kahjumit<\/a> umbes miljard (see on 1 \u00fcheksa nulliga) dollarit kuus. Firma ainus lootus kasumisse j\u00f5uda on leida v\u00e4ga kiiresti v\u00e4ga palju kasutajaid, kes ei saaks ilma tema teenuseta elada.<\/p>\nKuna erinevate TI-teenuse pakkujate vahel vahetamise kulubarj\u00e4\u00e4r on pea olematu, ei saa OpenAI loota vendor lock-in’i (kasutajalukustus) peale. Nende ainus lootus on luua pehme lock-in, kus kliendid kasutaksid just OpenAI toodet, sest nad teavad seda k\u00f5ige paremini. Esimesena turule j\u00f5udnuna on OpenAI-l teatav eelis, n\u00e4iteks kasutatakse k\u00f5nekeeles ChatGPT nime sageli \u00fcldiselt suure keelemudeli s\u00fcnon\u00fc\u00fcmina.<\/p>\n
Minu jaoks aga tekib siinkohal paralleel 1990. aastatega, mil Microsoft pakkus odavaid litsentse haridusasutustele. Toonased tudengid on n\u00fc\u00fcdsed otsustajad ja nii on Eesti riik praegu tugevalt Microsofti l\u00f5a otsas. Transatlantiliste pingete valguses \u00fcha aktuaalsemaks muutuvast digisuver\u00e4\u00e4nsusest on selle t\u00f5ttu v\u00e4ga raske r\u00e4\u00e4kida.<\/p>\n
Loomulikult ei suuda v\u00e4ike Eesti OpenAI-d massiivsest kahjumist v\u00e4lja tuua, aga kindlasti oleme nende jaoks huvitav katsepol\u00fcgoon. Minu k\u00fcsimus on, miks tuleb inimkatseid l\u00e4bi viia kohe k\u00fcmnete tuhandete \u00f5pilastega korraga. OpenAI saab igal juhul k\u00e4tte eksperimenditulemused, sellal kui Eesti kanda j\u00e4\u00e4vad s\u00fcveneva tehnoloogias\u00f5ltuvusega seotud riskid. Kas need riskid on meil kaalutletud v\u00f5i v\u00e4hemalt kirjagi pandud?<\/p>\n
Kas ilma TI-ta hakkama saamine on taotletav \u00f5piv\u00e4ljund?<\/p>\n
TI t\u00e4idab paljusid \u00fclesandeid inimesest efektiivsemalt. Ta kirjutab hetkega kilomeetrite kaupa programmikoodi, joonistab nunnusid kassipilte ja lahendab \u00f5piku\u00fclesandeid. Hariduse kontekstis j\u00e4\u00e4b minu jaoks endiselt \u00f5hku k\u00fcsimus, kas see t\u00e4hendab, et inimene ei pea enam neid asju oskama?<\/p>\n
See on \u00fcks neist k\u00fcsimustest, mida olen korduvalt k\u00fcsinud, aga vastust pole saanud. Ehk seisneb asi selles, et kumbki v\u00f5imalik vastus pole eriti mugav.<\/p>\n
“J\u00e4relikult l\u00e4heb \u00fchiskonnas endiselt tarvis spetsialiste, kes ei s\u00f5ltu oma oskustes TI-st, mis ei t\u00e4henda, et TI ei v\u00f5iks nende t\u00f6\u00f6viljakust t\u00f5sta.”<\/p>\n
Kui \u00f6elda, et inimene v\u00f5ib t\u00f5epoolest hakata ise v\u00e4hem asju oskama, kerkib j\u00e4rgmiseks k\u00fcsimus TI-s\u00f5ltuvuse riskidest. TI v\u00f5ib meile projekteerida uhke maja, aga kuidas me teame, et see meile kaela ei kuku? Seda oskab hinnata ainult inimene, kes suudab maja projekteerida ka ilma TI-ta. J\u00e4relikult l\u00e4heb \u00fchiskonnas endiselt tarvis spetsialiste, kes ei s\u00f5ltu oma oskustes TI-st, mis ei t\u00e4henda, et TI ei v\u00f5iks nende t\u00f6\u00f6viljakust t\u00f5sta.<\/p>\n
Kui aga kool peab TI ajastul endiselt \u00f5petama inimesi ilma TI-ta hakkama saama, kerkib j\u00e4rgmine k\u00fcsimus: kuidas seda eesm\u00e4rki TI abil saavutada? Minu arust pole see h\u00e4sti v\u00f5imalik ja TI-h\u00fcpe pole mind siiani suutnud vastupidises veenda.<\/p>\n
\u00d5igekirjakorrektorid on tekstitoimetites olemas juba aastaid, aga me \u00f5petame lastele ikka veel grammatikat. Auto leiutati enam kui sajad tagasi, aga me paneme \u00f5pilasi ikka veel kehalise kasvatuse tunnis jooksma. TI-vahenditest t\u00f5useb kasutajale t\u00f5elist tulu alles p\u00e4rast seda, kui ta on \u00f5ppinud baasoskusi ilma TI-ta rakendama.<\/p>\n
Milline on TI m\u00f5ju hariduseelarvele?<\/p>\n
TI aitab paljudes rakendustes raha kokku hoida (v\u00e4hemalt praegu, mil suurfirmad \u00fcritavad turgu vallutada ja pakuvad TI-teenuseid tunduvalt alla omahinna). Hariduses pole aga olukord minu meelest nii \u00fcheselt selge.<\/p>\n
TI-h\u00fcppe puhul on palju r\u00e4\u00e4gitud sellest, et vanad \u00f5ppemeetodid (kodut\u00f6\u00f6d) ei anna enam soovitud tulemusi, kuna \u00f5pilased teevad need TI abil \u00e4ra, ning et tuleb leida uus l\u00e4henemine. Paraku ei j\u00f5uta niisugustes avaldustes enamasti kaugemale visioonist tasemel “meie kava on teha plaan”.<\/p>\n
Minu ebamugava arvamuse j\u00e4rgi on uute l\u00e4henemiste valik siinkohal v\u00e4ga piiratud. Inimese aju vajab \u00f5pitava omandamiseks kinnistamist, kinnistamine omakorda aga aega ja vaeva.<\/p>\n
TI-h\u00fcppe programmi raames loodud \u00f5pilasrakendus p\u00fc\u00fcab seda saavutada nn sokraatilise l\u00e4henemisega. Teemat k\u00e4sitletakse kukesammu haaval ning rakendus k\u00fcsib s\u00f5na otseses m\u00f5ttes iga lause j\u00e4rel tagasisidek\u00fcsimusi.<\/p>\n
Sain \u00f5pilasrakenduse beetaversiooni kasutada (t\u00e4nud Jaan Arule!) ja olen selle edukuse osas pehmelt \u00f6eldes skeptiline. Ma m\u00f5istan, miks \u00f5pilasrakendus igal sammul midagi k\u00fcsida \u00fcritab, aga ta teeb seda ka siis, kui midagi m\u00f5istlikku k\u00fcsida ei ole, ja see l\u00e4heb kiiresti t\u00fc\u00fctuks.<\/p>\n
Lisaks ei \u00fctle rakendus \u00f5ppurile kunagi “Ma arvan, et sul sai asi selgeks, aitab n\u00fc\u00fcd k\u00fcll”. \u00d5pilane peab vestluse ise j\u00f5uga katkestama ja see j\u00e4tab ebameeldiva tunde, umbes nii nagu oleks s\u00f5brale \u00f6elnud: “J\u00e4\u00e4 ometi vait!”<\/p>\n
V\u00f5ib-olla t\u00f5esti on m\u00f5nel teismelisel k\u00f5rge sisemine motivatsioon ennast TI-h\u00fcppe \u00f5pirakendusega vaevata, aga ma kardan, et valdav osa neist l\u00f6\u00f6b k\u00e4ega pigem varem kui hiljem ja v\u00f5tab kasutusse m\u00f5ne teise TI-vahendi. Kui aga on kindel soov ChatGPT Plusi edasi kasutada, saab ka \u00f5pirakendust nii t\u00e4iendavalt promptida, et sokraatiline pinnimine \u00e4ra l\u00f5ppeks. Minu katsetuste p\u00f5hjal tuleb selleks \u00f5pirakendusele umbes kolm korda \u00fcsna j\u00e4rsult \u00f6elda, et “L\u00f5peta see kogu aeg k\u00fcsimine \u00e4ra!” ja meil ongi kasutada sisuliselt puhas ChatGPT Plus.<\/p>\n
Kui kodut\u00f6id kinnistamise tagamiseks enam kasutada ei saa, tuleb ka see osa \u00f5ppet\u00f6\u00f6st liigutada kontrollitud keskkonda. Ma ei n\u00e4e palju muid v\u00f5imalusi peale kunagiste pikap\u00e4evar\u00fchmade laialdase taastamise, kus \u00f5pilased \u00f5petaja kontrolli all oma kodut\u00f6\u00f6d \u00e4ra teevad. See t\u00e4hendab vajadust t\u00e4iendavate spetsialistide palkamise j\u00e4rele ja nii surve hariduseelarvele hoopis kasvab, mitte ei kahane. Siinjuures pole p\u00f5hjus mitte TI-h\u00fcppes, vaid TI arengus \u00fcle\u00fcldiselt.<\/p>\n
Muidugi on alati v\u00f5imalik teha poliitiline otsus ja \u00f6elda, et inimene v\u00f5ib TI-le delegeerida k\u00f5ik, mis v\u00e4hegi v\u00f5imalik. Siis saame suure osa praegusest hariduss\u00fcsteemist kinni panna, sest ise ei pea ju enam paljusid asju teadma ega oskama.<\/p>\n
Siiski j\u00e4\u00e4b kripeldama k\u00fcsimus, kust saada neid inimesi, kes oskavad TI v\u00e4ljundit hinnata. Aga v\u00f5ib-olla pole sedagi enam vaja? Jah, m\u00f5ned majad v\u00f5ivad kokku kukkuda ja m\u00f5ned s\u00fcdameoperatsioonid eba\u00f5nnestuda, aga need asjad juhtuvad ju ka ilma TI-ta, nii et \u00e4kki me ei riskigi eriti millegi uue ja hullemaga.<\/p>\n
Eks need k\u00fcsimused j\u00e4\u00e4vad poliitikute arutada. V\u00e4hemalt seni, kuni nad oma otsuseid veel TI-le pole delegeerinud. Kuigi t\u00f5esti, vahel on tunne, et ka selle peale ei saaks asjad enam palju hullemaks minna.\u00a0<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"TI-h\u00fcpe on veidi rohkem kui aasta vana. Selle ajaga on j\u00f5utud teha omajagu: koolidesse on j\u00f5udnud OpenAI ChatGTP-p\u00f5hine…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":130331,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[12],"tags":[26,27,2206,37,33,35,34,36,31,32,406,21,43918,28,29,2357,19,2358,25,814,373,9736,23,24,22,20,30],"class_list":["post-130330","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-eesti","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-chatgpt","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-haridus","tag-headlines","tag-jan-willemson","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-microsoft","tag-news","tag-openai","tag-populaarseimad-lood","tag-tehisaru","tag-tehisintellekt","tag-ti-hupe","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116238664766163042","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/130330","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=130330"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/130330\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/130331"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=130330"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=130330"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=130330"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}