{"id":131284,"date":"2026-03-17T11:21:09","date_gmt":"2026-03-17T11:21:09","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/131284\/"},"modified":"2026-03-17T11:21:09","modified_gmt":"2026-03-17T11:21:09","slug":"maria-faust-hea-kunst-on-poliitiline-aga-poliitiline-kunst-on-ohtlik-muusika","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/131284\/","title":{"rendered":"Maria Faust: hea kunst on poliitiline, aga poliitiline kunst on ohtlik | Muusika"},"content":{"rendered":"

N\u00e4dalavahetusel oli Maria Faustil esinemine Berliinis, esmasp\u00e4eval oli ta juba aga Tallinnas, kus vamistab ansambliga Una Corda ette oma uue teose esiettekannet. See, et n\u00e4dala jooksul tuleb esineda eri riikides, on Fausti jaoks v\u00e4ga tavaline.<\/p>\n

“Ma ei ole ainus muusik, kes niimoodi elab, sest \u00fches kohas oma loominguga tegeleda on isegi v\u00f5imatu. Ma ei ole ainult helilooja, ma olen ju pillinaine ja see t\u00e4hendab seda, et ma liigun palju. Ma ei m\u00e4ngi ju ainult enda muusikat, mis t\u00e4hendab, et ma k\u00e4ingi riigist riiki,” \u00fctles ta.<\/p>\n

Fausti muusikuelu on enamasti seotud tema enda loominguga, vahel on ka teistega koos tegemisi, aga siis ollakse samav\u00e4\u00e4rsed partnerid.<\/p>\n

“Ma ei m\u00e4ngi teiste pilli j\u00e4rgi, aga m\u00f5nikord on pooleks tegemisi. On v\u00f5rdsed partnerid, ideed tulevad m\u00f5lemalt poolt. Sellega olen t\u00e4itsa n\u00f5us tegelema. Orkestrist mind kindlasti ei leia ja saja saksofonisti hulgast mind ka ei leia, see ei ole p\u00e4ris minu teema,” s\u00f5nas Faust.<\/p>\n

Faust elab k\u00fcll Taanis, kuid kuna on praegu seotud draamateatri “Rahamaaga”, kohtab teda rohkem Eestis. Enda s\u00f5nul annab see talle v\u00f5imaluse vabadel p\u00e4evadel m\u00e4ngida midagi muud ja tulla inimesele l\u00e4hemale.<\/p>\n

“See kunstiosa, millega ma tegelen, ei peaks ainult Tallinnas paiknema. Mulle meeldib minna ka L\u00f5una-Eestisse. Homme m\u00e4ngime Raplas, ma pole vist elus k\u00e4inudki Raplas, kui p\u00e4ris aus olla. Paar aastat tagasi k\u00e4isin T\u00fcril, kus ma ka pole olnud. Nii kummaline kui see ka ei ole, ma olen ju \u00e4ra olnud poole oma elust ja tegelikult mingid osad maailmast, t\u00e4itsa eksootilised kohad, on l\u00e4bi k\u00e4idud, aga Nuustakul on ununenud k\u00e4ia. Praegu ma tegelengi sellega, et see stimuleeriv kunst viia inimese juurde ja kaugeneda sellest hierarhiast, mis on v\u00e4ga suur probleem,” r\u00e4\u00e4kis saksofonist.<\/p>\n

Maria Faust Autor\/allikas: Ken M\u00fcrk\/ERR<\/p>\n

Oma vokaalteostes kasutab Faust sageli eesti luuletajate tekste, n\u00e4iteks Karl Ristikivi “Maarja missas” v\u00f5i Doris Karevat “Valede marsis”. Kuigi raamatuid helilooja v\u00e4ga palju ei loe, j\u00f5uavad tekstid temani ise.<\/p>\n

“Mul on kahju seda \u00f6elda, et ma pole v\u00e4ga kultuurne inimene. Tegelikult ma lihtsalt ei jaksa k\u00f5iki asju. Ma saan aru, et inimesed v\u00f5ivad pahased olla. Mitte ainult meeste probleem, ka \u00fche naise probleem. Ma lihtsalt ei j\u00f5ua,” nentis ta.<\/p>\n

“Tekstid ja tundmused tulevad minu juurde ise, raamatud tulevad ise, minu teemad tulevad mu juurde ise. Ma lihtsalt ootan seda rongi ja siis ma h\u00fcppan selle rongi peale. Ma olen intuitiivne inimene, intuitiivne looja ja ma ei plaani mitte midagi ette,” r\u00e4\u00e4kis Faust ja lisas, et just seep\u00e4rast tegeleb ta ka improvisatsiooniga, mida peab \u00fcheks k\u00f5rgemaks kunstivormiks.<\/p>\n

\u00dchiskonnakriitiline looming<\/p>\n

Fausti viimaste aastate loomingus v\u00e4ljendub tugev \u00fchiskonnakriitiline joon ja ta tunneb teatavat missiooni seda t\u00f6\u00f6d teha.<\/p>\n

“Mulle on antud anne, ja mitte ainult anne, vaid ka v\u00f5ime filtreerida. Ma arvan, et muusikal ja kunstil \u00fcldiselt on mitmeid v\u00e4ga olulisi \u00fclesandeid. K\u00f5ige tavalisem \u00fclesanne, mille ta peab k\u00f5igepealt rahuldama, on see, et inimene peab tantsida saama. Inimene peab saama end vabalt tunda. Peab olema meelelahutust. Inimene peab kuulama ka sakraalsemat muusikat, see on j\u00e4rgmine aste,” \u00fctles Faust ja nentis, et muusika, millega ta ise tegeleb, ei j\u00f5ua praegu \u00fchiskonnas k\u00f5igini.<\/p>\n

“See on stimuleeriv muusika. Kuidas seletada pilte l\u00e4bi muusika, kuidas t\u00f5lkida emotsioone, kuidas t\u00f5lkida maailmasituatsioone l\u00e4bi muusika inimestele, selgitada mingeid protsesse. See ei t\u00e4henda, et ma kuidagi \u00f5petaks l\u00e4bi oma muusika, ma pigem arvan, et see on s\u00f5na otseses m\u00f5ttes stimuleeriv. See, kuhu inimene j\u00f5uab selle stimulatsiooni tulemusena, on ju mulle oluline. Ma tahan, et ta j\u00f5uaks nendesse v\u00e4ikestesse raudkastikestesse, mis on kinni olnud, lukustatud, unustatud. Et need avaneksid, kui ma esitan oma muusikat,” s\u00f5nas ta.<\/p>\n

Fausti viimane suurem teos “Valede marss” kanti ette veebruaris enne vabariigi aastap\u00e4eva. Lihtsustatult r\u00e4\u00e4gi teos propagandast ja selle elementidest, ka muusikas.<\/p>\n

“Ma \u00fcritan l\u00e4bi muusika ja nende samade koodide, mis leidub igas propaganda idees, seda piimaj\u00f5ge lahata. Mind on alati h\u00e4mmastanud, et meid peibutavad t\u00e4pselt samad lubadused. Meil on valimised, kus on t\u00e4pselt samad lubadused. Taanis on hetkel valimised ja valimisloosungitel on t\u00e4pselt samad asjad kui siis, kui ma sinna 20 aastat tagasi kolisin,” t\u00f5i ta v\u00e4lja. N\u00e4iteks lubatakse iga nelja aasta tagant valijatele tasuta \u00fchistransport ja hambaravi.<\/p>\n

“Mind on huvitanud see protsess, et millal ja kui kergelt me anname \u00e4ra oma vabaduse end v\u00e4ljendada ja oma vabaduse elada sellisena, kellena me oleme loodud,” r\u00e4\u00e4kis Faust.<\/p>\n

“Valede marsis” hakkas Fausti s\u00f5nul kooruma propaganda poolt m\u00f5jutatud inimese mandumine.<\/p>\n

“K\u00f5igepealt see hurraa, need piimaj\u00f5ed, k\u00f5ik saavad v\u00f5rdseks, k\u00fcttepuud, kartulid, midagi lihtsat, mis peibutaks. Hambaravi. Enam ei ole \u00fchtegi maksu n\u00e4iteks, selline lubadus v\u00f5iks olla. Ja j\u00e4rjest hullemaks l\u00e4heb. Siis sa valid selle, see sama seltskond \u00fchiskonnast on need, kes on l\u00fckata ja t\u00f5mmata. See on v\u00e4ga kasulik, et riigil oleks selline seltskond. See on iga partei t\u00f5sine unistus, et luua mingi riid, mingi vaenlane, need, kes on vaesed ja vaevatud,” lausus Faust, kelle jaoks ongi k\u00fcsimus, kuidas nende vaeste ja vaevatuteni j\u00f5uda.<\/p>\n

Maria Faust Autor\/allikas: Ken M\u00fcrk\/ERR<\/p>\n

Faust p\u00e4lvis t\u00e4navu teenetem\u00e4rgid nii Taani kui ka Eesti riigilt, samuti Saksamaa muusikakriitikute preemia. Tema jaoks ei ole auhinnad kunagi lihtsalt auhinnad.<\/p>\n

“Minu \u00fclesanne kunstnikuna, ja \u00fcldse kunstnikel, muusikutel, loomeinimestel, on olla kriitiline, olla see vahendaja, seletaja nende gruppide vahel. Selleks me ju kunsti teemegi. Ma \u00fctlen ausalt, et see ongi raske. See ei ole konkreetselt kahe riigi p\u00e4rast, aga suures osas on auhinna andmine t\u00e4htsam auhinna andjale kui sellele, kes selle saab. Kui ta ei saa, siis on ka muidugi \u00f5udne jama. Kui sa teed terve elu tohutult t\u00f6\u00f6d ja sulle ei anta midagi selle eest, siis see on suur jama. Siis sa teed uue erakonna v\u00f5i omaenda sekti n\u00e4iteks,” naeris Faust.<\/p>\n

Fausti s\u00f5nul kipuvad k\u00f5rgetel ametikohtadel t\u00f6\u00f6tavad inimesed loojaid \u00e4ra kasutama. Ta leiab, et on ohtlik olla l\u00e4hedastes suhetes inimestega, kes on k\u00f5rgel positsioonil.<\/p>\n

“Nad kasutavad loomingulisi inimesi hea meelega \u00e4ra. Meil on Keskerakonna ja Savisaare n\u00e4ide. V\u00e4ga l\u00e4hedases minevikus on n\u00e4ha, kuidas kunstnikud p\u00f6\u00f6rdusid sinna, et muidu nad lihtsalt surevad n\u00e4lga. Siis nad aitavadki, aga see aitamine ei ole kindlasti \u00fchepoolne. Samamoodi on v\u00e4ga ohtlik aeg hetkel teha koost\u00f6id kahtlaste riikidega. Kui tuleb \u00fche riigi poolt tohutu summa, et teeme kultuurivahetust, siis see on \u00fcks koht, kus peaks k\u00fcsima, miks seda tehakse ja kas pole seda juba varem tehtud meil l\u00e4hedases ajaloos,” \u00fctles ta ja r\u00f5hutas, et oma h\u00e4\u00e4l \u00e4ra anda on v\u00e4ga ohtlik.<\/p>\n

“Looming peab olema n-\u00f6 timeless (ajatu – toim), aga \u00fckski partei ega v\u00f5imuorgan ei ole timeless. Iga hea kunst on poliitiline, aga poliitiline kunst v\u00f5i muusika ei ole kunagi hea. See on ohtlik,” lisas Faust.<\/p>\n

Maailmatunnetus k\u00e4ib l\u00e4bi muusika<\/p>\n

Saksofon j\u00f5udis Faustini ise. “S\u00f5na otseses m\u00f5ttes tuli muusikakooli \u00f5uele auto, kust hakati v\u00e4lja laadima saksofone. See oli Gotlandi muusikakooli abi Kuressaare muusikakoolile. Ma olin parasjagu l\u00f5petanud klaveri, istusin ja k\u00f5lgutasin jalgu, ma ei tea, mida ma seal tegin. Ei tahtnud ilmselt veel \u00e4ra minna. Siis see tuli ja ma suutsin \u00fche pilli omale koju saada. Kui ma h\u00e4sti m\u00e4letan, siis j\u00e4i isegi suveks. Nii et sellest hetkest saadik on see \u00fcsna fenomenaalne tunne.”<\/p>\n

Oma esimesed muusikateosed komponeeris Faust kuueaastaselt, ent oma muusikat ta ei saanud v\u00e4ga pikalt m\u00e4ngida.<\/p>\n

“Ma olin \u00e4\u00e4rmiselt \u00f5nnetu, et ma muusikakoolis ei saanud m\u00e4ngida oma loomingut, sest ma olin nii palju ette valmistanud. Millal me minu muusikat hakkame m\u00e4ngima, oli p\u00f5hiline k\u00fcsimus. See l\u00e4ks j\u00e4rjest kaugemale minust. L\u00f5puks olin konservatooriumis ja endiselt ei saanud oma muusikat m\u00e4ngida. Ma sain aru, et ma ei ole v\u00f5imeline teiste muusikat nii h\u00e4sti m\u00e4ngima,” t\u00f5des Faust.<\/p>\n

Maria Faust Autor\/allikas: Ken M\u00fcrk\/ERR<\/p>\n

Fausti s\u00f5nul ei ole ta enda jaoks \u00fcldse oluline, kas teda defineeritakse d\u017e\u00e4ssmuusikuks v\u00f5i kellekski muuks.<\/p>\n

“Ma arvan, et d\u017e\u00e4ssmuusikud arvavad, et ma ei ole d\u017e\u00e4ss, klassikalised muusikud arvavad, et ma ei ole klassikamuusik ja folkinimesed arvavad, et ma ei ole folkmuusik. Natukene nagu nahkhiir pole ei lind ega loom. Aga ma arvan, et ma ujungi peal, all ja vahel. Niisamuti nagu ma tegelen \u00fchiskonna hierarhia teemaga, tegelen ma ka muusikalise hierarhiaga. Ei ole \u00fclevat stiili. D\u017e\u00e4ss on minu jaoks k\u00f5ige p\u00f5nevam, sest seal on improvisatsioon, see alati k\u00e4tkeb endas improvisatsiooni, muidu see ei oleks ju d\u017e\u00e4ss,” \u00fctles Faust, nentides et Eestis elavale inimesele on kaugeks j\u00e4\u00e4nud, mis asi \u00fcldse d\u017e\u00e4ss on.<\/p>\n

“Ma arvan, et isegi kultuuriinimene v\u00f5i inimene, kes istub kuskil muusika\u017e\u00fcriis, tegelikult arvab, et d\u017e\u00e4ss on midagi, mis on taustaks. Midagi sellist, mis on restoranimuusika. D\u017e\u00e4ss ei ole restoranimuusika, d\u017e\u00e4ss on power, t\u00e4ielik vabaduse kehastus. Seal ei tohi midagi \u00fcksteise peale j\u00e4\u00e4da. Kui ta on vaikne, siis ta lammutab sind hoopis teiste vahenditega. Ta on alati see stiil, mis lammutab ja ehitab. Ta on tohutult kiiresti edasiarenev stiil. See j\u00f5uab alati meieni mingisuguse 30 aastase sync’iga. Miks? Sest mitte artist ei ole oma ajast ees, vaid publik on maas. \u00dchiskond on maas. Looja ei ole kunagi oma ajast ees, sest me oleme otsesed peegeldajad ja filtreerijad,” lausus saksofonist.<\/p>\n

Fausti soov on, et d\u017e\u00e4ss ei oleks meelelahutus. “Ma ei ole n\u00f5us d\u017e\u00e4ssmuusikaga, mida kuulatakse siis, kui sul on mahe \u00f5htus\u00f6\u00f6k oma kallimaga v\u00f5i kui sa teed juba kell 11 valge veini lahti ja on teisip\u00e4ev,” \u00fctles ta.<\/p>\n

Maria Faust Autor\/allikas: Ken M\u00fcrk\/ERR<\/p>\n

Faust leiab, et muusikas on k\u00f5ige t\u00e4htsam loo jutustamine, mitte muusiku virtuoossus.<\/p>\n

“Ma pean v\u00e4ga oma s\u00f5nu n\u00fc\u00fcd valima. Korrektsus loomingus on loomingu surm. Mitte kunagi ei ole pilli tehniline valdamine number \u00fcks asi. Loo jutustamine peab alati olema esimene. Kuidas sa lugu jutustad, on oluline; kuidas sa saad selle inimese k\u00e4tte, on oluline. Tehnikat suudab iga\u00fcks. Tee see t\u00f6\u00f6 \u00e4ra,” s\u00f5nas ta ja lisas, et virtuoossus on \u00fcle t\u00e4htsustatud.<\/p>\n

“Mul tuleb \u00f5pilane klassi ja \u00fctleb, et ma tahaks v\u00e4ga kiiresti m\u00e4ngida, niimoodi nagu sina m\u00e4ngid. Ma m\u00f5tlen, et kuhu sa tahad v\u00e4lja j\u00f5uda. Kas sa jooksed sadat meetrit, kahte kilomeetrit, on see maraton? Milleks sa jooksed? Kelle eest? Ja miks on see vajalik? Sel on oma seos maskuliinsusega, sest naismuusikud peavad m\u00e4ngima v\u00e4ga h\u00e4sti, nad peavad k\u00f5ike paremini m\u00e4ngima ja paremini j\u00f5udma \u00fchest punktist teise, aga mitte \u00fckski nendest ei pane esikohale virtuoossust. Virtuoossus ilma selleta, et sa ei oska r\u00e4\u00e4kida lugu, ei ole ju mitte midagi,” r\u00e4\u00e4kis Faust.<\/p>\n

Inspiratsioon inimesest, surmast ja ilust<\/p>\n

Oma inspiratsiooni saab Faust inimesest, kes on tema s\u00f5nul keeruline olend. “Ta ei ole kunagi \u00fcks asi. Ta tuleb oma emotsioonidega. Ta ei ole ju tema ise, ta kannab oma vanemate p\u00e4randit, oma maa p\u00e4randit, kust ta tuleb, millisest religioonist ta tuleb, mis seisuses ta on, ta tuleb kogu kompotiga, oma headuse ja kurjusega,” lausus Faust ja lisas, et teda huvitavad emotsioonid, mis headuse ja kurjuse vahel asetsevad.<\/p>\n

“Miks meile tundub, et on olemas ainult headus ja kurjus ja vahepeal ei olegi midagi? Kas headus v\u00f5ib olla vahepeal kurjus v\u00f5i kurjus headus? Mul tuli hea idee \u2013 k\u00f5ik p\u00fchakud ju on ka patustajad. Patustajad on p\u00fchakud. Seal ei ole suurt vahet. Mind huvitavad v\u00e4ga surmateemad ja meie arusaam meie elust ja meie t\u00e4htsusest. Kui t\u00e4htis on meile meie elu. Miks me v\u00f5tame surma kui karistust, see huvitab mind v\u00e4ga. See on meil kuidagi nii sees, et see on karistus. Inimene on p\u00f5nev,” t\u00f5des Faust.<\/p>\n

Kolmap\u00e4eval Nigulistes toimuval kontserdil kantakse ette Fausti uudisteos “Te Adoro \/ Sind jumaldama”. Teos tegeleb armastusega ja on inspireeritud \u00f6\u00f6liblikatest.<\/p>\n

“V\u00f5ime armastada on ka osa inimesest. Aga armastus ei tule kunagi \u00fche tundega, vaid sellega tuleb kaasa miljoneid tundeid. Nii h\u00e4id kui ka halbu. Tegelikult see ideaalne helilooja ja muusik Maria Faust kirjutaks ainult armastuslaule ja ainult improviseeriks. Nii nagu iga munga unistus on terve p\u00e4ev mediteerida, tahaks ma seda teha. Ma loodan, et ma saan oma elus kunagi sinna, et mediteerida ainult armastusest,” s\u00f5nas Faust.<\/p>\n

\u00d6\u00f6liblikate lend vastu kunstlikku valgust on traagiline, Fausti huvitabki karme asju k\u00e4sitleda \u00e4\u00e4rmiselt ilusate teemadega.<\/p>\n

“Mind huvitab ilu, peale selle inimese emotsioonide. Mis on ilu ja kuidas seda oma teemat, nii poliitilist ja sotsiaalkriitilist kui ka muid teemasid, kaunina edasi anda, neid probleeme. Tegelikult r\u00e4\u00e4gib \u00f6\u00f6liblikate teos “Te Adoro” meie mustritest ja meie v\u00f5ib-olla isegi halbadest mustritest. Mustrid on pigem halvad v\u00f5i piiravad, aga samas nii mugavad ja armsad, nagu see teekond tulise kerani,” r\u00e4\u00e4kis saksofonist.<\/p>\n

Maria Faust ja Joonas Hellerma Autor\/allikas: Ken M\u00fcrk\/ERR<\/p>\n

Paar aastat tagasi kirjutas Faust “Maarja missa”, mis oli p\u00fchendatud k\u00f5igile koduv\u00e4givalla all kannatajatele.<\/p>\n

“”Maarja missa” pidi lohutama, sest terve see teos r\u00e4\u00e4kis \u00fchest naisest ja selle aluseks olid p\u00e4ris k\u00f5ned naiste tugikeskusesse. Ma jagasin selle missa mitmeks osaks: k\u00f5igepealt r\u00e4\u00e4gib oma loo ema, siis laps, siis \u00fchiskond, kes karistab seda naist mitu korda vee. Minu missas see naine suri v\u00f5i tal ei j\u00e4tkunud jaksu, aga see on lohutuseks sellele koondnaisele v\u00f5i -ohvrile. Ta nagunii sai igal pool peksa, miks ma peaksin teda selles teoses veel karistama: miks sa oled nii loll, mis sa oma eluga tegid v\u00f5i vaata, mis su lastest sai. See lohutus oli minu arvates ainus viis, kuidas see asi edasi kanda,” \u00fctles Faust.<\/p>\n

Modernistliku ja avangardse muusikafilosoofia juurde on k\u00e4inud dissonantne, kriipiv muusika. Faust \u00fctles, et ta kirjutab p\u00e4ris palju dissonantset muusikat, aga oskab selle niimoodi \u00e4ra peita, et \u00fcldmulje j\u00e4\u00e4b \u00fcsna tonaalne.<\/p>\n

“Oma improvisatsioonis olen t\u00e4iesti atonaalne. Mind t\u00f5mbab meloodia, see on minu jaoks p\u00f5hialus. V\u00f5ib-olla sellep\u00e4rast saab mind kutsuda n-\u00f6 vanaaegseks heliloojaks. Ma ei tea, kust on tulnud selline dissonantne muusika, n\u00e4iteks Xenakis. Mina ei n\u00e4e, et see oleks halvak\u00f5laline, mulle tundub see fantastiline. Kuidas seda peetakse halvak\u00f5laliseks? Atonaalsus minu arvates on \u00e4\u00e4rmiselt ilus. Sch\u00f6nbergi muusikat teame k\u00f5ik, minu arvates on see \u00e4\u00e4rmiselt ilus. Dissonantsed ooperid on ilusad, balletid on ilusad, neid lihtsalt millegip\u00e4rast m\u00e4ngitakse v\u00e4hem. Ma arvan, et tegelikult alahinnatakse publikut v\u00e4ga suuresti,” nentis saksofonist.<\/p>\n

“Maarja missa” l\u00f5peb k\u00fcsimusega, kas inimesel on hing. Fausti s\u00f5nul kahtleb ta selles igap\u00e4evaselt.<\/p>\n

“Ma arvan, et on v\u00e4ga tervislik kahelda asjades, mida on taotud aastatuhandeid. Alust arvata, et meil on hing, teaduslikult ju ei ole. See on nagu millegi korrutamine, et nii oli ja see saab t\u00f5elisuseks. Sellep\u00e4rast oli see minu jaoks natuke manipuleeriv k\u00fcsimus, et kas meil on hing. Ma arvan, et meil on hing, tegelikult on meil midagi muud, aga et sellel hingel on mingisugune eesm\u00e4rk, seda ma ei usu \u00fcldse. Ma arvan, et meile on antud \u00fcks elu ja selle elu elamine nii h\u00e4sti ja v\u00f5imalikult v\u00e4he midagi h\u00e4vitades oleks ilus. Selle ilu juurde tagasi tulles, v\u00f5ib ju n\u00e4ha, et kannatus on ka v\u00e4ga ilus ja kuidagi kunstiline. P\u00f5nev on vaadata, kui keegi kannatab. Sa ei tee filmi v\u00f5i muusikat \u00e4\u00e4rmiselt \u00f5nnelikust hetkest, see on lihtsalt igav,” r\u00e4\u00e4kis ta.<\/p>\n

Joonas Hellerma Autor\/allikas: Ken M\u00fcrk\/ERR<\/p>\n

Kultuurisoovitus. “Ma tunnen, et ma tantsin viimasel ajal v\u00e4ga v\u00e4he. Teate, inimesed, kultuur algab sinu enda seest. Sinu kehast. Pane see muusika k\u00e4ima ja tantsi kodus,” \u00fctles Maria Faust.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"N\u00e4dalavahetusel oli Maria Faustil esinemine Berliinis, esmasp\u00e4eval oli ta juba aga Tallinnas, kus vamistab ansambliga Una Corda ette…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":131285,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[12],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,28,29,9279,19,9873,25,23,24,22,20,30],"class_list":["post-131284","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-eesti","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-maria-faust","tag-news","tag-plekktrumm","tag-populaarseimad-lood","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116244256312384501","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/131284","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=131284"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/131284\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/131285"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=131284"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=131284"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=131284"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}