Kahe n\u00e4dala eest m\u00e4rgati Taani olulise taristu kohal salap\u00e4raseid droone. Mis aga t\u00e4pselt juhtus, on seni veidi ebaselge.<\/p>\n
“Tegelikult teame me v\u00e4ga v\u00e4he. Me teame, et droonid sulgesid Kopenhaageni rahvusvahelise lennujaama neljaks tunniks \u00f6\u00f6l vastu teisip\u00e4eva. Paar p\u00e4eva hiljem lendasid droonid mitmes kohas J\u00fc\u00fctimaal lennujaamade ja s\u00f5jav\u00e4ebaaside l\u00e4hedal. Me ei tea, mis t\u00fc\u00fcpi droonid need olid, me ei tea, kust need tulid ja me ei tea, kuhu need edasi l\u00e4ksid,” s\u00f5nas Taani Raadio ajakirjanik Christine Cordsen.\u00a0<\/p>\n
Juhtunu sai palju t\u00e4helepanu, varasematel n\u00e4dalatel olid Venemaa h\u00e4vitajad rikkunud Eesti \u00f5huruumi, Venemaa droonid tunginud Poola ja Euroopa Liidu riigijuhid kogunesid peagi kohtumisele Kopenhaagenis. Taani ei \u00fctle k\u00fcll, et tegemist oli Venemaa droonidega, kuid asjatundjad kahtlustavad Kremli k\u00e4si on m\u00e4ngus.<\/p>\n
“V\u00e4idetavalt olid need suuremad droonid. Mitte v\u00e4iksed neljarootorilised droonid, vaid tiibadega droonid. Ma arvan, et see on ka p\u00f5hjus, miks valitsus j\u00e4reldab, et s\u00fc\u00fcdlane pidi olema keegi, kellel on suuremad v\u00f5imekused,” lausus Taani Kaitsev\u00e4e Akadeemia kaasprofessor Andreas Graae.<\/p>\n
S\u00e4\u00e4rased droonid suudavad lennata kaugemale – see \u00fchtiks teise spekulatsiooniga, et need startisid Vene varilaevastiku laevalt, mida Kopenhaageni l\u00e4hedal n\u00e4hti. Taani on ka oma julgeoleku parandamiseks hiljuti teinud t\u00e4htsaid otsuseid.<\/p>\n
“Taani tegi paar n\u00e4dalat tagasi otsuse soetada pikamaa t\u00e4ppisrelvi. See oli midagi, mida Venemaa suursaadik Taanis tugevalt kritiseeris,” \u00fctles Taani V\u00e4lispoliitika Intsituudi vanemteadur Mikkel Runge Olesen.<\/p>\n
Taani on ka SKT kohta Ukrainale k\u00f5ige rohkem abi andnud ehk Venemaal on suur huvi taanlaste turvatunnet \u00f5\u00f5nestada ja \u00fchiskonda l\u00f5hestada.<\/p>\n
“Eesm\u00e4rk on k\u00fclvata \u00fchiskonnas hirmu ja teha inimesi \u00e4revaks ning paranoiliseks k\u00f5ige lendava suhtes, mida nad taevas n\u00e4evad. Ma arvan, et oli ka palju teateid teavas lendava kohta, mis polnud p\u00e4ris v\u00f5i olid valepositiivsed. Need v\u00f5isid olla planeet Veenus, t\u00e4hed v\u00f5i isegi tavalised lennukid,” s\u00f5nas Graae.<\/p>\n
Kuid asjatundjad t\u00f5devad, et k\u00f5igel sellel on pigem vastupidine m\u00f5ju. Taanlased n\u00e4evad just rohkem p\u00f5hjust Ukrainat toetada ja enda kaitset t\u00f5hustada.<\/p>\n
“On ainult \u00fcks riik, mis meid \u00e4hvardab ja see on Venemaa. Seega on meil vaja tugevat vastust,” s\u00f5nas Taani peaminister Mette Frederiksen.<\/p>\n
Seega arutati Kopenhaagenis uut m\u00f5tet rajada droonim\u00fc\u00fcr. Sisuliselt on idee Ukaina kogemusest \u00f5ppides ehitada \u00fcles \u00fcleeuroopaline droonit\u00f5rje.<\/p>\n
“Ukrainlased on selle \u00fcsna kiiresti \u00fcles ehitanud. Nad on n\u00e4idanud, milliseid sensoreid on vaja, milliseid tootmisliine on vaja. Neil on ka oma droonide tootmine Ukrainas. Selle saab laiendada Euroopasse,” \u00fctles Euroopa Liidu v\u00e4lisasjade k\u00f5rge esindaja Kaja Kallas.<\/p>\n
Ukrainas kasutatakse kavalaid viise, kuidas droonimootori p\u00f5rina j\u00e4rgi neid tuvastada ja ka droonivastaseid droone, mis on oluliselt odavamad kui mitmesaja tuhande eurosed raketid, millega Vene droone allatulistati Poola kohal.<\/p>\n
“K\u00f5ige harilikumad, mida mina olen n\u00e4inud, on droonilaadsed p\u00fc\u00fcdurlennukid, mida saab suunata piirkonda, kus me teame \u0161aheedide t\u00fc\u00fcpi v\u00f5i muud sarnased droonid lendavad ebaseaduslikult ja meie \u00f5huruumi rikuvad. Selleks on ikka vaja, et neid oleks v\u00f5imalik kaugelt tuvastada. K\u00f5igepealt on vaja teisi s\u00fcsteeme, et need droonid tuvastada. Kui nii saab p\u00fc\u00fcdurdrooni saata piirkonda, kus r\u00fcndedroon lendab, siis v\u00f5tab p\u00fc\u00fcdurdroon tegevuse \u00fcle ja p\u00fc\u00fcab r\u00fcndavale droonile pihta lennata,” lausus droonit\u00f5rje ettev\u00f5tte Dedrone asepresident Ash Alexander-Cooper.<\/p>\n
Eraldi k\u00fcsimus on aga see, kuidas kaitsta lennujaamu. Drooni pihta tulistamine v\u00f5ib ohtu seada lennureisjad v\u00f5i ka kohalikud elanikud. Ukraina lahinguv\u00e4ljal proovitud lahendused palju ei aita.<\/p>\n
Seep\u00e4rast polnud ka k\u00f5ik riigijuhid Kopenhaagenis droonim\u00fc\u00fcri m\u00f5tte suhtes optimistlikud.<\/p>\n
“Ma pelgan m\u00f5nikord ennatlikke termineid. Kas eurooplaste jaoks on olemas raudkuplid ja droonim\u00fc\u00fcrid? Asjad on tegelikult keerulisemad,” s\u00f5nas Prantsusmaa president Emmanuel Macron.<\/p>\n
Tegelik lahendus v\u00f5ib-olla v\u00e4hem m\u00fc\u00fcr kui andmebaas, mis lubaks riikidel droonide t\u00f5rjumisel koost\u00f6\u00f6d teha.<\/p>\n
“See ei t\u00e4henda alati drooni allatulistamist. Paljudes riikides, kus me t\u00f6\u00f6tame, ei ole enamikel valitsusasutustel lubatud kasutada elektroonilist segamist. Kiiresti piloodini j\u00f5udmine, et teada saada, kes ta on ja mida ta teeb – see on tihti parim viis ohtu t\u00f5rjuda,” \u00fctles Alexander-Cooper.<\/p>\n
“Ega me ei hakka ju Hiina m\u00fc\u00fcri ehitama. Me tegelikult ikka loome endale olukorrateadlikkuse, sellised v\u00f5imed, s\u00fcsteemid ja hangime need v\u00f5imed, millega midagi vajadusel peatada,” lausus Eesti peaminister Kristen Michal.<\/p>\n
“Mind ei huvita tegelikult see nimi, nii kaua kui see t\u00f6\u00f6tab,” \u00fctles Taani peaminister Mette Frederiksen.<\/p>\n
Euroopa riigijuhid on \u00fcksmeelel, et m\u00fc\u00fcri ei ehitata ja pigem t\u00f5hustakse droonit\u00f5rjet. K\u00fcsimuseks j\u00e4\u00e4b aga, kuidas seda rahastada.<\/p>\n
“\u00dcldiselt \u00f6eldakse, et k\u00fcsimus pole rahas ja alati on k\u00fcsimus rahas tegelikult. Kui Euroopa on valmis panustama v\u00e4hemalt osaliselt ja Euroopa vahendeid peaks kasutama nende v\u00f5imete rajamiseks. See oleks \u00fcks alus,” s\u00f5nas Michal.<\/p>\n
L\u00f5unapoolsemad liikmesriigid on aga vastu, et idatiiva droonit\u00f5rje jaoks Euroopa Liidu otsetoetusi jagataks. Rahastamise vaidlus veel k\u00e4ib.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Kahe n\u00e4dala eest m\u00e4rgati Taani olulise taristu kohal salap\u00e4raseid droone. Mis aga t\u00e4pselt juhtus, on seni veidi ebaselge.…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":13138,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[80],"tags":[8700,8702,26,27,8699,1274,4311,37,33,35,2194,34,36,112,31,32,21,1639,2554,646,28,29,95,4292,8701,19,25,264,23,24,22,20,30,92,93,94],"class_list":{"0":"post-13137","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-maailm","8":"tag-andreas-graae","9":"tag-ash-alexander-cooper","10":"tag-breaking-news","11":"tag-breakingnews","12":"tag-christine-cordsen","13":"tag-droonid","14":"tag-droonimuur","15":"tag-ee","16":"tag-eesti","17":"tag-eesti-keel","18":"tag-emmanuel-macron","19":"tag-estonia","20":"tag-estonian","21":"tag-euroopa","22":"tag-featured-news","23":"tag-featurednews","24":"tag-headlines","25":"tag-kaja-kallas","26":"tag-kopenhaagen","27":"tag-kristen-michal","28":"tag-latest-news","29":"tag-latestnews","30":"tag-maailm","31":"tag-mette-frederiksen","32":"tag-mikkel-runge-olesen","33":"tag-news","34":"tag-populaarseimad-lood","35":"tag-taani","36":"tag-top-stories","37":"tag-topstories","38":"tag-uldised-uudised","39":"tag-uudised","40":"tag-viimased-uudised","41":"tag-world","42":"tag-world-news","43":"tag-worldnews"},"share_on_mastodon":{"url":"","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/13137","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=13137"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/13137\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/13138"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=13137"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=13137"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=13137"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}