{"id":131102,"date":"2026-03-17T07:30:10","date_gmt":"2026-03-17T07:30:10","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/131102\/"},"modified":"2026-03-17T07:30:10","modified_gmt":"2026-03-17T07:30:10","slug":"ivo-visak-pikapaevaruhm-ei-lahenda-tehisaru-ja-hariduse-kusimusi-arvamus","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/131102\/","title":{"rendered":"Ivo Visak: pikap\u00e4evar\u00fchm ei lahenda tehisaru ja hariduse k\u00fcsimusi | Arvamus"},"content":{"rendered":"

Jan Willemsoni kommentaar esitab mitu head k\u00fcsimust.<\/a> Kui fookuses on hariduse kvaliteet, \u00f5pilaste andmed, \u00f5petaja roll ja Eesti digisuver\u00e4\u00e4nsus, siis ei tohi \u00fckski algatus toimetada tehnoloogilise vaimustuse pealt. K\u00fcll aga on oht, et r\u00e4\u00e4gime olukorrast koolis, nagu oleks aasta 2022, mitte anno domini 2026.<\/p>\n

Praegu ei ole valik enam see, kas tehisaru tuleb kooli v\u00f5i mitte, see on juba massiliselt kohal, \u00f5pilaste nutitelefonides, nutikellades ja s\u00fclearvutites ning riigi juhitud raam peab tekkima samas m\u00f5\u00f5tkavas, mitte v\u00e4ikese ni\u0161ipiloodina. Valik on selles, kas kool ja riik juhivad seda muutust ise v\u00f5i j\u00e4tavad noored “tasuta” platvormide, juhuse ja turuloogika hoovuste k\u00e4tte.<\/p>\n

Just seet\u00f5ttu ei ole mitte midagi tegemine neutraalne otsus<\/a>. Kui kool ei s\u00f5nasta ise reegleid, siis s\u00f5nastab need keegi teine. Kui \u00f5petaja ei \u00f5peta, millal tehisaru aitab ja millal kahjustab, siis “\u00f5petab” seda kasutajaliidese kasutajakogemus. Hariduse k\u00fcsimus tehisaru kontekstis ei ole see, kas tehisaru eksisteerib, vaid kas kool juhib selle kasutamist.<\/p>\n

V\u00e4ltida tuleb ka valet vastandust, nagu t\u00e4hendaks vastutustundlik tehisaru kasutus koolis alati rohkem tehnoloogiat. Vahel t\u00e4hendab see hoopis v\u00e4hem tehnoloogiat. M\u00f5nes klassis v\u00f5ib \u00f5petaja otsustada tehisaru kasutamist piirata just seet\u00f5ttu, et see hakkab asendama \u00f5pilase enda m\u00f5tlemist, h\u00e4\u00e4lt ja p\u00f5hioskuste kujunemist.<\/p>\n

See on oluline p\u00f5him\u00f5te ka TI-h\u00fcppes: edu ei m\u00f5\u00f5deta sellega, kui palju tehnoloogiat klassiruumi viime, vaid sellega, kas \u00f5petajad saavad s\u00fcgavamalt aru, millega nad rinda pistavad, ja kas neil on professionaalne kindlus otsustada, millal kasutada, millal piirata ja millal \u00f6elda, et siin teeme ilma. Sellep\u00e4rast ei vaja klassiruumid praegu lihtsalt uut t\u00f6\u00f6riista, vaid \u00f5petajad vajavad praktilist tuge, tehisarukirjaoskust ja pedagoogilises kollektiivis l\u00e4bi arutatud ja kokkulepitud raamistikku.<\/p>\n

Willemson kirjutab, et \u00f5ppimine vajab kinnistamist, aega ja vaeva. Sellega pole p\u00f5hjust vaielda, k\u00fcll aga soovitaksin lisaks lugeda raamatut “The ABCs of how we learn: 26 scientifically proven approaches, how they work, and when to use them” (“Meie \u00f5ppimise ABC: 26 teaduslikult t\u00f5endatud l\u00e4henemist, kuidas need toimivad ja millal neid kasutada”).<\/p>\n

Siiski j\u00e4\u00e4b mulle tema tekstis silma \u00fcks vastuolu. \u00dches l\u00f5igus heidab ta ette, et TI-h\u00fcppe vastused j\u00e4\u00e4vad puhkudel tasemele “meie kava on teha plaan”, j\u00e4rgmises pakub ta ise sisuliselt v\u00e4lja sama p\u00f5hisuuna: kui kodut\u00f6\u00f6 ei toimi, tuleb suurem osa kinnistamisest tuua kontrollitud keskkonda. Tema pakutud lahendus on pikap\u00e4evar\u00fchmade laialdasem taastamine.<\/p>\n

G\u00fcmnaasiumi vastus ei saa olla veel pikem koolip\u00e4ev. P\u00e4rast koolip\u00e4eva on oluline, et sealt edasi tulevad trennid, huvitegevus, s\u00f5brad ja muu, mis samuti kasvatab sotsiaal-emotsionaalselt tervet inimest. K\u00fcsimus ei ole selles, kui pikaks koolip\u00e4eva venitada, vaid kui h\u00e4sti kasutada aega, mis meil juba olemas on.<\/p>\n

“Just n\u00fc\u00fcd tuleb rohkem k\u00fcsida, kui kasulik, fokusseeritud ja h\u00e4sti planeeritud on aeg kella \u00fcheksast neljani.”<\/p>\n

TI-ajastul tuleb tunnistada, et kodut\u00f6\u00f6 ei saa enam olla koht, kuhu l\u00fckata tunni sees tegemata j\u00e4\u00e4nud \u00f5petamist. Kui \u00f5petaja j\u00e4tab \u00f5ppimise tuuma koju, keskkonda, kus tehisaru on alati k\u00e4ep\u00e4rast, siis ei lahenda ta mitte \u00f5ppimise probleemi, vaid nihutab selle oma klassiruumist v\u00e4lja. Just n\u00fc\u00fcd tuleb rohkem k\u00fcsida, kui kasulik, fokusseeritud ja h\u00e4sti planeeritud on aeg kella \u00fcheksast neljani.<\/p>\n

Willemson k\u00fcsib, kas ilma tehisaruta hakkama saamine peab j\u00e4\u00e4ma \u00f5piv\u00e4ljundiks. Jah, peab. Hariduse \u00fclesanne ei ole kasvatada noori, kes oskavad ainult t\u00f6\u00f6riistu kasutada, vaid noori, kes suudavad m\u00f5elda, p\u00f5hjendada, kontrollida, hinnata ja vajadusel ka t\u00f6\u00f6riistata toime tulla.<\/p>\n

TI-h\u00fcppe l\u00e4htekoht ei ole kunagi olnud, et baasoskused v\u00f5ib masinale delegeerida. Seet\u00f5ttu on eksitav k\u00e4sitleda TI-h\u00fcpet lihtsalt kui projekti, mille eesm\u00e4rk on harjutada noori \u00fche konkreetse kommertsplatvormi kasutajaks.<\/p>\n

Eesti peab investeerima oma keeleressurssidesse, mudelitesse ja arvutusv\u00f5imekusse ning v\u00e4ltima s\u00f5ltuvust, kus meie haridusruumi reegleid m\u00e4\u00e4rab keegi teine. Koost\u00f6\u00f6 suurte tegijatega on enda riikliku kompetentsi suurendamise v\u00f5imalus. Koost\u00f6\u00f6 mittetegemine ei tekita automaatselt suver\u00e4\u00e4nset alternatiivi. Palju t\u00f5en\u00e4olisemalt kasutavad \u00f5pilased kasutavad kontrollimatult “tasuta” globaalseid rakendusi ilma \u00f5petaja, kooli v\u00f5i riigi sisuliste piirideta.<\/p>\n

TI-h\u00fcppe \u00f5pirakenduse m\u00f5ju uurivad Tartu \u00dclikooli teadlased Jaan Aru juhtimisel. K\u00fcsimus ei ole selles, kuidas t\u00f5estada ette \u00e4ra, et tehnoloogia on kasulik, vaid selles, millistel tingimustel see aitab \u00f5ppida ja millistel tingimustel mitte.<\/p>\n

TI-h\u00fcppe, Tartu \u00dclikooli, Stanfordi \u00dclikooli ja OpenAI uurimishuvid siin kattuvadki ning soovitan pikemalt lugeda Jaan Aru, Kristjan-Julius Laaki ja Grete Arro \u00fclevaadet teadust\u00f6\u00f6st<\/a>, mis TI-h\u00fcppe k\u00f5rval toimub. Laiemalt v\u00f5ib OpenAI huvi vaadata ka esimese hariduspartnerluse mudelina<\/a> Euroopa Liidu liikmesriigiga, USA suurettev\u00f5tte tegevused haridussuunal on siin alles kanda kinnitamas.<\/p>\n

V\u00f5rdluseks saab tuua n\u00e4ite USA-st, kus koost\u00f6\u00f6s sealse haridust\u00f6\u00f6tajate liidu ja teiste tehnoloogia hiidudega koolitatakse<\/a> enam kui miljonit \u00f5petajat. L\u00fchidalt, koost\u00f6\u00f6 annab partnerile kasutusjuhtumi, n\u00e4htavuse ja \u00f5pikogemuse, kuid Eesti huvi ei ole kunagi olnud \u00fche platvormi k\u00fclge j\u00e4\u00e4da ning see on ka p\u00f5hjus, miks TI-h\u00fcppel on koost\u00f6\u00f6 ka n\u00e4iteks Google for Education platvormiga<\/a>. Nii laia m\u00f5juga koost\u00f6\u00f6 puhul on avalikkusel \u00f5igus teada ka selle p\u00f5hitingimusi ning neid tuleb selgitada nii palju, kui see on \u00f5iguslikult ja lepinguliselt v\u00f5imalik.<\/p>\n

Willemson k\u00fcsib \u00f5igustatult, kas TI-h\u00fcppega seotud riskid on l\u00e4bi kaalutud ja kirja pandud. Me ei eelda, et tehisaru kasutuselev\u00f5tt hariduses toimuks ilma riskideta v\u00f5i et k\u00f5ik v\u00f5imalikud ohukohad oleksid juba t\u00e4na l\u00f5puni n\u00e4htavad. Just seet\u00f5ttu on TI-h\u00fcppe \u00f5igusalase ja andmekaitselise raamistiku kujundamisel tehtud koost\u00f6\u00f6d Ellex Raidla ja RASK advokaadib\u00fcroodega ning koos Tartu \u00dclikooli eetikakeskusega k\u00e4ib t\u00f6\u00f6 selle nimel, et kaardistada s\u00fcsteemselt TI-h\u00fcppega seotud riskistsenaariumid, sealhulgas v\u00f5imalikud pimenurgad.<\/p>\n

Seadusandlus on hakanud ka j\u00e4rgi j\u00f5udma, mille esimese n\u00e4itena antud kontekstis v\u00f5ib tuua p\u00f5hikooli- ja g\u00fcmnaasiumiseaduse (PGS) t\u00e4ienduse \u00a7 201. \u00d5ppetegevuses tehisintellekti rakenduse kasutamiseks isikuandmete t\u00f6\u00f6tlemine<\/a>.<\/p>\n

Willemsoni kriitika \u00f5pirakenduse aadressil v\u00e4\u00e4rib samuti t\u00f5siselt v\u00f5tmist. Senine tagasiside on olnudki korraga nii julgustav kui ka kriitiline. \u00dchelt poolt on \u00f5pilasi, kelle jaoks rakendus aitab paremini aru saada ja sunnib ise kaasa m\u00f5tlema, teiselt poolt on v\u00e4lja toodud ka t\u00e4iesti reaalsed murekohad ja olukorrad, kus k\u00fcsimisviis muutub kohmakaks, kus rakendus ei toeta piisavalt keerukamate teemade \u00f5ppimist v\u00f5i kus kasutajad on suutnud pedagoogilistest piirangutest m\u00f6\u00f6da minna. Just selline tagasiside on praegu k\u00f5ige v\u00e4\u00e4rtuslikum.<\/p>\n

\u00d5pirakendust hinnatakse ja arendatakse pidevalt 19 k\u00e4itumiskriteeriumi alusel ning selle parandamine k\u00e4ib koost\u00f6\u00f6s TI-h\u00fcppe meeskonna, Tartu \u00dclikooli teadlaste, Eesti Keele Instituudi ja tehnoloogiapartneritega, sealhulgas OpenAI-ga. K\u00fcsimus ei ole selles, kas esimene versioon on t\u00e4iuslik, vaid selles, kas me suudame p\u00e4ris kasutuskogemusest \u00f5ppida ja teha s\u00fcsteemi paremaks.<\/p>\n

Tehisaru koolis ei ole ainult \u00f5ppimise k\u00fcsimus, vaid ka turvalisuse k\u00fcsimus, eriti kui me teame, et \u00f5pilased kasutavad tehisaru aina enam vaimse tervise toena<\/a>. On teemasid, milles me ei saa leppida sellega, et noor p\u00f6\u00f6rdub kriisiolukorras “tasuta” keelemudeli poole ja saab parimal juhul vastuseks “helista 112”, halvimal juhul aga j\u00e4tkub vestlus viisil, mis hoopis s\u00fcvendab ohtu v\u00f5i j\u00e4tab noore \u00fcksinda.<\/p>\n

Just sellep\u00e4rast alustasime hiljuti koost\u00f6\u00f6d ka politsei- ja piirivalveametiga k\u00fcsimustes, kus m\u00e4ngus on vahetu turvarisk v\u00f5i muu olukord, mis vajab professionaalset sekkumist. Eesm\u00e4rk on, et noor j\u00f5uaks v\u00f5imalikult kiiresti usaldusv\u00e4\u00e4rse eestikeelse abiteabeni ning teaks, kuidas v\u00f5tta \u00fchendust \u00f5ige professionaaliga.<\/p>\n

L\u00f5puks taandub kogu see vaidlus p\u00f5hik\u00fcsimusele, mis pole selles, kas tehisaru kooli tuleb, vaid selles, kas kool suudab selle kasutamist ise juhtida. TI-h\u00fcppe eesm\u00e4rk ei ole kasvatada tehnoloogiast s\u00f5ltuvaid noori ega tuua klassiruumi lihtsalt rohkem ekraane, vaid anda \u00f5petajatele, koolidele ja riigile raam, mille abil s\u00e4ilitada baasoskused, seada piirid, maandada riske ja kasutada tehisaru seal, kus see p\u00e4riselt toetab \u00f5ppimist. Just selles m\u00f5ttes on Jan Willemsoni k\u00fcsimused \u00f5iged ning just seet\u00f5ttu tuleb neile vastata mitte tegevusetuse, vaid vastutustundliku juhtimisega.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Jan Willemsoni kommentaar esitab mitu head k\u00fcsimust. Kui fookuses on hariduse kvaliteet, \u00f5pilaste andmed, \u00f5petaja roll ja Eesti…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":131103,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[12],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,406,21,9733,4057,7440,28,29,19,2358,408,7660,2913,25,814,373,372,9736,23,24,22,20,30],"class_list":["post-131102","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-eesti","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-haridus","tag-headlines","tag-ivo-visak","tag-koolid","tag-koolielu","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-news","tag-openai","tag-opetajad","tag-opilased","tag-oppimine","tag-populaarseimad-lood","tag-tehisaru","tag-tehisintellekt","tag-tehnoloogia","tag-ti-hupe","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116243347709097964","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/131102","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=131102"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/131102\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/131103"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=131102"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=131102"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=131102"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}