Viimased paar n\u00e4dalat on meid ehmatanud \u00fcha kerkivate k\u00fctusehindadega tanklates. K\u00fctuse postihinnast umbes poole moodustab nafta hind maailmaturul, teise poole aga riiklikud maksud ning ettev\u00f5tete kulud ja kasumid.<\/p>\n
Oletame, et bensiiniliiter maksab 1,8 eurot. Sellest 65 senti on toornafta ostmine maailmaturult ja t\u00f6\u00f6tlemine bensiiniks. 59 senti on k\u00fctuseaktsiis ja 30\u201335 senti k\u00e4ibemaks. 10 senti on tanklatesse vedu ja logistika ning 10\u201315 senti tanklaketi kasum ja tegevuskulud. Peamiselt muutub siin ainult \u00fcks osa ehk toornafta hind.<\/p>\n
Ekspertide s\u00f5nul hinnat\u00f5usul l\u00e4hiajal l\u00f5ppu ei paista. P\u00f5hjus on loomulikult selles, mis toimub Araabia poolsaart Iraanist eraldavas Hormuzi v\u00e4inas, kus v\u00e4hemalt 16 alust on \u00f5hul\u00f6\u00f6kidega pihta saanud, lisaks on sadu laevu ankrusse j\u00e4\u00e4nud, kartes Iraani r\u00fcnnakuid laevateedele. Konfliktis Iraani ja USA-Iisraeli vahel ei ole \u00fckski naftatanker p\u00fcha.\u00a0<\/p>\n
“Naftam\u00fc\u00fcjad ise n\u00e4evad, et nafta Hormuzi v\u00e4inast edasi ei liigu. Naftavajadus maailmas on aga endiselt stabiilne. Kuna naftat peale ei tule, siis paratamatult v\u00e4heneb see hulk k\u00fctust, mis maailmas parasjagu pakkuda on, ja siis tekibki see efekt, et m\u00fc\u00fcjal on lihtne hinda k\u00f5rgemaks panna,” r\u00e4\u00e4kis LHV makroanal\u00fc\u00fctik Triinu Tapver.<\/p>\n
Ehk siis kehtib tavap\u00e4rane turumajanduse loogika – kui ostjaid on sama palju, aga kaupa j\u00e4\u00e4b v\u00e4hemaks, on ostjad valmis maksma k\u00f5rgemat hinda, et oma kaup k\u00e4tte saada ja see annab m\u00fc\u00fcjale v\u00f5imaluse hind \u00fcles l\u00fckata.<\/p>\n
Nafta hinna kujundavad kolm komponenti<\/p>\n
\u00c4rip\u00e4eva investeerimisvaldkonna juht Juhan Lang \u00fctles, et nafta hind on t\u00f5usutrendis olnud tegelikult juba selle aasta algusest. Suurem t\u00f5us hakkas veeburari l\u00f5pus ning j\u00e4rsk h\u00fcpe \u00fcles tuli n\u00e4dala algul. Miks ei hakanud nafta hind t\u00f5usma kohe, kui Iraani tabasid esimesed Iisraeli ja USA l\u00f6\u00f6gid?<\/p>\n
“Turgudel oli mingis m\u00f5ttes veel lootus, et Hormuzi v\u00e4inas naftatarned sellises mahus ei katke. Iraan ei olnud nii selgelt \u00e4hvardanud v\u00e4ina kinni panna. M\u00f6\u00f6dunud n\u00e4dalavahetusel kogu see konflikt lihtsalt piisavalt palju eskaleerus, mis t\u00e4hendaski seda, et esmasp\u00e4eva (9. m\u00e4rtsi \u2013 toim) hommikul me n\u00e4gime juba sellist suurt hinnah\u00fcpet,” selgitas Lang.<\/p>\n
Vahepeal reageeris turg langusega, selle p\u00f5hjuseks nimetas ta rahvusvahelise energiaagentuuri (IEA) otsust lasta turule enneolematu kogus naftavarusid, kokku 400 miljonit barrelit. Seej\u00e4rel toimus taas p\u00f5rge \u00fcles, sest Langi hinnangul said turud aru, et need varud leevendavad olukorda \u00fcksnes ajutiselt, umbes 20 p\u00e4evaks.<\/p>\n
Samas on praegu nafta endiselt odavam, kui 2022. aasta Ukrainas alanud s\u00f5jast p\u00f5hjustatud kriisi ajal, r\u00e4\u00e4kimata 2008. aasta majanduskriisist.<\/p>\n
Nafta maailmaturu hinna oluline osa on n\u00f5udluse-pakkumise vahekord naftam\u00fc\u00fcjate ja -ostjate vahel, ent see pole ainus, mis hinda kujundab. Langi s\u00f5nul on teine t\u00e4htis tegur geopoliitilised m\u00f5jud ja piirangud, n\u00e4iteks tarnete peatumine, mis on just praeguse hinna\u0161oki p\u00f5hjus.<\/p>\n
“Kolmas on tuletistehingud. See t\u00e4hendab, et investorid, b\u00f6rsikauplejad vaatavad tulevikku ja m\u00f5tlevad, mis on see risk, mis naftaturgu pikas vaates v\u00f5ib tabada,” k\u00f5neles Lang.<\/p>\n
Spekuleerimisest ekspertide hinnangul praegu pigem r\u00e4\u00e4kida ei saa. K\u00fcllalt on aga n\u00e4iteid turgudel valitsevast n\u00e4rvilisusest.<\/p>\n
“N\u00e4dala alguses oli selline v\u00e4ga huvitav n\u00fcanss, et USA energiaminister postitas sotsiaalmeediaplatvormile sellise foto, et n\u00fc\u00fcd USA s\u00f5jalaevad on eskortinud \u00fche naftatankeri Hormuzist v\u00e4lja ja siis kohe turud reageerisid. N\u00e4evad pilti – hind langes. Aga hiljem selgus, et see oli tegelikult vale foto, seda asja ei juhtunudki ja siis kohe nafta hind l\u00e4ks \u00fcles tagasi,” viitas Triinu Tapver turgude \u00fclitundlikkusele.<\/p>\n
Tarbija saaks k\u00fctuse hinda rohkem m\u00f5jutada<\/p>\n
K\u00fctusem\u00fc\u00fcjad on varunud bensiini ja diislit oluliselt odavama hinnaga, kui on praegu maailmaturul. Seet\u00f5ttu tekib k\u00fcsimus, miks on vaja tanklates hinda t\u00f5sta kohe, kui nafta hind maailmaturul kerkib?<\/p>\n
“K\u00fctuse\u00e4ri \u00fcldiselt on \u00fcles ehitatud nii, et m\u00fc\u00fcakse ikkagi selle hinnaga, millega nad ise t\u00e4nasel hetkel turult seda naftat osta saaksid,” selgitas Tapver. “Seda nimetatakse raketi ja sule efektiks, ehk siis kui maailmaturul l\u00e4hevad naftahinnad k\u00f5rgeks, siis ka tanklates l\u00e4heb see hind raketina k\u00f5rgemaks. Aga kui n\u00fc\u00fcd maailmaturul hinnad k\u00f5iguvad ja kukuvad natuke allapoole, siis k\u00fctusem\u00fc\u00fcjad \u00fcritavad hoida hinda v\u00f5imalikult k\u00f5rgena v\u00f5imalikult kaua. See on siis nii-\u00f6elda sulgkerge allakukkumine, mis k\u00e4ib v\u00e4ga aeglaselt.”<\/p>\n
Ka Lang m\u00e4rkis, et k\u00fctusem\u00fc\u00fcjad tegelevad kasumiteenimisega samamoodi nagu teised ettev\u00f5tted, kelle jaoks loevad konkurents ja tarbijak\u00e4itumine.<\/p>\n
“Tanklad ei ole mittetulundus\u00fchingud, k\u00fctusehinnal ei ole selliseid regulatsioone nagu vee- v\u00f5i soojahinnal, mida konkurentsiamet kontrollib. Kui postide peal t\u00f5stetakse hind k\u00f5rgemaks ja maailmaturu naftahind langeb, siis ei pruugi k\u00fctusem\u00fc\u00fcjal olla motivatsiooni see hind alla tuua. Sest et kui konkurendid seda ei tee, siis miks peaksin mina oma kasumimarginaale sellep\u00e4rast ohverdama,” r\u00e4\u00e4kis Lang.<\/p>\n
Tema s\u00f5nul v\u00f5iksid tarbijad k\u00fctuseturgu palju rohkem m\u00f5jutada, ent \u00fcldiselt ei kipu me jalgadega h\u00e4\u00e4letama.<\/p>\n
“Oletame n\u00fc\u00fcd, et bensiinihind t\u00f5useb 2 eurole, teeb v\u00e4ga j\u00e4rsu ja kiire h\u00fcppe, mis ei ole v\u00e4listatud. Ja siis naftahind kukub j\u00e4rsult, kuid posti peal tuleb hind alla n\u00e4iteks 1,9 peale. Tarbija tunneb siis leevendust ja ta ei l\u00e4he vaatama teistesse tanklatesse, et kas sealt \u00e4kki saab oluliselt soodsamalt. Ta tunneb juba, et hea, et niigi l\u00e4ks,” lausus Juhan Lang.<\/p>\n
Lisaks tuleb silmas pidada, et kui k\u00fctusem\u00fc\u00fcja on praegu kasutusel oleva k\u00fctuse ostnud soodsamalt kui maailmaturu hind, siis edasi tuleb osta j\u00e4lle kallimalt.<\/p>\n
“Nad m\u00f5tlevad taastamisv\u00e4\u00e4rtuses, j\u00e4rgmise partii sa pead ostma kallima hinna eest ja selleks on sul vaja rohkem raha. Puhtalt rahavoop\u00f5hiselt on see argument arusaadav. See toob meid tagasi selle rakettide ja sulgede efekti juurde, et vastupidine tavaliselt aset ei leia, p\u00fc\u00fctakse ikkagi oma riske minimeerida ja kasumit maksimeerida,” selgitas Lang.<\/p>\n
S\u00f5ja l\u00f5pp hinda kohe alla ei too<\/p>\n
K\u00e4egakatsutavat lahendust k\u00fctusehinna t\u00f5usu peatamiseks v\u00f5i \u00fcmber p\u00f6\u00f6ramiseks ei ole. Riigil on m\u00f5ned hoovad, n\u00e4iteks aktsiisim\u00e4\u00e4rad v\u00f5i k\u00e4ibemaks, aga nagu eespoolt n\u00e4ha oli, moodustavad need v\u00e4ikese osa k\u00fctuse hinnast. Isegi kui s\u00f5da hommep\u00e4ev l\u00f5ppeks, ei tuleks hinnad kohe alla, r\u00e4\u00e4kis \u00c4rip\u00e4eva investeerimisvaldkonna juht.<\/p>\n
“Kui see p\u00e4eva pealt juhtuks, mis on \u00e4\u00e4rmiselt ebat\u00f5en\u00e4oline, siis see, et kogu tarne ja hinnad stabiliseeruks, v\u00f5tab ikkagi oma aja. Kahju on mingil m\u00e4\u00e4ral juba tehtud. T\u00f5en\u00e4olisem on see, et p\u00fc\u00fctakse v\u00f5i suudetakse leida mingi viis, et v\u00e4hemalt naftatarned ei kahane v\u00f5i suudetakse need taastada ja konflikt j\u00e4\u00e4b kestma,” lisas Lang.<\/p>\n
See lootus ei ole asjatu, sest L\u00e4his-Itta on juba varem rajatud taristu just sellisteks puhkudeks, nagu s\u00f5jaline konflikt, r\u00e4\u00e4kis Reutersile anal\u00fc\u00fctikaettev\u00f5tte Kpler naftaanal\u00fc\u00fctik Naveen Das.<\/p>\n
“Esiteks on Saudi-Araabia ida-l\u00e4\u00e4ne torujuhe P\u00e4rsia lahest Punase mere \u00e4\u00e4rde. Sellel juhtmel on veel umbes viie miljoni barreli suurune lisav\u00f5imsus, mida saaks vajadusel kasutada. Sarnane torujuhe on ka Araabia \u00dchendemiraatides, selle lisav\u00f5imsus on umbes kaks miljonit barrelit. Seega teoorias on v\u00f5imalik \u00fcmber suunata umbes 45 protsenti naftavoogudest,” k\u00f5neles Das.<\/p>\n
Saksamaa varahaldusfirma Plutos aga hoiatab, et meil tuleb n\u00fc\u00fcd m\u00f5neks ajaks harjuda k\u00f5rgemate energiahindadega.<\/p>\n
“Isegi kui USA peaks Iraanist tagasi t\u00f5mbama, ei t\u00e4henda see veel sugugi, et naftavarud hakkavad taas liikuma. Maailma suuremad terminalid asuvad just seal ja neile p\u00e4\u00e4seb ligi ainult l\u00e4bi Hormuzi v\u00e4ina. Kui sinna n\u00fc\u00fcd veel miine paigaldatakse, peame endale teadvustama, et tulevikus ei pruugi sealt enam \u00fcldse nafta l\u00e4bi voolata,” \u00fctles Plutose kapitaliturgude strateegia juht Ascan Iredi.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Viimased paar n\u00e4dalat on meid ehmatanud \u00fcha kerkivate k\u00fctusehindadega tanklates. K\u00fctuse postihinnast umbes poole moodustab nafta hind maailmaturul,…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":129864,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[12],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,29422,2202,28,29,8748,19,59225,25,57761,23,24,5413,22,20,30],"class_list":["post-129863","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-eesti","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-juhan-lang","tag-kutuse-hind","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-nafta-hind","tag-news","tag-pinged-lahis-idas","tag-populaarseimad-lood","tag-soda-iraanis","tag-top-stories","tag-topstories","tag-triinu-tapver","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116234936738137293","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/129863","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=129863"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/129863\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/129864"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=129863"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=129863"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=129863"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}