S\u00f5da oli p\u00e4ris lihtne efektselt alustada \u2013 tappa kohe esimese asjana ajatolla, aga edasi see nii efektselt l\u00e4inud ei ole. Kas n\u00fc\u00fcd hakkab USA-l Iraanis keerulisemaks minema?<\/p>\n
Ilmselgelt on keeruline. Selles suhtes, et kui su eesm\u00e4rgid ei ole v\u00e4ga selgelt defineeritud, siis on raske ka edu defineerida. Mingites asjades ollakse edukad olnud: \u00fctleme, et rakettide varu on \u00fcsna h\u00e4sti suudetud h\u00e4vitada, samamoodi on suudetud \u00fcsna h\u00e4sti Iraani laevastikku h\u00e4vitada. Aga mingid v\u00f5imekused on ikkagi alles, sealhulgas nende rikastatud uraan, mis on kuskil 60 protsendi ulatuses rikastatud. See on j\u00e4tkuvalt k\u00f5ik alles samas seisus, mis ta oli alates sellest suvisest r\u00fcnnakust.<\/p>\n
N\u00fc\u00fcd on hakanud kaotusi tulema ka ameeriklaste poolele: 13 s\u00f5jav\u00e4elast on surma saanud ja nad on kaotanud seal \u00fclikalleid radareid, samuti \u00f5hut\u00f5rjekomplekse ning erinevat t\u00fc\u00fcpi lennukeid. Kas kulu hakkab vaikselt \u00fcles minema ja kas ameeriklased loevad seda?<\/p>\n
Jah, ameeriklased loevad v\u00e4ga. Sellest on ka meedias r\u00e4\u00e4gitud, mis see kulu kokku on. Samal ajal on Ameerikas v\u00e4ga pikalt olnud probleem, et hinnad on v\u00e4ga kallid ja inimeste elatustase ei k\u00e4i nendega kaasas. N\u00fc\u00fcd, kus k\u00fctusehinnad on kuskil 25\u201330 protsendi v\u00f5rra t\u00f5usnud, k\u00fcsitakse seda enam, et miks me pidime kuus miljardit selle s\u00f5ja peale kulutama.<\/p>\n
Ka seda s\u00f5da ennast ei ole Ameerika inimestele v\u00e4ga h\u00e4sti “maha m\u00fc\u00fcdud” v\u00f5rreldes varasematega, kus n\u00e4dalaid enne k\u00e4idi ja selgitati, miks me l\u00e4heme ja mis me teeme. Seekord on see osa \u00fcsna \u00e4ra j\u00e4\u00e4nud. Inimesed \u00e4rkasid kolm n\u00e4dalat tagasi suure \u00fcllatusega, et s\u00f5da on j\u00e4rsku k\u00e4es. See, kust see tuli, on inimestele natukene segadust tekitanud.<\/p>\n
Mingit pidi on k\u00fctusehinna t\u00f5us kevadeti tavaline. See toimub iga aasta: inimesed reisivad rohkem, tuleb kevadvaheaeg, kus \u00fclikoolis k\u00e4ivad lapsed s\u00f5idavad l\u00f5una poole spring break’i veetma. Seega on k\u00fctuse hinnat\u00f5us USA-s igal kevadel tavap\u00e4rane, aga seekord on see m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt suurem.<\/p>\n
\u00dchtepidi vaadatakse bensiinijaamas hinnat\u00f5usu ja see ei meeldi. Samas n\u00e4eme ka inimesi, kes \u00fctlevad, et rahvuslik julgeolek on oluline ja maailma jaoks on v\u00e4ga kasulik, et Iraani re\u017eiim kukutatakse. Kas see ongi praegu selline sisepoliitiline sentiment?<\/p>\n
Klassikaline tugev Trumpi valija, kes on igal juhul Trumpi poolt \u2013 umbes 35\u201340 protsenti \u00fchiskonnast \u2013 on j\u00e4tkuvalt tugevalt tema taga. Nemad on n\u00f5us k\u00f5igega, mis ta teeb ja neile ei ole ka see s\u00f5da olnud vastumeelne. Kui Trump \u00fctleb, et see on hea, siis ongi see hea. Neil on ka niisugune innustus sees, et Venezuelas l\u00e4ks operatsioon nii kiiresti \u2013 teeme n\u00fc\u00fcd ka kiiresti, saavutame eesm\u00e4rgid, Iraan on paha ja nendega on vaja tegeleda. Nemad ikka toetavad.<\/p>\n
Selle p\u00f5hjal sa aga valimisi ei v\u00f5ida. Ameerika valimistel toetab alati 40 protsenti \u00fchte parteid ja 40 teist ning see 20 protsenti seal keskel on nii-\u00f6elda soo, kelle h\u00e4\u00e4lte nimel v\u00f5ideldakse. Nende seas on n\u00fc\u00fcd vabariiklased k\u00f5vasti populaarsust kaotanud, sest nemad just m\u00f5tlevad, et j\u00e4lle j\u00e4rjekordsed s\u00f5jad, ei taha seda, hinnad t\u00f5usevad ja see on halb. Bidenil ja Harrisel olid omad h\u00e4dad, miks nende poolt v\u00f5ib-olla ei h\u00e4\u00e4letatud, aga hinnat\u00f5us oli \u00fcks p\u00f5hilisi asju, millega Trump lubas tegeleda ja mis t\u00f5i ta valituks. Trumpi ametiaja alguses hakkasidki bensiinihinnad USA-s langema, nii et see lisas talle populaarsust.<\/p>\n
Kui vaadata novembri vahevalimisi, siis kui palju v\u00f5ib praegune k\u00f5rge nafta- ja bensiinihind tulemust m\u00f5jutada?<\/p>\n
S\u00f5ltub, kuidas s\u00f5da areneb. Kui see l\u00f5peb \u00e4ra, hakkab t\u00f5en\u00e4oliselt mingi langus toimuma, kuigi ilmselgelt langevad hinnad aeglasemini kui nad t\u00f5usevad. Kui see selleks hetkeks enam-v\u00e4hem laheneb, siis v\u00f5ib-olla nii p\u00f5hjalikult ei m\u00f5juta. Kui aga s\u00f5da kestab v\u00e4ga pikalt ja hukkub rohkem USA s\u00f5dureid \u2013 praegu on neid 13, aga me viime v\u00e4gesid juurde \u2013, siis on k\u00fcsimus, mis Ameerika selle tuumaprogrammiga plaanib teha. Valikvariantidest on l\u00e4bi k\u00e4inud, kas saadetakse erioperaatorid v\u00f5i merejalav\u00e4elased sisse, et rikastatud uraan \u00e4ra tuua. See on v\u00e4ga keeruline operatsioon. Trump vihjas, et Iisrael l\u00e4heb enne ja USA v\u00f5ib-olla teises j\u00e4rgus, aga kui seal tekib situatsioon, kus rohkem inimesi sureb, v\u00f5ib see omada v\u00e4ga pikaajalist negatiivset m\u00f5ju.<\/p>\n
Kui see s\u00f5da algas, ei liitunud USA-ga keegi peale Iisraeli. \u00dchel hetkel pakkus Suurbritannia abi, aga Trump \u00fctles, et ta ei taha seda. T\u00e4na ta juba n\u00f5udis abi ja viimaste uudiste kohaselt \u00fctles j\u00e4lle, et tegelikult tal seda vaja ei ole ning USA suudab \u00fcksinda hakkama saada. Millest selline edasi-tagasi liikumine?<\/p>\n
Selle s\u00f5ja h\u00e4da ongi see, et ta ei informeerinud liitlasi varem, et selline asi on tulekul, miks ta seda teha tahab ja mis on eesm\u00e4rgid. Siis on ka teistel riikidel raske kaasa minna. P\u00f5hjus, miks ta t\u00e4na \u00fctles, et ta teisi ei taha, on t\u00f5en\u00e4oliselt see, et k\u00f5ik \u00fctlesid talle viisakalt erinevatel p\u00f5hjustel \u00e4ra. Kuna keegi kaasa ei tulnud, siis nii-\u00f6elda oma n\u00e4o p\u00e4\u00e4stmiseks \u00fctledki, et sul pole kedagi vaja. See, mida ta soovis, oli, et riigid aitaksid Hormuzi v\u00e4inas suuri tankereid saata ja nende turvalisust tagada v\u00f5i panustaksid miinit\u00f5rjev\u00f5imekusega. Ma saan aru, et britid kaaluvad mehitamata s\u00f5idukitega panustamist miinide vastu.<\/p>\n
USA senaator Richard Blumenthal \u00fctles eelmisel n\u00e4dalal p\u00e4rast Iraani s\u00f5jateemalist briifingut, et ameeriklaste elude ohtu sattumine tekitab muret. Kui palju neid elusid seal USA-s loetakse ja kas neid loetakse oluliselt rohkem kui Iraanis?<\/p>\n
Ma arvan, et elusid loetakse m\u00f5lemal pool. Arvestades USA rahvaarvu tervikuna, ei ole hukkunuid veel nii palju, et see muret tekitaks. Muret tekitab see tegelikult ennek\u00f5ike siis, kui sa tunned kedagi, kes seal on \u2013 kui tekivad isiklikud kaotused v\u00f5i kaotuseoht, siis l\u00e4heb see elude lugemine valusamaks.<\/p>\n
Ilmselgelt loetakse Iraanis elusid v\u00e4hem, vaadates ka seda, mis aasta alguses toimus ja kuidas rahutusi maha suruti. Ma arvan, et Iraanis \u00fcritatakse sihtm\u00e4rgistada l\u00f6\u00f6ke s\u00f5jalistele objektidele. Erinevalt Venemaast Ukrainas, kes laseb t\u00e4iesti suvaliselt elumajade pihta, \u00fcritavad nii Iisrael kui USA seda v\u00e4ltida.<\/p>\n
Samas oli kohe s\u00f5ja alguses intsident, kus \u00fcks t\u00fcdrukute kool sai Tomahawk-raketiga pihta ja suri ilmselt \u00fcle saja lapse. Millist tagasisidet on see Ameerika \u00fchiskonnas saanud? Kas on oodata, et keegi v\u00f5etakse vastutusele?<\/p>\n
Selle kohta oli alguses lehtedes palju juttu: mis sai ja kuidas, sest Tomahawki ei ole paljudel riikidel. Uurimine, mida on teinud n\u00e4iteks New York Times, viitab, et t\u00f5en\u00e4oliselt oli see ameeriklaste v\u00e4ljalastud rakett. T\u00f5en\u00e4oliselt oli s\u00fc\u00fcdi natukene aegunud luureinfo, kus oli valesti m\u00e4rgitud t\u00fcdrukute kool, mille k\u00f5rval asub Iraani revolutsioonilise kaardiv\u00e4e hoone. M\u00e4rgitud oli hoone, mis kunagi kuulus kaardiv\u00e4ele, aga mida nad juba aastaid ei kasutanud. \u00dches\u00f5naga oli kasutusel vana kaart, millega sihtm\u00e4rgistati. See oli inimlik viga \u2013 nii on sellesse praegu suhtutud.<\/p>\n
Ehk et vana info t\u00f5ttu sai 180 inimest surma ja ups?<\/p>\n
Jah, natukene niimoodi see l\u00e4heb. P\u00e4ris aus olla, siis s\u00f5jas juhtub selliseid asju ikka. See on kohutav, aga ka varem on pommitatud n\u00e4iteks teiste riikide saatkondi \u2013 Balkanil lasti Hiina saatkond \u00f5hku. S\u00f5ja k\u00e4igus tuleb ette, et lastakse valesid sihtm\u00e4rke. Selle tunnistamine on minu meelest aus ja loodame, et rohkem selliseid asju ei juhtu.<\/p>\n
Kui palju h\u00e4irib ameeriklasi see, et venelased aitavad iraanlasi nende sihtimisel?<\/p>\n
Ma tahaks loota, et see s\u00f5num j\u00f5uab ka USA praeguse administratsioonini, kes on Venemaa suhtes pigem positiivselt meelestatud ja survestab Ukraina k\u00fcsimuses l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimistel sageli Ukrainat rohkem kui Venemaad. See, et venelased tegelikult h\u00f5lbustavad Ameerika s\u00f5durite tapmist, v\u00f5iks olla s\u00f5num, mis annaks neile Venemaast adekvaatsema pildi. Tahaks loota, et see s\u00f5num j\u00f5uab \u00f5igesse kohta kohale.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"S\u00f5da oli p\u00e4ris lihtne efektselt alustada \u2013 tappa kohe esimese asjana ajatolla, aga edasi see nii efektselt l\u00e4inud…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":130832,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[80],"tags":[26,27,58870,37,33,35,34,36,31,32,21,18984,619,56098,28,29,95,19,25,59564,23,24,22,58635,20,30,92,93,94],"class_list":["post-130831","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-maailm","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-donald-trumo","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-helga-kalm","tag-iisrael","tag-iraani-soda","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-maailm","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-richard-blumenthal","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-usa-iraani-soda","tag-uudised","tag-viimased-uudised","tag-world","tag-world-news","tag-worldnews"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116240921622690430","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/130831","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=130831"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/130831\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/130832"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=130831"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=130831"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=130831"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}