Kui vaadata viimasel k\u00fcmnendil Eesti \u00fchiskonnas k\u00f5ige polariseerivamaid teemasid, siis \u00fchelgi neist pole olnud nii tugevalt organiseeritud ja professionaalset huvikaitset m\u00f5lemal poolel kui metsanduses, nendib K\u00fclli Taro Vikerraadio p\u00e4evakommentaaris.<\/p>\n
Teatraalselt “metsas\u00f5jaks” nimetatud vastasseis on teravalt p\u00e4evakorda t\u00f5stnud huvikaitse ja lobitegevuse legitiimsuse ja piirid. Metsat\u00f6\u00f6stuse, metsaomanike ning looduskaitsjate erinevad huvid ei peaks tulema kellelegi \u00fcllatusena. Samuti ei peaks olema \u00fcllatav, et neid huve esindatakse nii professionaalselt kui ka \u00f5hinap\u00f5hiselt.<\/p>\n
Esmalt vajab selgitamist mis vahe on \u00fcldse huvikaitsel ja lobitegevusel. \u00c4sja m\u00f6\u00f6dunud emakeelep\u00e4eva tuules tasub meelde tuletada, et lobist pole see, kes k\u00f6\u00f6gis lobi keedab. Lobistid v\u00f5ivad k\u00fcll lobiseda, aga see ei ole nende p\u00f5hi\u00fclesanne. Lobitegevus tuleneb inglisekeelsest s\u00f5nast lobby ehk eeskoda v\u00f5i vestib\u00fc\u00fcl. See p\u00e4rineb 19. sajandi Ameerika \u00dchendriikidest, kus huvigruppide esindajad ootasid seadusandjaid kongressi eeskojas. Lobitegevus keskendus konkreetselt otsustajate \u2013 poliitikute ja ametnike \u2013 m\u00f5jutamisele.<\/p>\n
Huvikaitse on laiem m\u00f5iste, mis h\u00f5lmab k\u00f5iki tegevusi alates avalikest kampaaniatest kuni kohtuvaidlusteni, teatud grupi, kogukonna v\u00f5i valdkonna huvide kaitsmiseks ja esindamiseks. Lihtsustatult \u00f6eldes on lobitegevus huvikaitse \u00fcks osa, kuid kogu huvikaitse ei ole lobit\u00f6\u00f6.<\/p>\n
Selline traditsiooniline eristamine n\u00e4ib aga \u00fcha v\u00e4hem paika pidavat. Viimastel aastatel on lisandunud veel \u00fcks n\u00e4htus, sihitud lobit\u00f6\u00f6 avaliku arvamuse kallutamiseks, et seekaudu otsustajaid m\u00f5jutada.<\/p>\n
Mida l\u00e4hemale j\u00f5uavad valimised, seda enam p\u00fc\u00fcavad poliitikud \u00fchiskondlikku meelsust m\u00f5\u00f5ta ja sellele reageerida. Otsuseid ei tehta alati mitte teadmiste v\u00f5i s\u00fcdametunnistuse, vaid tajutud avaliku arvamuse j\u00e4rgi. Poliitikakujundamine meenutab \u00fcha enam populaarset telem\u00e4ngu “Rooside s\u00f5da”, kus \u00f5ige vastus on see, mida k\u00f5ige suurem osa rahvast arvab, mitte see, mida faktid toetavad.<\/p>\n
Lobitegevus, vahel ka huvikaitse laiemalt, on arenenud riikides enamasti mingil moel reguleeritud. K\u00f5ige olulisemad printsiibid on avatus, l\u00e4bipaistvus, ausus ja loomulikult seaduste j\u00e4rgimine.<\/p>\n
“Ka ebamugavaid h\u00e4\u00e4li tasub kuulata, isegi n\u00e4iteks alkoholit\u00f6\u00f6stust, et maksud ei s\u00f5idaks L\u00e4tti ning tervise kaitseks loodud piirangud ka tegelikult m\u00f5ju avaldaks.”<\/p>\n
Kui on selge, kelle huve esindatakse, esitatud info on \u00f5ige ning tegemist pole ebaseadusliku tegevusega, on igasugune huvikaitse, sealhulgas lobitegevus igati vajalik ja v\u00e4\u00e4rtuslik osa demokraatlikust otsustusprotsessist. See t\u00e4hendab ekspertteadmiste jagamist, erinevate vaatenurkade arvestamist, v\u00f5imalike praktiliste probleemide v\u00e4ljaselgitamist, et aidata v\u00e4ltida tahtmatuid negatiivseid tagaj\u00e4rgi. Ka ebamugavaid h\u00e4\u00e4li tasub kuulata, isegi n\u00e4iteks alkoholit\u00f6\u00f6stust, et maksud ei s\u00f5idaks L\u00e4tti ning tervise kaitseks loodud piirangud ka tegelikult m\u00f5ju avaldaks.<\/p>\n
Probleem tekib siis, kui huvikaitses kasutatakse ebaausaid v\u00f5tteid, esitatakse valikulisi v\u00f5i moonutatud andmeid, tekitatakse n\u00e4iline “rahva h\u00e4\u00e4l”, varjatakse tegelikke huve ja seoseid. Just sellised juhtumid on rahvusvaheliselt tekitanud hulgaliselt skandaale ja kahjustanud lobitegevuse mainet.<\/p>\n
Kui vaadata viimasel k\u00fcmnendil Eesti \u00fchiskonnas k\u00f5ige polariseerivamaid teemasid \u2013 olgu need samasooliste paaride \u00f5igused, r\u00e4nne, tuuleparkide rajamine v\u00f5i e-valimised \u2013, siis \u00fchelgi neist pole olnud nii tugevalt organiseeritud ja professionaalset huvikaitset m\u00f5lemal poolel kui metsanduses. Professionaalsus ei s\u00f5ltu ainult rahast, kuigi raha loob rohkem v\u00f5imalusi. Professionaalsus t\u00e4hendab ka organiseeritust, j\u00e4rjepidevust ja mitmekesiseid v\u00f5tteid.<\/p>\n
Ometi kordub k\u00f5igi nende l\u00f5hestavate teemade puhul sama muster: \u00fchiskonda sunnitakse justkui valima kahe leeri vahel. Tuleb olla poolt v\u00f5i vastu. Eestk\u00f5nelejad kipuvad inimesi lahterdama: kui sa pole meie poolt, oled j\u00e4relikult vastu. Rahulikku neutraalset pinda ei pakuta ja kompromisside otsimine ei paistagi sageli olevat eesm\u00e4rk. Selliselt aga ei v\u00f5ida kogu \u00fchiskond kunagi.<\/p>\n
Kui vaadata Eesti lobikohtumiste registrit, ei pea k\u00fcll muretsema, et metsanduse k\u00fcsimustes k\u00f5laks ainult \u00fche poole h\u00e4\u00e4l. Nii ametnike kui ka poliitikute jutule on saanud m\u00f5lemad osapooled t\u00e4iesti v\u00f5rreldavalt. Silma paistab ainult see, et sellistel kohtumistel osalevad korraga ainult \u00fche poole esindajad.<\/p>\n
Nii juhtubki, et otsustajad kuulevad n\u00e4iteks esmasp\u00e4eval \u00fcht argumentide komplekti ja teisip\u00e4eval sellele t\u00e4ielikult vastupidist lugu. See v\u00f5ib ka k\u00f5ige kogenuma otsustaja p\u00e4ris segadusse ajada. Kui osapooled r\u00e4\u00e4givad eraldi, puudub v\u00f5imalus koheselt vaidlustada moonutatud v\u00f5i poolikut infot, t\u00e4psustada v\u00e4iteid v\u00f5i otsida \u00fchist arusaama. Argumente esitatakse justkui vahetustega, aga dialoogi ei teki.<\/p>\n
Avaliku v\u00f5imu \u00fclesanne peaks olema just erinevad osapooled kokku tuua, soodustada arutelu ja aidata leida lahendusi. Selleks on olemas nii spetsiaalsed aruteluformaadid kui ka konfliktide juhtimise ja vahendamise v\u00f5tted. Tahaks loota, et selliseid arutelusid tegelikult ka korraldatakse ja need lihtsalt ei kajastu lobikohtumiste registris.<\/p>\n
K\u00f5iki Vikerraadio p\u00e4evakommentaare on v\u00f5imalik kuulata\u00a0Vikerraadio p\u00e4evakommentaaride lehelt<\/a>.<\/p>\n