![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/03\/3194138h23aft24.jpg\"\/)
Teise m\u00e4tta otsast: Folklorist Marju K\u00f5ivupuu ja matusekorraldaja Tarko Tuisk Autor\/allikas: Siim L\u00f5vi \/ERR<\/p>\nEesti inimesed on surmast kaugenenud ja matusted kujunenud tarbimis\u00fchiskonnas \u00fcheks teenuseks paljudest. Samas n\u00e4eb \u00fcha enam isikup\u00e4raseid \u00e4rasaatmisi, kus v\u00f5ib n\u00e4ha tantsivat baleriini v\u00f5i kuulda “Rekkamehe argip\u00e4eva”, t\u00f5desid folklorist Marju K\u00f5ivupuu ja matusekorraldaja Tarko Tuisk.<\/p>\n
Marju K\u00f5ivupuu s\u00f5nul on matuse- ja kalmistukultuur sajandite jooksul pidevalt muutunud. Nii saab ka praegusaja Eestis r\u00e4\u00e4kida nihkest, kus religioossetes matusekommetes tekkis n\u00f5ukogude ajal katkestus ja matustest on saanud pigem teenus. “T\u00e4nap\u00e4eva inimene on eemaldanud surmast kogu selle kiiruse ja arengu jooksul, mis meie \u00fchiskonda on tabanud,” n\u00f5ustus Tarko Tuisk Vikerraadio saates “Teise m\u00e4tta otsast”.<\/p>\n
“T\u00e4nap\u00e4eva inimene on eemaldanud surmast kogu selle kiiruse ja arengu jooksul, mis meie \u00fchiskonda on tabanud.” – Tarko Tuisk<\/p>\n
Aastak\u00fcmnete eest saatsid inimesed lahkunu \u00e4ra n\u00e4iteks kodusel verandal. L\u00e4hedased pesid keha ise ja j\u00e4tsid h\u00fcvasti mitme p\u00e4eva v\u00e4ltel. T\u00e4nap\u00e4eval lahendavad inimesed olukorra pigem teenuse ostmisega, sest surma mainimine tekitab neis ebamugavust. Matusekorraldajana n\u00e4eb Tuisk siin konflikti inimeste tegeliku surelikkuse ja \u00fchiskondliku eituse vahel. “Me oleme algusest peale teadlikud oma surelikkusest ja me hakkame esimesest p\u00e4evast alates v\u00f5itlema vastu sellele surelikkusele,” \u00a0t\u00e4heldas ta.<\/p>\n
Teise m\u00e4tta otsast: Folklorist Marju K\u00f5ivupuu ja matusekorraldaja Tarko Tuisk Autor\/allikas: Siim L\u00f5vi \/ERR<\/p>\n
Klassikakontserdist baleriinini<\/p>\n
Meditsiini arengu ja peresidemete n\u00f5rgenemisega seoses peidavad Eesti inimesed saatek\u00fclaliste s\u00f5nul surma \u00fcha enam. Eakad ja raskelt haiged inimesed viibivad elu viimastel p\u00e4evadel hooldekodudes v\u00f5i haiglates: see eemaldab suremise avalikust ruumist ja muudab surma kui protsessi v\u00e4ga kliiniliseks. Samuti ei pruugi matus enam perekondi kokku tuua. “Ma julgen \u00f6elda, et noored, kes on s\u00fcndinud nullindatel v\u00f5i veidi varem, t\u00f5en\u00e4oliselt ei ole n\u00e4inud enam ei v\u00e4ikelinnades, alevites, r\u00e4\u00e4kimata Tallinnast, kuidas matuserongk\u00e4ik kusagilt kuhugi kulgeb,” m\u00e4rkis Marju K\u00f5ivupuu.<\/p>\n
Kuigi inimeste elutee l\u00f5ppeb sageli m\u00f5nes ravi- v\u00f5i hoolekdandesutuses, eelistavad leinajad \u00fcha enam elujaatavaid ja lahkunu n\u00e4gu \u00e4rasaatmisi. Inimesed asendavad traditsioonilise kurvameelse viiulim\u00e4ngu julgelt r\u00f5\u00f5msamate lahendustega. “N\u00e4iteks paar kuud tagasi oli meil Memoris Crematooriumis baleriin ja esines kirstu k\u00f5rval. […] Lahkunu oli s\u00f5na otseses m\u00f5ttes balletiaustaja ja soovis seda,” t\u00f5i Tarko Tuisk v\u00e4lja.<\/p>\n
“Me oleme harjunud, et klassikaline muusika on paljude inimeste jaoks seotud surmaga. See peab olema h\u00e4sti, […] kunstlikus m\u00f5ttes t\u00f5sine.” – Marju K\u00f5ivupuu<\/p>\n
Leinajad soovivad t\u00e4histada v\u00e4\u00e4rikalt elatud elu. Tuisu s\u00f5nul polegi matuse eesm\u00e4rk kurvastada, vaid p\u00fchendada hetk lahkunu elu m\u00f5testamisele. “Antakse viimane \u00fclevaade tema v\u00e4\u00e4rikalt elatud elust. Oli see nii v\u00e4\u00e4rikas kui ta siis oli, aga [\u00e4rasaatmine] peab olema selle n\u00e4oaga,” selgitas ta. Matusekorraldaja t\u00f5i teise n\u00e4ite isikup\u00e4rasest matusest, kus m\u00e4ngiti “Rekkamehe argip\u00e4eva”, kuna just see oli lahkunu lemmik: “K\u00f5ik istusid matustel \u00f5nnelike n\u00e4gudega. Ma nimetan seda alati, et \u00fcks silm nutab, teine silm naerab.”<\/p>\n
K\u00f5ivupuu n\u00f5ustus, et veel n\u00f5ukogude ajal meenutasid matuste laululehed klassikakontserti. “Me oleme harjunud, et klassikaline muusika on paljude inimeste jaoks seotud surmaga. See peab olema h\u00e4sti, kuidas ma \u00fctlen, kunstlikus m\u00f5ttes t\u00f5sine,” arutles ta. Teisis\u00f5nu arvavad inimesed sageli, et matusel tuleb m\u00e4ngida justkui rolli, j\u00e4\u00e4des r\u00f5hutatult vaoshoituks. Siingi on leinakultuur aga tegelikkuses muutumas.<\/p>\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/03\/3194156hc0d7t24.jpg\"\/)
Teise m\u00e4tta otsast: Folklorist Marju K\u00f5ivupuu ja matusekorraldaja Tarko Tuisk Autor\/allikas: Siim L\u00f5vi \/ERR<\/p>\n
“Ema, millal me l\u00e4heme surnuid kastma?”<\/p>\n
Linnastumine ja elutempo kiirenemine m\u00f5jutavad otseselt ka hauahooldust. Tarko Tuisk tegi uuringu enam kui 300 osalejaga ja selgitas v\u00e4lja, et keskmiselt k\u00e4ivad eestlased haual vaid korra v\u00f5i kaks aastas, peamiselt hingedep\u00e4eval v\u00f5i j\u00f5ulude ajal. Nooremad inimesed tunnistavad kalmistul k\u00e4imise raskust, kuid ei soovi hooldusteenust sisse osta. K\u00f5ivupuu m\u00e4rkis uue aja paratamatust: “Mida l\u00e4hemale [Tallinnale], seda rohkem on inimesed laiali mitte ainult \u00fcle Eesti, vaid saame hakata r\u00e4\u00e4kima juba sellest, kuidas \u00fcldse inimene kodumaale tagasi [hauda hooldama] j\u00f5uab.”<\/p>\n
Tarko Tuisu s\u00f5nul valivad lahkunu l\u00e4hedased hooldusvaba alternatiivina \u00fcha enam puumatuseid ja m\u00e4lestusparke. Tavalise hauaplatsi asemel istutavad sugulased puu, mis s\u00fcmboliseerib looduse eluringi ega n\u00f5ua pidevat riisumist. Selline l\u00e4henemine muudab \u00e4rasaatmise t\u00e4hendust, viies fookuse l\u00f5plikkuselt uuele elule. “Inimene automaatselt v\u00f5tab, et matus on midagi l\u00f5plikku. Samas kui sa l\u00e4hed istutama, v\u00f5id lapsed kaasa v\u00f5tta,” kirjeldas matusekorraldaja.<\/p>\n
“Seda kindlasti ei peaks tegema umbes niimoodi, et tead laps, tule n\u00fc\u00fcd siia, t\u00e4na hakkame sinuga surmast r\u00e4\u00e4kima.” – Marju K\u00f5ivupuu<\/p>\n
Laste kaasamine leinaprotsessi osutub aga paljudes peredes endiselt keeruliseks, sest paljudes kodudes surmast ei r\u00e4\u00e4gita. Tuisu s\u00f5nul algab surma m\u00f5istmine algab juba v\u00e4ikestest tegevustest, n\u00e4iteks putuka eluringi selgitamisest. “Kui sa liblikale k\u00e4ega patsu l\u00f6\u00f6d, siis ta ei \u00e4rka meil, puhu peale nii palju, kui tahad,” t\u00f5i ta n\u00e4ite. K\u00f5ivupuu t\u00f5i samuti v\u00e4lja vajaduse teemat normaliseerida: “Seda kindlasti ei peaks tegema umbes niimoodi, et tead laps, tule n\u00fc\u00fcd siia, t\u00e4na hakkame sinuga surmast r\u00e4\u00e4kima.”<\/p>\n
Saatek\u00fclalised soovitavad muuta kalmistulk\u00e4igud ja m\u00e4lestamise loomulikuks pere tegevuseks. Lapsed v\u00f5tavad uusi kombeid h\u00e4sti omaks, kui vanemad lubavad neil protsessis osaleda. Praktilised tegevused, nagu istiku mulda panemine v\u00f5i lillede kastmine, aitavad murda hirme ja kasvatada rahulikumat suhtumist elukaare l\u00f5ppu. “Mulle v\u00e4ga meeldis, kuidas mul \u00fcks noorem j\u00e4reltulija kunagi \u00fctles, et: “Ema, millal me l\u00e4heme surnuid kastma?”” meenutas K\u00f5ivupuu.<\/p>\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/03\/3194144h5ad8t24.jpg\"\/)
Teise m\u00e4tta otsast: Folklorist Marju K\u00f5ivupuu ja matusekorraldaja Tarko Tuisk Autor\/allikas: Siim L\u00f5vi \/ERR<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Eesti inimesed on surmast kaugenenud ja matusted kujunenud tarbimis\u00fchiskonnas \u00fcheks teenuseks paljudest. Samas n\u00e4eb \u00fcha enam isikup\u00e4raseid \u00e4rasaatmisi,…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":130241,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[12],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,59313,21,3704,28,29,17318,17091,59312,59314,19,25,5499,59316,59315,6027,23,24,25585,22,20,30],"class_list":["post-130240","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-eesti","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-haud","tag-headlines","tag-lapsed","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-lein","tag-marju-koivupuu","tag-matused-kirst-arasaatmine","tag-matusekombed","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-surm","tag-surmakultuur","tag-tarko-tuisk","tag-teise-matta-otsast","tag-top-stories","tag-topstories","tag-tuhastamine","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116238318678086435","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/130240","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=130240"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/130240\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/130241"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=130240"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=130240"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=130240"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}