Konkurentsiameti peadirektor Evelin P\u00e4rn-Lee \u00fctles esmasp\u00e4eval riigikogu korruptsioonivastase erikomisjoni istungil, kus arutati k\u00fctuseturu l\u00e4bipaistvust, et k\u00fctuse hind kujuneb vabaturul ning konkurentsiamet seda ei reguleeri. Amet tegi k\u00fctuseturu anal\u00fc\u00fcsi, sest k\u00fcsimus, miks on Eesti k\u00fctuseturg nii erip\u00e4rane, et k\u00fctuseettev\u00f5tjatel on kogu aeg \u00fchesugused hinnad, oli paljudel.<\/p>\n
P\u00e4rn-Lee meenutas 2022. aasta energiakriisi ja m\u00e4rkis, et kui hinnad t\u00f5usid, siis kiiresti, aga kui langesid, siis aeglaselt. Konkurentsiameti anal\u00fc\u00fcs siiski k\u00fctusefirmade keelatud koost\u00f6\u00f6d ei tuvastanud.<\/p>\n
“2024. aastal avaldatud anal\u00fc\u00fcsi tulemusena j\u00e4ime turgu j\u00e4lgima ja mul on v\u00e4ga hea meel v\u00e4lja \u00f6elda, mul on r\u00f5\u00f5m, et konkurentsiamet on j\u00f5udnud nii kaugele, et k\u00fctuseettev\u00f5tetel ei ole enam \u00fchesugused hinnad postis,” s\u00f5nas P\u00e4rn-Lee ning kinnitas, et hetkel pole neil \u00fchtki hinnaliikumisega seotud menetlust k\u00e4imas.<\/p>\n
Konkurentsiameti juhi s\u00f5nul n\u00e4itas nende anal\u00fc\u00fcs, et tanklakettide hinnad muutusid erinevaks 2025. aasta s\u00fcgisel, aga kuni selle ajani olid need v\u00e4ga \u00fchesugused. Tanklaketid on oma k\u00e4itumist muutnud ning P\u00e4rn-Lee tunnustas neid selle eest.<\/p>\n
P\u00e4rn-Lee t\u00f5i v\u00e4lja, et kui vaadata hinnagraafikuid, mis peegeldavad k\u00fctuse hinda ilma maksudeta, oli p\u00e4rast s\u00f5ja algust Ukrainas Eesti hinnapiir v\u00e4ga pikalt v\u00e4ga palju k\u00f5rgem kui L\u00e4tis, Leedus v\u00f5i Poolas.<\/p>\n
“See on see [aeg], kus hinnad postides olid \u00fchesugused ja kus konkurentsiametil huvi selle turu vastu tekkis,” t\u00f5des ta.<\/p>\n
Graafikul l\u00e4heb aga Eesti hinda t\u00e4histav joon j\u00e4rsult alla eelmise aasta septembrikuu juures, mil k\u00fctusefirmad alustasid omavahel hinnas\u00f5da. See illustreerib P\u00e4rn-Lee s\u00f5nul, et Eestis oli hind mitmeid aastaid v\u00f5rreldes v\u00e4ga paljude teiste riikidega valdavalt k\u00f5rgem.<\/p>\n
Eesti transpordik\u00fctuste \u00fchingu juhatuse liige, Terminali juhatusse kuuluv Alan Vaht \u00fctles, et on teinud palju anal\u00fc\u00fcse ning tegelikkuses on palju ka olukordi, kus maailmaturul hinnad t\u00f5usevad, tanklates aga hoopis langevad.<\/p>\n
“K\u00fctuse hind on emotsioone tekitav. Kui kuuleme sellest, et maailmaturu hinnad suurelt t\u00f5usevad ja siis, kui samale p\u00e4evale satubki see, et tanklakett t\u00f5stis hinda, ei pruugi hinnat\u00f5stmine \u00fcldse olla seotud maailmaturu hinnat\u00f5usuga,” lausus Vaht.<\/p>\n
Kui aga s\u00f5da peaks l\u00f5ppema ja maailmaturu hind langeb, siis ei t\u00e4hendagi see tema s\u00f5nul, et k\u00fctuse hind tanklas otsekohe odavneks, sest k\u00fctust ostetakse sisse kas eelneva kolme p\u00e4eva keskmise hinnaga v\u00f5i \u00fcle-eelmisele p\u00e4evale eelneva kolme p\u00e4eva keskmisega. See tekitabki hindadesse nihke.<\/p>\n
“Ei pea paika see m\u00fc\u00fct, mis on emotsioon ja k\u00fctab kirgi, et kui maailmaturu hind langeb, siis tanklaketid venitavad kummi. Tegelikkuses k\u00e4ib tanklaketi hind maailmaturu taktis,” \u00fctles Terminali juhatuse liige.<\/p>\n
Vahti s\u00f5nul ei ole t\u00f5si ka see, et tanklate hinnad oleksid p\u00e4rast L\u00e4his-Ida konklikti lahvatamist kasvanud rohkem kui maailmaturuhinnad. Ta t\u00f5i n\u00e4ite, et kui v\u00f5rrelda bensiini hindu enne s\u00f5da ehk 26. veebruaril ja praegu, siis on need maailmaturul kallinenud 29,2 senti, Eestis aga 23 senti. Ka diislik\u00fctus on selles ajavahemikus kallinenud maailmaturul 48,6 sendi, Eestis aga 41 sendi v\u00f5rra.<\/p>\n
“Ma tahaks v\u00e4ga aru saada, kus on faktilised t\u00f5endid, kuidas ja mille alusel te \u00fctlete, et tanklas on postihind enam t\u00f5usnud kui maailmaturu hind,” \u00fctles ta.<\/p>\n
Vaht selgitas, kuidas maailmaturu hind kiirelt postile j\u00f5uab<\/p>\n
Vaht r\u00e4\u00e4kis k\u00fctusehinna kujunemise selgituseks, et Eesti k\u00fctuseturust 70 protsenti varustab Orleni rafineerimistehas Leedus. Paljudel tanklakettidel on aastane leping, milles hinnavalemid on kokku lepitud.<\/p>\n
“Tanklakettidel on kaks v\u00f5imalust: kas osta suurem k\u00fctusevaru mahutisse v\u00f5i osta iga p\u00e4ev t\u00fckike selleks p\u00e4evaks, mis on parajasti turul vaja,” s\u00f5nas ta.<\/p>\n
Vaht lisas, et kui tanklakett ostab k\u00fctust iga p\u00e4ev, peab ta selle eest tasuma maailmaturu hinna alusel, s\u00f5ltumata sellest, millise hinnaga Orlen oma mahutitesse on k\u00fctuse tarninud. Tanklaketi puhvriks on ainult see k\u00fctusevaru, mis on igas tanklas, kuid see s\u00f5ltub tankla asukohast: m\u00f5nesse tarnitakse k\u00fctust \u00fcks-kaks korda p\u00e4evas, m\u00f5nesse aga korra n\u00e4dalas.<\/p>\n
“Nii lihtne see ongi, kuidas maailmaturu hind j\u00f5uab kohe tankla k\u00fctusepartiisse sisse,” lausus Terminali juhatuse esimees.<\/p>\n
Kui tanklakett aga ostab korraga suure k\u00fctusevaru, mida siis kahe n\u00e4dala v\u00f5i \u00fche-kahe kuu jooksul tanklates m\u00fc\u00fcb, siis maailmas, kus USA presidendi Donald Trumpi \u00fcks lause v\u00f5ib k\u00fctuse maailmaturuhinna \u00fcles v\u00f5i alla h\u00fcppama panna, ei v\u00f5ta \u00fckski kett Vahti s\u00f5nul sellist riski, et istuda nagu p\u00fcssirohut\u00fcnni otsas.<\/p>\n
“Selleks, et riski maandada, v\u00f5etakse riskimaandusinstrumendid,” selgitas Vaht. “See t\u00f6\u00f6tab nii: mina kauba omanikuna kaitsen end hinnariskimaanduse vastu. Kui hind langeb, siis mu finantspartner, n\u00e4iteks pank maksab mulle selle vahe kinni. Ostsin 1000 euroga, hind langes 900 peale, saan turult 900, aga pank maksab 100 dollarit tonnist mulle kinni.”<\/p>\n
Kui l\u00e4heb vastupidi, n\u00e4iteks hind t\u00f5useb 1000 dollari juurest 1100 dollarini, peab k\u00fctusem\u00fc\u00fcja 100 dollarit tonnist ikkagi pangale \u00e4ra maksma.<\/p>\n
“Selles m\u00f5ttes pole kahel ostulahendusel mingit vahet, kas ostan suure koguse ja v\u00f5tan hinnariskimaanduse pangalt peale \/…\/ v\u00f5i alternatiiv, et ostan iga p\u00e4ev ja viin turuhinnap\u00f5hiselt ostetud k\u00fctuse iga p\u00e4ev tanklasse,” \u00fctles Vaht.<\/p>\n
\u00dclle Tamme Neste Eestist kinnitas Vahti s\u00f5nu ja t\u00f5i v\u00e4lja, et Neste on see, kes \u00fclej\u00e4\u00e4nud 30 protsenti k\u00fctusest siinsele turule toob.<\/p>\n
“Meie praktika on selline, et meie terminalis mahutis olev kaup ei kuulu meile, vaid emaettev\u00f5ttele. Hinna saame selle seisuga, kui kaup l\u00e4heb terminalist v\u00e4lja jaamadesse v\u00f5i s\u00f5idukisse, kes k\u00fctust meie kliendile veab,” lausus Tamme.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Konkurentsiameti peadirektor Evelin P\u00e4rn-Lee \u00fctles esmasp\u00e4eval riigikogu korruptsioonivastase erikomisjoni istungil, kus arutati k\u00fctuseturu l\u00e4bipaistvust, et k\u00fctuse hind kujuneb…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":131053,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[5],"tags":[9088,26,27,37,33,35,34,36,9556,31,32,21,7639,22378,2364,6799,28,29,19,25,23,24,22,20,30],"class_list":["post-131052","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-uldised-uudised","tag-alan-vaht","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-evelin-parn-lee","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-konkurentsiamet","tag-korruptsioonikomisjon","tag-korruptsioonivastane-erikomisjon","tag-kutuseturg","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116243048983675269","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/131052","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=131052"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/131052\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/131053"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=131052"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=131052"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=131052"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}