{"id":129962,"date":"2026-03-15T22:35:35","date_gmt":"2026-03-15T22:35:35","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/129962\/"},"modified":"2026-03-15T22:35:35","modified_gmt":"2026-03-15T22:35:35","slug":"juri-kuuskemaa-%e2%9f%a9-toomkiriku-moistatuslikku-inglikabelit-kasutati-algselt-kiriku-kellatornina","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/129962\/","title":{"rendered":"J\u00dcRI KUUSKEMAA \u27e9 Toomkiriku m\u00f5istatuslikku Inglikabelit kasutati algselt kiriku kellatornina"},"content":{"rendered":"<p>Seet\u00f5ttu on j\u00e4\u00e4nud h\u00fcpoteesiks, millal kabel on ehitatud ja milleks kasutatud. Kas m\u00fc\u00fcrid laoti 13. v\u00f5i 14. sajandil, on seni selgusetu. Kindel on vaid see, et algselt on ruumi kasutatud kiriku kellatornina. P\u00e4rast Toompea suurp\u00f5lengut ehitati kirikule aga uus kellatorn, kusjuures vana \u00fchendati orelir\u00f5duga ning p\u00e4lvis lao funktsiooni. Pikaks ajaks j\u00e4igi ruum panipaiga v\u00f5i kolikambri \u00fclesannetesse.<\/p>\n<p>L\u00e4inud kevadel avatud Inglikabelist on n\u00fc\u00fcdseks saanud peamiselt lapidaarium ehk ajalooliste raidkivide v\u00e4ljapaneku koht. K\u00f5ige toredam on minu silmis kiriku kooriruumist p\u00e4rinev p\u00e4iskivi, mis on s\u00e4ilinud tervena ja kaetud rohke taimeornamendiga.<\/p>\n<p>Samas ruumis on suures riiulis ja seinaorvas eksponeeritud ka suur hulk kirikust ja \u00f5uelt leitud raidkivide katkenditest. Neist osa p\u00e4rineb ukse- ja aknaavade piiretest ja teine osa kirikus paiknenud hauaplaatidest. Sealhulgas on raidkivide t\u00fckke leitud ka kiriku p\u00f5hjak\u00fcljel asunud ees\u00f5ue senise piirdem\u00fc\u00fcri seest ja alt.<\/p>\n<p><img decoding=\"async\" class=\"figure__image\" onclick=\"triggerEvent('articleImageClick', { id: 17505600, focus: 'single-image', focusIndex: '17505600' })\" onkeydown=\"if (event.key === 'Enter') {&#10;        triggerEvent('articleImageClick', { id: 17505600, focus: 'single-image', focusIndex: '17505600' })&#10;        }\" role=\"button\" tabindex=\"0\" data-focus-from=\"single-image\" data-focus-index=\"17505600\" src=\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/03\/17505600t1hc1e6.jpg\"  onload=\"this.parentElement.classList.remove('figure__image-loading')\" alt=\"Vaade Inglikabelile kabeli trepilt.\"\/>Vaade Inglikabelile kabeli trepilt. Foto: Martin Pedaja<img decoding=\"async\" class=\"figure__image\" onclick=\"triggerEvent('articleImageClick', { id: 17505606, focus: 'single-image', focusIndex: '17505606' })\" onkeydown=\"if (event.key === 'Enter') {&#10;        triggerEvent('articleImageClick', { id: 17505606, focus: 'single-image', focusIndex: '17505606' })&#10;        }\" role=\"button\" tabindex=\"0\" data-focus-from=\"single-image\" data-focus-index=\"17505606\" src=\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/03\/17505606t1hf7fc.jpg\"  onload=\"this.parentElement.classList.remove('figure__image-loading')\" alt=\"Llapidaarium ehk ajalooliste raidkivide v\u00e4ljapanek.\"\/>Llapidaarium ehk ajalooliste raidkivide v\u00e4ljapanek. Foto: Martin Pedaja<img decoding=\"async\" class=\"figure__image\" onclick=\"triggerEvent('articleImageClick', { id: 17505612, focus: 'single-image', focusIndex: '17505612' })\" onkeydown=\"if (event.key === 'Enter') {&#10;        triggerEvent('articleImageClick', { id: 17505612, focus: 'single-image', focusIndex: '17505612' })&#10;        }\" role=\"button\" tabindex=\"0\" data-focus-from=\"single-image\" data-focus-index=\"17505612\" src=\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/03\/17505612t1hc533.jpg\"  onload=\"this.parentElement.classList.remove('figure__image-loading')\" alt=\"Rohke taimeornamendiga kaetud p\u00e4iskivi.\"\/>Rohke taimeornamendiga kaetud p\u00e4iskivi. Foto: Martin Pedaja<\/p>\n<p>Koht sai lisaks raidkivide esitlusele ka kunstin\u00e4ituste paigaks. T\u00e4helepanuv\u00e4\u00e4rses ruumis olid esimesena v\u00e4lja pandud Eduard von Gebhardti maalid. Too Eestist p\u00e4rinev J\u00e4rva-Jaanis s\u00fcndinud baltisaksa kunstnik sai D\u00fcsseldorfi Kunstiakadeemia professoriks. Tema on muuhulgas maalinud ka toomkiriku praeguse altarimaali \u00abKristus ristil\u00bb.<\/p>\n<p>\u200bGebhardti arvukate altarimaalide seas paikneb \u00fcks ka L\u00e4tis C\u0113sises. Koht on eestip\u00e4raselt V\u00f5nnu ja selle linna juures toimus Vabaduss\u00f5ja lahing 19. kuni 23. juunini 1919. Eestlaste ja sakslaste vaheline taplus l\u00f5ppes eestlaste v\u00f5iduga ja pani aluse meie v\u00f5idup\u00fcha t\u00e4histamisele. D\u00fcsseldorfi professori loomingut seostatakse k\u00fcll akadeemilise realismiga, kuid tema maalidel esineb ka ingleid.<\/p>\n<p>Meenutusv\u00e4\u00e4rne on, et Tallinnas on aegade jooksul olnud populaarne peaingel Miikael kui taevaste v\u00e4gede juht. Temale oli p\u00fchendatud Tallinna Tsistertslaste nunnaklooster, mille j\u00e4rglaseks sai 1732. aastal rootsi-soome Mihkli kirik praegusel R\u00fc\u00fctli t\u00e4naval.<\/p>\n<p>Nii kiriku- kui rahvakalendris on 29. september p\u00fcha Miikaeli ehk mihklip\u00e4ev, mis on aasta poolitaja. K\u00fcllap osutus see asjaolu oluliseks ka kabelile nime panekul. Nii saigi uus kabel Tallinna toomkirikus endale Inglikabeli nime. Ruum on sobiv sakraalse ja ilmaliku kunsti \u00fchendamiseks.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Seet\u00f5ttu on j\u00e4\u00e4nud h\u00fcpoteesiks, millal kabel on ehitatud ja milleks kasutatud. Kas m\u00fc\u00fcrid laoti 13. v\u00f5i 14. sajandil,&hellip;\n","protected":false},"author":2,"featured_media":129963,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[80],"tags":[8086,26,27,59239,37,33,35,59237,34,36,31,32,21,59236,4439,17183,59238,28,29,95,16796,19,25,59240,23,24,22,20,30,92,93,94],"class_list":["post-129962","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-maailm","tag-aegruum","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-eduard-von-gebhardt","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-epp-maria-kokamae","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-inglikabel","tag-juhan-kilumets","tag-juri-kuuskemaa","tag-lapidaarium","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-maailm","tag-mihklipaev","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-toomkirik","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised","tag-world","tag-world-news","tag-worldnews"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116235581732688122","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/129962","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=129962"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/129962\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/129963"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=129962"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=129962"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=129962"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}