Uus raamat
Jack Vance
“Draakonite isandad”
Inglise keelest t\u00f5lkinud Triin Loide ja Jaana Talja
Kirjastus Fantaasia sarjast “Orpheuse raamatukogu”, 2025
296 lk<\/p>\n
<\/p>\n
M\u00f5nede kirjanike puhul piisab isegi v\u00e4ga v\u00e4hesest, et meeldej\u00e4\u00e4v olla. Jack Vance on \u00fcks selliseid klassikalise ulmekirjanduse suurkujusid, kes kirjutas oma eluaja jooksul v\u00e4ga palju ja teenis ka m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rset tunnustust. Eesti keeles oli seni ilmunud temalt vaid \u00fcks l\u00fchijutt: 1961. aasta “Kuukoi”, kuid ka see lugu oli juba piisavalt t\u00e4helepanuv\u00e4\u00e4rne, et muutuda lugejate hulgas legendaarseks.<\/p>\n
N\u00fc\u00fcd on ilmunud v\u00e4ike kogumik kolme Vance’i looga. Muidugi on see autori suurest varamust vaid tilluke osa, kuid tegemist on hea valikuga. Nagu legendaarne “Kuukoi”, l\u00e4htuvad ka siinsed lood autori lemmikteemast, aja ja ruumi kauguste t\u00f5ttu tekkinud \u00fchiskondade veidrustest. Kaks lugu kolmest on ka olulisemate ulmeauhindade (Hugo ja Nebula) laureaadid.<\/p>\n
Kogumiku esimene lugu on 1963. aasta “Draakonite isandad” ning tegemist on kohe suurep\u00e4rase n\u00e4itega sellest, kuidas Vance kirjutab. Pealkiri ja eestikeelse v\u00e4ljaande andekalt kujundatud pulp-ulme stiilis kaanepilt viitavad lihtsale m\u00f5\u00f5ga-planeediseiklusele. Selletaolised elemendid on loos t\u00f5esti olemas. On eraldatud ja feodalismi langenud planeet ning suured soomuselised olendid, kuid Vance’i k\u00e4e all saab nendest midagi hoopis teistsugust.<\/p>\n
Lugu hakkab t\u00fckk-t\u00fcki haaval avama kunagi kosmose asustanud inimeste mandumist ning nende asemele t\u00f5usnud uue tulnukarassi olemust. Siis hakkab selguma ka jubedus, mis on seotud inimeste poolt v\u00f5itlusloomadena peetavate “draakonite” p\u00e4ritoluga. Ilmnevad \u00f5udsed teod pole ka t\u00e4iesti p\u00f5hjendamatud, vaid sama m\u00f5\u00f5duga vastamine. Esimese loo v\u00f5tabki k\u00f5ige paremini kokku iidne moraal “\u00e4ra tee seda, mida sa ei taha, et sinuga tehakse”.<\/p>\n
Teine lugu, 1958. aasta “Imetegijad” on sellest v\u00e4ikesest kogust minu isiklik lemmik, kuna siin on tunda Vance’i humoorikamat poolt, mis teises kahes loos esineb vaid v\u00e4ga mustades toonides. Ka siin algab lugu muudest maailmadest eraldunud ja feodalismini taandarenenud planeedil. Erilisemaks teeb olukorra asjaolu, et muistne teadus on k\u00fcll ammu unustatud, kuid selle asemel on v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tatud n\u00f5iakunst.<\/p>\n
Omavahelise vaenutsemise k\u00e4igus ei ole inimesed m\u00e4rganud, et kunagi teaduse abil valmistatud relvadega v\u00f5idetud planeedi p\u00f5lisrahvas on hakanud metsadest v\u00e4lja hiilima ning n\u00f5iakunst, mis on rohkem nagu praktiline inimps\u00fchholoogia, on nende vastu v\u00f5imetu. Seda k\u00f5ike saaks v\u00f5tta kolonialismi-m\u00f5istuloona, mis on ulmes \u00fcsna levinud teema, kuid mulle meeldib, kuidas Vance’i huumor pehmendab seda t\u00f5sist teemat oluliselt.<\/p>\n
Kolmas lugu on 1966. aasta “Viimane kindlus”, mis kasutab taas juba teistest lugudest tuttavaid teemasid. Kuid seekord on mandunud ja eraldatud planeediks Maa ise, mille p\u00e4rast pikka aega kosmosest naasnud inimesed on jaganud hiidm\u00f5isateks. Lisaks on inimesed kosmosest kaasa toonud erinevatest tulnukarassidest orje ning viinud oma j\u00f5udeelu nende abil t\u00e4iuseni. Kuid orjandus toob paratamatult kaasa orjade \u00fclest\u00f5usu.<\/p>\n
Tegemist on hea ja tugeva looga. Nendest kolmest on ta aga suhteliselt v\u00f5etuna k\u00f5ige n\u00f5rgem, kuna teistes lugudes \u00fcsna t\u00e4iuslikuks lihvitud tegevus j\u00e4\u00e4b siin kohati venima ning v\u00e4ike romantiline liin, mis teistes t\u00e4iesti puudub, tundub loo suuremaid teemasid arvestades tobedav\u00f5itu. Siiski on need v\u00e4iksed puudused ja Vance’i fantastiline kujutlusv\u00f5ime kannab ka selle t\u00fcki tervikuna v\u00e4ga k\u00f5rgele.<\/p>\n
K\u00f5ik kolm lugu kokku aga on midagi enamat kui ainult kolm eraldiseisvat teost. Kuna eelmisest Vance’i t\u00f5lkest on m\u00f6\u00f6das juba \u00fcle kahek\u00fcmne aasta, siis on v\u00f5imalus, et ka praegune kogumik j\u00e4\u00e4b pikaks ajaks ainsaks eraldiseisvaks raamatuks, mille abil autori loominguga eesti keeles tutvuda. Seda arvestades oli igati m\u00f5ttekas panna \u00fchte raamatusse kokku kolm t\u00f5esti kaalukat pala.<\/p>\n
Natuke on ainult kahju, et k\u00f5ik kolm lugu on \u00fcsna sarnased, sest Vance’i l\u00fchiproosale on tegelikult omane palju laiaulatuslikum kirevus ja fantaasialend. M\u00f5ni valikkogu n\u00e4iteks k\u00fcmne looga oleks tema mitmekesisusel aidanud palju enam esile t\u00f5usta. Midagi muud raamatule t\u00f5esti ette heita ei saa. Ulmeklassika m\u00f5istes on tegu kaugelt k\u00f5ige olulisema t\u00f5lkekoguga eelmisest aastast \u2013 v\u00f5i isegi \u00fcle mitme aasta.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Uus raamat Jack Vance“Draakonite isandad”Inglise keelest t\u00f5lkinud Triin Loide ja Jaana TaljaKirjastus Fantaasia sarjast “Orpheuse raamatukogu”, 2025296 lk…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":129621,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[16],"tags":[37,33,35,173,34,36,59167,27308,140,5642,5643],"class_list":["post-129620","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-meelelahutus","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-entertainment","tag-estonia","tag-estonian","tag-jack-vance","tag-mart-pechter","tag-meelelahutus","tag-ulme","tag-ulmekirjandus"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116233273596158920","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/129620","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=129620"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/129620\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/129621"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=129620"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=129620"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=129620"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}