{"id":130670,"date":"2026-03-16T18:07:35","date_gmt":"2026-03-16T18:07:35","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/130670\/"},"modified":"2026-03-16T18:07:35","modified_gmt":"2026-03-16T18:07:35","slug":"mart-saarma-geenitehnoloogia-annab-kultuurtaimedele-tappisaretuse-ruu-kultuur","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/130670\/","title":{"rendered":"Mart Saarma: geenitehnoloogia annab kultuurtaimedele t\u00e4ppisaretuse r\u00fc\u00fc | Kultuur"},"content":{"rendered":"<p>Geneetilised erinevused metsiku ja sellest aretatud kultuurtaime vahel on sedav\u00f5rd suured, et viimast v\u00f5ib nimetada geneetiliselt modifitseeritud taimeks. Geenitehnoloogia v\u00f5imaldab teha aga sedav\u00f5rd kitsapiirilisi muutusi, et neid oleks \u00f5igem nimetada t\u00e4ppisaretatud taimedeks, kirjutab Teaduste Akadeemia president Mart Saarma keelen\u00f5usarjas &#8220;<a href=\"https:\/\/keeletoimetajateliit.ee\/taimede-tappisaretusest\/\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">Akadeemikute eri<\/a>&#8220;.<\/p>\n<p>\u00dcks suurimaid probleeme maailmas on endiselt n\u00e4lg. 2023.\u00a0aastal kannatas selle all hinnanguliselt 733\u00a0miljonit inimest\u00a0\u2013 iga \u00fcheteistk\u00fcmnes maailma elanik. N\u00e4lg on t\u00f5siselt vaevanud ka Eesti rahvast. Veel 19.\u00a0sajandil tabasid Eestit r\u00e4ngad n\u00e4ljah\u00e4dad, mis tulenesid peamiselt ikaldustest.<\/p>\n<p>Olukord hakkas paranema p\u00e4rast teadusliku sordiaretuse algust, mille l\u00e4htepunktiks peetakse 1860.\u00a0aastat, mil Gregor Mendel avaldas t\u00f6\u00f6 pealkirjaga &#8220;Versuche \u00fcber Pflanzenhybriden&#8221;. Taimede ristamise, kiiritamise v\u00f5i kemikaalidega t\u00f6\u00f6tlemise teel loodi kaasaegsed kultuurtaimed, mis on nende n-\u00f6 metsikute eellastaimedega v\u00f5rreldes haiguskindlamad ja ohutumad ning annavad paremat saaki. Loomulikult muudeti nende meetoditega taimede genoomi ehk DNA-d ja geene.<\/p>\n<p>Klassikalise sordiaretuse puhul me ei tea, milliseid geene on ristamisel \u00fcle kantud v\u00f5i kiiritamise ja kemikaalidega t\u00f6\u00f6tlemise abil muudetud. Geneetilised erinevused metsiku taime ja sellest aretatud kultuurtaime vahel on suured, puudutades k\u00fcmneid ja isegi sadu geene (tavaliselt on taimedes 20\u00a0000\u00a0\u2013\u00a060\u00a0000 geeni). Seega on need geneetiliselt modifitseeritud taimed.<\/p>\n<p>Geenitehnoloogia, sealhulgas moodsate geenik\u00e4\u00e4ride kasutuselev\u00f5tt, t\u00f5i taimede sordiaretusse suure muutuse, v\u00f5imaldades geene liita, \u00e4ra v\u00f5tta ja muuta ning saada nii suhteliselt kiiresti t\u00e4iesti uute omadustega taimi. Et ka need on geneetiliselt modifitseeritud, tavatsetakse neid nimetada GMO taimedeks.<\/p>\n<p>Taimede geenitehnoloogia puhul teame aga t\u00e4pselt, millist geeni on muudetud v\u00f5i \u00fcle kantud. R\u00f5hutan, et tavaliselt on muudetud vaid \u00fcks geen. Seega peaksime sordiaretust geenitehnoloogia abil kutsuma \u00f5ige nimega t\u00e4ppisaretuseks ja sel viisil saadud taimi t\u00e4ppisaretatud taimedeks, mitte GMO taimedeks.<\/p>\n<p style=\"font-size: 90%;\">Eesti Keeletoimetajate Liidu veebilehe rubriigis &#8220;<a href=\"https:\/\/keeletoimetajateliit.ee\/keeletoimetaja-soovitab\/\" target=\"_blank\" rel=\"noopener nofollow\">Keeletoimetaja soovitab<\/a>&#8221;\u00a0ilmub 9.\u201323. m\u00e4rtsini keelen\u00f5usari &#8220;Akadeemikute eri&#8221;, milles 12 Eesti Teaduste Akadeemia liiget jagavad oma t\u00e4helepanekuid t\u00e4nap\u00e4eva eesti keele kohta. Kokku ilmub sarjas 15 keelesoovitust, millest osa avaldatakse emakeelekuul ka ERR-i teadusportaalis.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Geneetilised erinevused metsiku ja sellest aretatud kultuurtaime vahel on sedav\u00f5rd suured, et viimast v\u00f5ib nimetada geneetiliselt modifitseeritud taimeks.&hellip;\n","protected":false},"author":2,"featured_media":130671,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[12],"tags":[57446,26,27,37,33,35,34,36,31,32,44969,59505,21,57447,31470,28,29,8981,19,25,59504,23,24,22,20,30],"class_list":["post-130670","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-eesti","tag-akadeemikute-eri","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-geenitehnoloogia","tag-gmo-taimed","tag-headlines","tag-keeletoimetaja-soovitab","tag-keeletoimetajate-liit","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-mart-saarma","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-tappisaretus","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116240190264253565","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/130670","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=130670"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/130670\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/130671"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=130670"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=130670"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=130670"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}