Kui palusin lastel kirja panna roppusi, siis oli nende seas ka v\u00e4ga palju selliseid s\u00f5nu nagu kaalikaaju v\u00f5i idu, mida mina peaksin s\u00f5imus\u00f5naks. Mis vahe on roppustel ja s\u00f5imus\u00f5nadel?\u00a0<\/p>\n
Kui me r\u00e4\u00e4gime roppustest v\u00f5i k\u00f5ikidest sellistest s\u00f5nadest, siis need kuuluvad k\u00f5ik keelelise tabu alla. See \u00fchendab neid. Need on mingis kontekstis sobimatud v\u00f5i potentsiaalselt solvavad. Nende katustermin v\u00f5iks olla pigem vandes\u00f5nad. Ja see, millega see keeleline tabu on seotud, v\u00f5ib olla seotud v\u00e4ga erinevate valdkondadega. Klassikaline Eesti vandumine on seotud ikkagi religiooniga \u2013 “kurat”, “saatan”, “p\u00f5rgu”, ka “issand”, “jeerum”, “jestas”.<\/p>\n
Ropendamine on seotud \u00fche osaga sellest tabust ehk siis seksuaalsusega. Siia hulka kuuluvad k\u00f5ik need suguelundid, “libud” jne. See on \u00fcpris suur s\u00f5navara klass, mida kasutatakse v\u00e4ga palju. Aga mis on n\u00fc\u00fcd t\u00f5esti rohkem kasutusel viimastel aastak\u00fcmnetel. See tabu on nende osas v\u00e4henenud. Aga eesti keeles saab ropendada v\u00f5i s\u00f5imata veel tabupiirkondade s\u00f5navara abil, n\u00e4iteks “istmik”, “tagumik”, “perse”, k\u00f5ik, mis sealt v\u00e4lja tuleb. K\u00f5ik see on ju klassikaline s\u00f5navara osa. Samamoodi ka surmaga seotud s\u00f5nad, n\u00e4iteks “raisk”. Sellised s\u00f5nad on vanad head Eesti viisid, kuidas ropendada, vanduda ja s\u00f5imata.\u00a0<\/p>\n
Kui n\u00fc\u00fcd s\u00f5imus\u00f5nadest r\u00e4\u00e4kida, siis need on seotud sellega, mille jaoks neid kasutatakse. Kui ropendamine ja vandumine on sellised, mida omaette \u00fctled, siis s\u00f5imus\u00f5na kasutad kellegi teise kohta, soovid kedagi halvustada, alandada.\u00a0<\/p>\n
Kummad on emotsionaalselt rohkem laetud, kas roppused v\u00f5i s\u00f5imus\u00f5nad?\u00a0<\/p>\n
Kui m\u00f5elda sellele, et s\u00f5imus\u00f5nad on need, millega me teist alandame, siis need on ikka v\u00e4ga tugevalt laetud. Samamoodi on ka muud vandes\u00f5nad, sealhulgas ka roppused. Nende muude vandes\u00f5nade hulgas roppused t\u00f5en\u00e4oliselt praegu on ikkagi k\u00f5ige tugevamad. Seksuaalsusega seotud s\u00f5navara on k\u00f5ige suurem tabu osa olnud. Nii et\u00a0 need on ikkagi h\u00e4sti tugevalt emotsionaalselt laetud s\u00f5nad.\u00a0<\/p>\n
Kindlasti nende s\u00f5nade hulgas on ka\u00a0 pehmemaid s\u00f5nu, n\u00e4iteks religiooniga seotud s\u00f5navara t\u00e4nap\u00e4eval ikkagi oluliselt pehmemad v\u00e4ljendid, k\u00f5ik tajuvad seda. “Kurat”, “p\u00f5rgu”, “saatan”, “issand”, need on \u00fcpris laialt levinud. “Kuradi” l\u00fchend “krt”, mida kirjapildis kohtab, on t\u00e4nap\u00e4eval v\u00e4ga tavaline s\u00f5na.\u00a0<\/p>\n
\u00dcksk\u00f5ik kui hea meie lastetuba ka ei ole, ikka tekib olukordi, kus m\u00f5ni mitte nii viisakas v\u00e4ljend lipsab \u00fcle huulte. Miks me ilma nende roppuste v\u00f5i s\u00f5imus\u00f5nadeta hakkama ei saa? Miks nad keeles olulised on?<\/p>\n
Ennek\u00f5ike seet\u00f5ttu, et need on nii tugevalt emotsionaalselt laetud s\u00f5nad, et me tunneme sellist vabanemist. Mingi asi l\u00e4heb n\u00e4ssu, see on v\u00e4ga emotsionaalne olukord, sa tunned sellist vabanemist selle s\u00f5na kasutamise kaudu ja see on kindlasti nende k\u00f5ige suurem funktsioon.<\/p>\n
Nendega tehakse muid asju ka, osa sellest s\u00f5navarast kindlasti toimib sellise grupisisese identiteedi loomise vahendina,\u00a0et me siin ropendame nende s\u00f5nadega.\u00a0N\u00e4iteks teismelised v\u00e4ga sageli grupisiseselt ropendavad tublisti, kenasti ja k\u00f5vasti. See on nende identiteedi ja omavaheliste sotsiaalsete suhete hoidmise vahend. On t\u00f6id, kus r\u00e4\u00e4gitakse emotsionaalsest poolest ja r\u00f5hutatakse, et n\u00e4iteks sportlasel aitab v\u00f5ib-olla ropendamine ka sooritust parandada sobival hetkel. Ropendamine sobivas kohas v\u00f5ib olla ikkagi v\u00e4ga vabastav ja kohati isegi toetav.\u00a0<\/p>\n
Kui ropu suuga eestlased on? Kui rikkalik on meie\u00a0omakeelne s\u00f5imus\u00f5nade ja roppuste valik?\u00a0<\/p>\n
See on keeruline k\u00fcsimus. Neid ei ole ju kirja pandud sellisel viisil, et meil oleks\u00a0 selge, et seda kasutati ropendamiseks ja seda kasutati lihtsalt selleks, et hobuse suguelundeid kirjeldada. Raske on \u00f6elda aegade jooksul kirja pandud s\u00f5nade funktsiooni. Ma vaatasin eile just Saareste m\u00f5istelist s\u00f5naraamatust suguelundid ja seal oli ikka v\u00e4ga palju s\u00f5nu, mida ma ei teadnud. See t\u00e4hendab, et see s\u00f5navara on koguaeg v\u00e4ga suur olnud. Ka t\u00e4nap\u00e4eval on inimesed v\u00e4ga loomingulised uute s\u00f5nade loomisel. V\u00e4ga palju kasutatakse eufemisme, mis nagu meenutavad roppu s\u00f5na. K\u00f5ik teavad ilmselt s\u00f5na “pohlad”, mis on \u00fche venekeelse roppuse eufemism. Ka “T\u00fcri-Paide” on v\u00e4ga levinud. Seda s\u00f5navara tekib kogu aeg juurde. Selles m\u00f5ttes on v\u00f5imatu \u00f6elda, kui palju neid s\u00f5nu ikkagi on. Neid on palju.\u00a0<\/p>\n
Eestlased kasutavad v\u00e4ga palju laenatud s\u00f5imus\u00f5nu. Kas emotsionaalselt on rohkem laetud laenud v\u00f5i meie oma s\u00f5nad?\u00a0<\/p>\n
Me tegime 2020. aastal \u00fche uurimuse, kus k\u00fcsisime, kui palju \u00fcldse\u00a0 ropendamine h\u00e4irib, kas noored ropendavad liiga palju. Aga k\u00fcsisime ka, kas vene- v\u00f5i inglisekeelsed\u00a0 roppused h\u00e4irivad teid rohkem kui eestikeelsed. \u00dcldiselt h\u00e4irivad rohkem eestikeelsed,\u00a0aga seal oli selge seos inimeste vanusega ja vastava keele kokkupuutega. Venekeelsed roppused h\u00e4irisid v\u00e4ga vanemat p\u00f5lvkonda, kes vene keelt paremini oskavad ja saavad aru, mis seal taga on. Samas nooremaid need venekeelsed v\u00e4ga ei h\u00e4irinud. Samas nooremate puhul oli natukene rohkem vastajaid, kes \u00fctlesid, et ingliskeelsed roppused h\u00e4irivad.\u00a0 See on ikka v\u00e4ga oluline, et kas roppuse t\u00e4hendust tead v\u00f5i mitte.\u00a0<\/p>\n
Kui h\u00e4sti eestlased laenatud roppuste tegelikku sisu teavad? \u00dcsna levinud on venekeelsed v\u00e4ljendid, mida kuuldes venelased ise vakatavad.\u00a0<\/p>\n
Mulle tundub, et noorem p\u00f5lvkond ikkagi v\u00e4ga ei taju v\u00f5i selles p\u00f5lvkonnas on rohkem neid, kes ei saa aru, mida \u00f6eldu t\u00e4hendab. Selle \u00fcheks \u00fcllatavaks n\u00e4iteks on venekeelne roppus “pohhui” on saanud \u00fcldk\u00f5nekeelseks s\u00f5naks, mis t\u00e4hendab \u00fcksk\u00f5ik. Ilmselgelt ei tajuta enam, mis on olnud algne t\u00e4hendus.\u00a0P\u00f5lvkondlikud erinevused on suured. Vanem p\u00f5lvkond \u00fcldiselt suhtub ka ropendamisse \u00fcldiselt palju taunivamalt. Neid h\u00e4irib see rohkem, nad ise ei kasuta neid. Nooremad p\u00f5lvkonnad on palju vabameelsemad, nad on sellest tabust vabanenud.\u00a0<\/p>\n
Kui palju on suhtumine ropendamisesse muutunud? Kas seda tolereeritakse t\u00e4nap\u00e4eval kuidagi?\u00a0<\/p>\n
Mulle tundub k\u00fcll. Vanemat p\u00f5lvkonda h\u00e4irib see enam ja kui me palusime oma kirja panna k\u00f5ik roppused, siis \u00f6eldi, et ma ei suuda seda kirja panna, see on nii \u00f5udne. Noorem p\u00f5lvkond kasutas v\u00f5imalust ja nautis olukorda, pani kirja k\u00f5ik, mis nad teadsid. Ilmselgelt on suhtumine \u00fcldiselt muutunud ja p\u00f5lvkondlikud erinevused on suured. Ma arvan, et see on seotud \u00fcldiselt \u00fchiskondlike normide vabanemise,\u00a0liberaliseerumisega. Seks ja seksuaalsus on meie \u00fcmber\u00a0igal pool, me n\u00e4eme seda igal sammul ja eks see keeleline tabu t\u00f5en\u00e4oliselt sellep\u00e4rast on ka v\u00e4henenud.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Kui palusin lastel kirja panna roppusi, siis oli nende seas ka v\u00e4ga palju selliseid s\u00f5nu nagu kaalikaaju v\u00f5i…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":129888,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[14],"tags":[131,130,37,33,35,34,36,27943,59228,44831,44833],"class_list":{"0":"post-129887","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-ari","8":"tag-ari","9":"tag-business","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-liina-lindstrom","16":"tag-ropendamine","17":"tag-roppused","18":"tag-ropud-sonad"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116235058735108352","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/129887","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=129887"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/129887\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/129888"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=129887"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=129887"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=129887"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}