema ka valdkonna professionaalidest (kes iganes need on) v\u00e4ljastpoolt.<\/p>\n
Ja miks on ikka nii, et nendel, kellel on v\u00e4hem raha, saavutavad ikka sisuliselt palju enam kui need, kellel seda on natuke rohkem? Kujutage ette, mis saaks siis, kui just neil oleks rohkem raha, v\u00f5imalusi, poolehoidu, h\u00e4\u00e4l kostuks kaugemale\u2026 Ja \u00e4rge tulge mulle \u00fctlema, et siis muutuksid nemad ka peavooluks. Ei, s\u00f5brad, siis saaksid nad lihtsalt elamisv\u00e4\u00e4rset tasu oma t\u00e4nuv\u00e4\u00e4rse t\u00f6\u00f6 eest.<\/p>\n
Ja k\u00f5ik see v\u00f5ibki olla v\u00e4ga \u00e4ra leierdatud teema, aga samas kas inimeseks olemise p\u00f5hijooned ja muu aegade\u00fclene temaatika pole leierdatud? Saagu siis kultuuriinimeste appih\u00fc\u00fcded ka aja\u00fcleseks teemaks, kuni need pole enam h\u00fc\u00fcdja h\u00e4\u00e4led k\u00f5rbes. V\u00f5ib-olla (t\u00f5en\u00e4oliselt (loe: p\u00e4ris kindlasti) elan ma t\u00f5esti mingis isetekkelises mullis, aga sel juhul, palun v\u00e4ga, vaielge mulle vastu. Ja kui astusin varba peale, siis astuge vastu, ole see ennegi kedagi peatanud!<\/p>\n
1 Terik, Tiit. Teater pole ainult m\u00e4ngupaik, vaid see on ka pelgupaik. ERR, 27.03.2022.<\/p>\n
*<\/p>\n
Tekst on valminud aktsioonide sarja “Noore vaataja teatri kuu” raames. N\u00f5uandjad-toimetajad Oliver Issak ja\u00a0Eleriin\u00a0Miilman.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"“Kui ma n\u00e4en j\u00e4rjekordselt kuskil m\u00f5nda Moli\u00e8re’i v\u00f5i T\u0161ehhovi v\u00f5i Shakespeare’i t\u00fckki \u2013 jah, see v\u00f5ib olla \u00fchiskonnakriitiline,…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":129533,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[16],"tags":[37,33,35,21249,173,34,36,140,59130,51629,177,59129],"class_list":["post-129532","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-meelelahutus","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-eesti-teater","tag-entertainment","tag-estonia","tag-estonian","tag-meelelahutus","tag-sade-einasto","tag-shakespeare","tag-teater","tag-tsehhov"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116232754530145415","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/129532","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=129532"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/129532\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/129533"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=129532"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=129532"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=129532"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}