Ehkki beebid ei oska veel k\u00f5ndida ega r\u00e4\u00e4kida, valdavad nad pettuse p\u00f5hit\u00f5desid juba enne esimest s\u00fcnnip\u00e4eva, leiavad Inglismaa ja Kanada teadlased v\u00e4rskes uuringus.<\/p>\n
Teadlased k\u00fcsitlesid 750 lapsevanemat ning leidsid, et umbes veerand k\u00fcmnen\u00e4dalastest lastest kasutab algelisi pettuse v\u00f5i teeskluse v\u00f5tteid. N\u00e4iteks teesklevad beebid, et ei kuule vanemaid, peidavad m\u00e4nguasju v\u00f5i s\u00f6\u00f6vad keelatud toitu siis, kui keegi ei vaata. Vanemad t\u00e4heldasid, et kolmandaks eluaastaks muutuvad lapsed veelgi osavamateks ja loovamateks valetajateks, vahendab The Guardian<\/a>.<\/p>\n Bristoli \u00fclikooli haridusprofessor Elena Hoicka s\u00f5nul hakkavad lapsed pettuste olemust m\u00f5istma \u00fcllatavalt varakult ja arusaam kinnistub juba esimestel eluaastatel. Sellegipoolest on teadlased seni v\u00e4ikelaste petlikku k\u00e4itumist v\u00e4he uurinud. Hoicka hinnangul pidasid varem asjatundjad petmist keeruliseks oskuseks, mis eeldab head keeleoskust ja v\u00f5imet teiste m\u00f5tteid m\u00f5ista.<\/p>\n Uus uuring oli inspireeritud osaliselt loomariigis tehtud vaatlustest, mis n\u00e4itasid, kuidas loomad \u00fcksteist s\u00f5nadeta petavad. N\u00e4iteks peidavad \u0161impansid end sageli selleks, et karjajuhtide teadmata k\u00f5htu t\u00e4ita. Teadlased on m\u00e4rganud ka linde, kes toovad teistelt paremate palade napsamiseks kuuldavale petlikke hoiatush\u00fc\u00fcdeid.<\/p>\n Hoicka r\u00f5hutas, et petmisoskus ei teki j\u00e4rsult, kui lapsed saavad kolme v\u00f5i nelja aastaseks, vaid areneb aegam\u00f6\u00f6da ja oluliselt varem. Varajased pettusevormid ei pruugi t\u00e4hendada lausvalesid, vaid pigem p\u00fc\u00fcdu karistusest p\u00e4\u00e4seda v\u00f5i saada lisamaiustusi. Kolme lapse emana kinnitas professor, et lapsed on v\u00e4ga kavalad, peites ennast n\u00e4iteks laua alla v\u00f5i vannituppa, et seal salaja maiustada.<\/p>\n Normaalne osa lapse arengust<\/p>\n Teadlased palusid \u00dchendkuningriigi, USA, Austraalia ja Kanada vanematelt kirjeldada oma kuni nelja-aastaste laste arengut. M\u00f5ned lapsed tegid vanemate s\u00f5nul esimesi petmiskatseid juba kaheksakuuselt. Kui laps kord pettuse avastab, kasutab ta seda tihti: pooltel juhtudel olid lapsed midagi kavalat korda saatnud viimase \u00f6\u00f6p\u00e4eva jooksul.<\/p>\n Kaheaastaste laste petmiskatsed on peamiselt praktilised v\u00f5i piirduvad lihtsate valevastustega. Samuti eiravad nad palveid enda j\u00e4relt koristada, peidavad asju v\u00f5i eitavad \u0161okolaadi s\u00f6\u00f6mist isegi siis, kui nende terve suu on magusaga koos. Kolmandaks eluaastaks hakkavad lapsed m\u00f5istma keerukamaid petmisviise, mis n\u00f5uavad paremat keeleoskust ja s\u00fcgavamat arusaama teiste inimeste m\u00f5ttemaailmast.<\/p>\n Hoicka selgitab, et selles vanuses hakkavad lapsed asjadega liialdama v\u00f5i lugusid t\u00e4ielikult v\u00e4lja m\u00f5tlema. Nad v\u00f5ivad s\u00fc\u00fcdistada \u0161okolaadi s\u00f6\u00f6mises kummitust v\u00f5i j\u00e4tta r\u00e4\u00e4kimata olulisi \u00fcksikasju: n\u00e4iteks kaevata teda l\u00f6\u00f6nud \u00f5e v\u00f5i venna peale, kuid vaikida sellest, et nad ise t\u00fcli alustasid.<\/p>\n Teadlase s\u00f5nul kinnitavad uuringu tulemused vanematele, et selline k\u00e4itumismall on v\u00e4ikelapse arengu normaalne osa. \u00dchtlasi aitab uuring aimata, milliseid krutskeid lapsed plaanivad, et t\u00e4iskasvanud saaksid neist sammu v\u00f5rra ees olla.<\/p>\n