Eestis on \u00fcksjagu s\u00f5nu, mille kohta \u00f6eldakse, et need ei kannata tr\u00fckimusta. Ometi n\u00f5uavad sajad inimesed rahvaalgatuse korras nende raiumist \u00f5igekeelsuss\u00f5naraamatusse. “AK.N\u00e4dal” uuris, kui ropu suuga rahvas me oleme ja miks need s\u00f5nad nii ilulised on.<\/p>\n
“Aktuaalse kaamera” palvel laste kirja pandud s\u00f5imus\u00f5nade seas on nii teada-tuntud ajatuid klassikuid nagu “munn” v\u00f5i “vitt”, erakordselt krehvtiseid roppusi, mida kuuldes venelased vakatavad, aga ka \u00fcllatavaid uusi tulijaid nagu “kaalikaaju”, “idu” v\u00f5i “Epstein”.<\/p>\n
“Ma isiklikult ropendan rohkem eesti keeles. V\u00e4lismaa s\u00f5nad on mulle rohkem v\u00e4listatud. Aga ma tean k\u00fcll inimesi, kes rohkem kasutavad neid. Aga kui rohkem neid kasutada, siis peaks ka teadma nende t\u00e4hendust,” \u00fctles 16-aastane Martamai.<\/p>\n
Kui ingliskeelsete roppuste t\u00e4hendus on noortel \u00fcldjuhul teada, siis hoopis teised lood on vene laenudega.<\/p>\n
“Vene keel on kaheldavam. Isegi siis kui ma elan Ida-Virumaa keskkonnas, ma ei tea pooli roppusi. Ei tea, mis seal kajavad, vahest vanemate k\u00e4est k\u00fcsin,” \u00fctles 19-aastane Kristofer Mathias.<\/p>\n
Noorte s\u00f5nul on ropendamine igap\u00e4evane asi, peamiselt \u00f6eldakse m\u00f5ni krehvtisem s\u00f5na siis kui n\u00e4rvi minnakse v\u00f5i kui kaaslane hakkab ropendama. Seda, et nad oleksid ropuma suuga kui vanem p\u00f5lvkond, noored ei usu.<\/p>\n
“Pigem nad ropendavad umbes sama palju. V\u00f5ib-olla nad teevad seda kodus n\u00e4iteks. Ma v\u00f5in ise \u00f6elda, et mul isa ropendab natukene rohkem kui mina. Aga v\u00f5ib-olla nad oskavad olla vaoshoitumad. Keegi ei arva, et nad ropendavad. Aga tegelikult vanem p\u00f5lvkond ropendab k\u00fcll. Sama palju kui meie,” r\u00e4\u00e4kis 17-aastane Berit.<\/p>\n
Tartu \u00dclikooli t\u00e4nap\u00e4eva eesti keele professori Liina Lindstr\u00f6mi s\u00f5nul kasutatakse vandes\u00f5nu ennek\u00f5ike seet\u00f5ttu, et need on tugevalt emotsionaalselt laetud.<\/p>\n
“Mingi asi l\u00e4heb n\u00e4ssu, see on v\u00e4ga emotsionaalne olukord, sa tunned sellist vabanemist selle s\u00f5na kasutamise kaudu ja see on kindlasti nende k\u00f5ige suurem funktsioon,” lausus Lindstr\u00f6m.<\/p>\n
Aga osa sellest s\u00f5navarast toimib ka grupisisese identiteedi loomise vahendina.<\/p>\n
“N\u00e4iteks teismelised v\u00e4ga sageli grupisiseselt ropendavad tublisti, kenasti ja k\u00f5vasti. See on nende identiteedi ja omavaheliste sotsiaalsete suhete hoidmise vahend,” s\u00f5nas ta.<\/p>\n
Keeleteadlase s\u00f5nul on ropendamine viimastel aegadel muutunud igap\u00e4evasemaks, kunagisi tabus\u00f5nu kasutatakse n\u00fc\u00fcd \u00fcsna vabalt, nagu kurat v\u00f5i perse. Kuid k\u00f5ige h\u00e4irivamaks peetakse eesti oma vandes\u00f5nu, sest neist saavad k\u00f5ik \u00fchte moodi aru. Laialt kasutatavate vene laenude puhul aga noorem p\u00f5lvkond ei taju nende v\u00e4ngust.<\/p>\n
“\u00dcllatav areng minu jaoks on see, kuidas venekeelne roppus “pohhui” on saanud \u00fcldk\u00f5nekeelseks s\u00f5naks, mis t\u00e4hendab \u00fcksk\u00f5ik. Ilmselgelt ei tajuta enam, mis on olnud algne t\u00e4hendus,” \u00fctles Lindstr\u00f6m.<\/p>\n
Mullu ilmus uus \u00f5igekeelsuss\u00f5naraamat, kust seekord j\u00e4id v\u00e4lja krehvtisema t\u00e4hendusega s\u00f5nad. Rahvale l\u00e4ks see nii hinge, et t\u00e4naseks on \u00fcle 800 inimese andud allkirja rahvaalgatusele, mis n\u00f5uab tuntud s\u00f5imus\u00f5nade lisamist \u00d5S-i.<\/p>\n
Eesti keele instituudi t\u00e4nap\u00e4eva eesti keele osakonna juhataja Sirli Zupping \u00fctles, et kuna seaduse j\u00e4rgi peab olema \u00d5S \u00fches t\u00fckis ja enam paksemat raamatut k\u00f6ita pole v\u00f5imalik, siis mahtus sinna vaid kolmandik s\u00f5nadest.<\/p>\n
“\u00d5S on neutraalset \u00fcldkeele s\u00f5navara esitav s\u00f5naraamat ja seep\u00e4rast sai ka tehtud otsus, et k\u00f5ik s\u00f5nad, millel on vulgarismi m\u00e4rgend juures, j\u00e4id \u00d5S-ist v\u00e4lja,” \u00fctles Zupping.<\/p>\n
Keeleteadlase s\u00f5nul ei t\u00e4henda s\u00f5nastikust v\u00e4lja j\u00e4\u00e4mine, et nende s\u00f5nade kasutamine oleks n\u00fc\u00fcd keelatud v\u00f5i et need oleksid p\u00f5lu all. Ka kogutakse neid edasi.<\/p>\n
Kes n\u00fc\u00fcd tunneb muret, et tema raamaturiiulis on \u00d5S, milles pole \u00fchtegi roppust sees, siis keeleinstituudi andmebaasi p\u00f5hjal saab iga\u00fcks v\u00e4ga kerge vaevaga koostada isikliku roppuste s\u00f5naraamatu.<\/p>\n
Keeleteadlaste s\u00f5nul raamatujagu neid s\u00f5nu vast pole, aga \u00fche korraliku bro\u0161\u00fc\u00fcri peaks kokku saama k\u00fcll.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Eestis on \u00fcksjagu s\u00f5nu, mille kohta \u00f6eldakse, et need ei kannata tr\u00fckimusta. Ometi n\u00f5uavad sajad inimesed rahvaalgatuse korras…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":129870,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[12],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,28,29,27943,19,6459,25,59228,44831,44833,27941,23,24,22,20,30],"class_list":{"0":"post-129869","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-eesti","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-featured-news","16":"tag-featurednews","17":"tag-headlines","18":"tag-latest-news","19":"tag-latestnews","20":"tag-liina-lindstrom","21":"tag-news","22":"tag-oigekeelsussonaraamat","23":"tag-populaarseimad-lood","24":"tag-ropendamine","25":"tag-roppused","26":"tag-ropud-sonad","27":"tag-sirli-zupping","28":"tag-top-stories","29":"tag-topstories","30":"tag-uldised-uudised","31":"tag-uudised","32":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116234980176900553","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/129869","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=129869"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/129869\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/129870"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=129869"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=129869"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=129869"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}