Oma \u00f5petajatest peab keeleauhinna laureaat eeskujuks hoopis inglise keele \u00f5petajat Leida Vahtrat. “Seitsmes keskkool (t\u00e4nane Tallinna inglise kolled\u017e, toim.) oli inglise keele kallakuga kool. Tema oli see, kes v\u00f5itles selle \u00f5iguse v\u00e4lja, et \u00f5petada s\u00fcvendatult mitte vene keelt, vaid inglise keelt kuuek\u00fcmnendatel. Seda ma k\u00f5ike sain teada hiljem. Tema \u00f5petas meid esimesest klassist \u00fcheteistk\u00fcmnendani. Ta oli k\u00e4inud Cambridge’is p\u00e4rast Tartu \u00dclikooli l\u00f5petamist ja ta oli v\u00e4ga n\u00f5udlik. Ta oli v\u00e4ga hea \u00f5petaja. See, kuidas ta grammatikat \u00f5petas\u00a0\u2013 seletas mingi teema \u00e4ra ja me kohe praktikas kasutasime seda,” meenutas Lamp.<\/p>\n
“Ma m\u00e4letan, ma m\u00f5tlesin siis teismelisena, et ta lihtsalt paneb keelt p\u00e4he v\u00f5i grammatikat p\u00e4he. Teiste ainete \u00f5petajad \u2013 inglise keele muude ainete \u00f5petajad seal, inglise kirjandus ja geograafia, mis oli inglise keeles \u2013 nad \u00fctlesid, et \u00fcks vahe on meie Vahtra grupil teise kahe grupiga. Et me k\u00f5ik oskame keelt \u00fchtemoodi, aga me grupp oskab inglise keeles nalja teha,” r\u00e4\u00e4kis Lamp ning lisas, et Vahtra on j\u00e4\u00e4nud talle igas m\u00f5ttes \u00f5petamise etaloniks.<\/p>\n
Kasulikuna meenutab Lamp kooliajast ka nn videvikutundi. “Ma olen k\u00fcsinud teistelt oma p\u00f5lvkonna inimestelt, kas neil oli videvikutund, ja keegi ei ole \u00f6elnud, et tal oli \u2013 j\u00e4relikult ei olnud. Me k\u00e4isime p\u00e4rastl\u00f5unal koolis ja siis, kui hakkab novembris-septembris pimedaks minema, siis see tund oli p\u00e4rastl\u00f5unal. Selle tunni ajal l\u00e4ks pimedaks, aga ei pandud tuld p\u00f5lema \u2013 sellest see nimi videvikutund,” selgitas Lamp.<\/p>\n
“Me pidime r\u00e4\u00e4kima, kuulama teisi ja r\u00e4\u00e4kima loetud raamatutest. M\u00e4letan, alguses ma m\u00f5tlesin \u2013 ma ei saa midagi aru. No kui keegi pidi seda lugu r\u00e4\u00e4kima, just seda, kuidas see lugu jookseb, kuidas see narratiiv jookseb. Ma ise samamoodi r\u00e4\u00e4kisin m\u00f5nest filmist nii, et ei ole v\u00f5imalik aru saada, mis seal juhtus. Ja kevadeks r\u00e4\u00e4kisid klassikaaslased nii, et ma sain aru, mis seal juhtus.”<\/p>\n
Hiljem on Lamp m\u00f5elnud, et tegu oli v\u00e4ga kasuliku tunniga. “See \u00f5petas meid juttu vedama. See oli \u00fcks v\u00e4ga m\u00f5jus tund,” t\u00f5des Lamp.<\/p>\n
Keelega s\u00f5brunemisel aitas Lampi ka luulelugemishobi. “Me elasime \u00fchiskorteris ja ma ootasin, et kedagi ei oleks kodus. See oli siis, kui ilmus Paul-Eerik Rummo koostatud “Eesti luuleantoloogia”, 1967. aastal. Mu emal oli see olemas. \u00dcksi j\u00e4\u00e4des lugesin valjusti luulet. Lugesin \u00fchte luuletust nii kaua, kuni ma j\u00f5udsin selle t\u00f5lgenduseni, mis mulle meeldib. Vot selline harrastus oli mul. Ma olin siis \u00fcheksa-aastane ja k\u00e4isin p\u00e4rastl\u00f5unal koolis, siis oligi hommikuti maja t\u00fchi.”<\/p>\n
Lavakunstikooli lavak\u00f5ne \u00f5ppej\u00f5uks inspireeris Lampi minema tema enda lavak\u00f5ne \u00f5petaja Karl Ader. “K\u00f5igepealt tundus, et ma ei tea, kas ma saan ikka hakkama. Olin siis 36-aastane ja siis tekkis kohustustunne, et ma olen oma v\u00e4\u00e4rtuslike \u00f5petajatega kokku puutunud ja tean midagi, mida ma peaksin edasi andma,” r\u00e4\u00e4kis Lamp, kes peale l\u00f5petamist \u00f5ppis enne lavakasse suundumist kaks aastat Tartu \u00dclikoolis eesti keelt ja kirjandust. Seal sai ta v\u00e4ga h\u00e4sti tuttavaks vene kirjandusega, mis t\u00e4nu \u00f5ppej\u00f5ud Jaak P\u00f5ldm\u00e4ele andis talle omakorda tugeva v\u00e4rsi\u00f5petuse p\u00f5hja.<\/p>\n
“Meil lavakunstikoolis v\u00e4rssi niimoodi ei \u00f5petatud. See kohustus oli mul ka \u2013 v\u00f5tta n\u00fc\u00fcd see, mis ma Tartust sain \u2013 ja \u00fchendada see praktikaga. Ma m\u00f5tlesin alguses, et j\u00e4\u00e4n \u00f5ppej\u00f5uks \u00fcheks aastaks. Rohkem lihtsalt ei olnud v\u00f5imalik. Lapsed olid v\u00e4ikesed ja p\u00fc\u00fcdsin anda edasi k\u00f5ike, mida ma ise koolis ei osanud v\u00f5i mis olin p\u00e4rast kooli teada saanud,” r\u00e4\u00e4kis Lamp.<\/p>\n
Lavak\u00f5ne \u00f5ppimise juures peab Lamp oluliseks ka l\u00fchikest perioodi \u00fche semestri jooksul, mil tudengid teevad raadiot\u00f6\u00f6d. “Sa kuuled iseennast siis k\u00f5ige paremini. Kuuled, et midagi oli liiast, siin oli v\u00e4ike paus v\u00f5i kuuled, kuidas mingid h\u00e4\u00e4likud sulandusid. Seda kuuleb k\u00f5ige paremini \u00e4ra iseennast kuulates. \u00d5petame selleks, et inimene oleks ise suur k\u00f5rv oma esinemiste suhtes, kuuleks ise oma vead \u00e4ra ja hakkaks iseseisvalt edaspidises elus tegutsema,” m\u00e4rkis \u00f5ppej\u00f5ud.<\/p>\n
Oma m\u00f5tte teistele selgeks tegemisel on palju abi sellest, kui ise ollakse samuti oma s\u00f5numis veendunud. “V\u00f5ib-olla sa v\u00e4ga kirglikult tahad midagi, mingi idee on sind haaranud ja tahad seda teistele selgitada. Lavastajal on \u00fcks omadus viia \u00fcks seltskond barrikaadidele, veenda neid, et see on \u00f5ige, mida me teeme. M\u00f5nikord v\u00f5ib juhtuda, et see omadus on tugevam kui sisuline t\u00f6\u00f6, aga see on ka muidugi vajalik,” t\u00f5des Lamp.<\/p>\n
Lamp arvab, et kui ta oleks filoloogia\u00f5pingud l\u00f5petanud ega oleks lavakunstikooli l\u00e4inud, siis oleks ta l\u00e4inud eesti keele \u00f5petajaks. “Ma oleks kindlasti tahtnud koolis olla. Mingil hetkel m\u00f5tlesin ka, et tahaks olla lasteaias p\u00e4ris nende kooliminejate laste juures, \u00f5petada, teha eelharidust. Igatahes algklasside juures oleksin tahtnud m\u00f5nda aega \u00f5petamist proovida,” m\u00e4rkis ta.<\/p>\n
Inglise keele roll Eesti noorte elus teeb Lamp ettevaatlikuks. “Ma olen t\u00f5esti n\u00e4inud \u00fcllatavalt palju teismelisi, nii vene kui ka eesti lapsi, kes r\u00e4\u00e4givad inglise keeles v\u00f5i siis segakeelt. Kui ma loen neid arve selle kohta, kui paljud lapsed loevad inglise keeles mitte eesti keeles, siis ma alati m\u00f5tlen, et mis ka neile sellest inglise keelest kohale j\u00f5uab.”<\/p>\n
“Kirjanduslikus tekstis on ju fraseologismid, igal keelel on peened n\u00fcansid s\u00f5nade vahel. Kas nad valdavad siis inglise keelt nii palju paremini, et ilukirjandust lugedes haaravad nad t\u00e4iel m\u00e4\u00e4ral seda, mida seal on v\u00e4ljendatud? Muretsema paneb ka see, et \u00e4kki \u00fchel hetkel katkeb meie side noorema p\u00f5lvkonnaga v\u00f5i nendel meiega. Me oleme eelajaloolised inimesed juba.”<\/p>\n
Wiedemanni auhinna m\u00e4\u00e4ramise komisjon t\u00f5i esile just Lambi pikaajalise ja m\u00f5juka panuse eesti keele k\u00f5lakultuuri v\u00e4\u00e4rtustamisel. “Ma kuulen noori omavahel r\u00e4\u00e4kimas, ja vahel see on selline h\u00e4sti l\u00f5dva l\u00f5uaga r\u00e4\u00e4gitud v\u00f5i mitte p\u00e4ris t\u00e4pselt v\u00e4lja h\u00e4\u00e4ldatud, nii et ma ei saa \u00fcldse arugi, mida r\u00e4\u00e4gitakse. Keele teadlikum kasutamine on see, mis v\u00f5imaldab k\u00f5lakultuuril areneda.”<\/p>\n
“See on peen t\u00f6\u00f6, mida me ka koolis teeme. Juba see, kus on lauses pear\u00f5hk, kuidas m\u00f5te jookseb, kuidas mingid h\u00e4\u00e4likukombinatsioonid v\u00e4lja tuleksid,” lisas ta.<\/p>\n
Lamp on t\u00f5lkinud \u00fcle 50 n\u00e4idendi nii prantsuse, inglise, vene kui ka saksa keelest. “Mu kursusekaaslane Andres Lepik lavastas Harold Pinteri n\u00e4idendit “Kojutulek” ja siis ma ise pakkusin ennast t\u00f5lkijaks. Ja sellep\u00e4rast, et proovides l\u00e4heb alati \u00fcks pikk aeg teksti redigeerimise peale. Kas see koht on k\u00f5ige parem, kas on k\u00f5ige paremini t\u00f5lgitud, kas k\u00f5ige t\u00e4psemalt v\u00e4ljendatud jne. Minule selline nikerdamise t\u00f6\u00f6 meeldis ja meeldib.”<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Oma \u00f5petajatest peab keeleauhinna laureaat eeskujuks hoopis inglise keele \u00f5petajat Leida Vahtrat. “Seitsmes keskkool (t\u00e4nane Tallinna inglise kolled\u017e,…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":130325,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[5],"tags":[10547,26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,28,29,59350,59349,19,25,23,24,22,20,30,46577],"class_list":["post-130324","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-uldised-uudised","tag-anu-lamp","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-lavakas","tag-lavakunstikool","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised","tag-wiedemanni-keeleauhind"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116238625187830924","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/130324","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=130324"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/130324\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/130325"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=130324"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=130324"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=130324"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}