Igap\u00e4evastes vahtplastist asjades \u2014 n\u00f5udepesu\u0161vammis, toidukarbis, p\u00f5lvematis \u2014 leidub lisaained, mis on loomadele, taimedele ja bakteritele m\u00fcrgised. Keemilise ja Bioloogilise F\u00fc\u00fcsika Instituudi keskkonnatoksikoloog Margit Heinlaan t\u00f5deb, et pooltel juhuslikult valitud plastesemetel oli hiljutises uuringus \u00fcllatavalt kole toime.<\/p>\n
Me k\u00f5ik puutume tihti kokku vahtplastist esemetega, olgu selleks siis toidukulleriga saabunud karp, k\u00f6\u00f6gis kasutust leidev n\u00f5udepesulapp v\u00f5i peenra rohimisel abiks olev p\u00f5lvematt.<\/p>\n
Vanemteadur Margit Heinlaan on koos kolleegidega p\u00f5hjalikult uurinud, millist m\u00f5ju avaldavad vahtplastist eralduvad lisaained v\u00e4ikestele tundlikele veeolenditele \u2014 vesikirpudele, taimedele, mikrovetikatele ja bakteritele.<\/p>\n
Tulemused v\u00f5tavad t\u00f5siseks: poolte testitud esemete puhul oli leotis nii m\u00fcrgine, et p\u00f5hjustas k\u00f5igi vesikirpude hukkumise v\u00f5i veetaimede kasvu t\u00e4ieliku peatumise.<\/p>\n
Uuringu jaoks ostsid teadlased poest kolm p\u00f5lvematti, \u00fche n\u00f5udepesu\u0161vammi ja \u00fche isolatsioonivahu ning otsisid omaenda laborist sinna juurde ka pakendimaterjali. Need esemed l\u00f5igati t\u00fckkideks ja leotati \u00dclemiste j\u00e4rve vees.<\/p>\n
Saadud leotist testiti v\u00e4ikeste veeolendite peal poole tunni kuni kolme n\u00e4dala v\u00e4ltel. Teadlased j\u00e4lgisid, kuidas merebakteril Vibrio fischeri v\u00e4henes leotise toimel helendus ehk luminestsents, kuidas veetaimel v\u00e4ikesel lemlel (Lemna minor) kidus kasv ja kuidas vesikirbul (Daphnia magna) v\u00e4henes sigivus.<\/p>\n
Katseolendeile tegid liiga k\u00f5ik j\u00e4releproovitud leotised, ehkki eri materjalide toksilisus olenditi ka varieerus. Mida pikem oli kokkupuude leotisega, seda halvemini olendid end tundvat paistsid.<\/p>\n
K\u00f5ige tugevamat toimet avaldasid katses pakendimaterjal, isolatsioonivaht ja \u00fcks p\u00f5lvemattidest. Juba paarip\u00e4evane kokkupuude t\u00f5i kaasa vesikirpude sajaprotsendilise suremuse v\u00f5i peatas t\u00e4ielikult lemle kasvu. N\u00f5udepesu\u0161vammil ja \u00fclej\u00e4\u00e4nud p\u00f5lvemattidel \u00f5nneks nii m\u00fcrgiseid lisaaineid ei olnud.<\/p>\n
Uuringu tulemused osutavad Heinlaane s\u00f5nul, et plastsaaste p\u00f5hiline kahju v\u00f5ibki tuleneda pigem lisaainetest kui mikro- v\u00f5i nanoplasti t\u00fckikestest enestest. Et tegu on t\u00f5en\u00e4oliselt just lisaainete toimega, lubab j\u00e4reldada varasemate p\u00f5hjalike mikro- ja nanoplasti uuringute kontekst.<\/p>\n
\u00dche teise hiljutise teadusuuringu<\/a> j\u00e4rgi on plastmaterjalides teada \u00fcle 16 tuhande lisaaine. “Mis on veelgi t\u00e4helepanuv\u00e4\u00e4rsem \u2014 v\u00e4hemalt kolmveerandil neist lisaainetest puudub igasugune ohutusteave,” nentis Heinlaan Vikerraadio teadussaates “Labor”<\/a>. “Ei ole isegi uuritud, kas ja kui ohtlikud need elusorganismidele olla v\u00f5ivad.”<\/p>\n Plasti tootmists\u00fckkel on nii keeruline, et tihti ei olegi teada, millised lisaained t\u00e4pselt l\u00f5pptootesse j\u00f5uavad. See teeb ka lisaainete toimete uurimise kalliks ja keerukaks. Praeguseski t\u00f6\u00f6s ei anal\u00fc\u00fcsinud teadlased seep\u00e4rast vahtplastist esemete l\u00e4hemat koostist.<\/p>\n