Raamatuaasta lugemisuuring “Eestlane loeb 2025” v\u00f5imaldab heita v\u00e4rske pilgu sotsiaalsetele ja kultuurilistele teguritele, mis m\u00f5jutavad huvi raamatute vastu. Tartu \u00dclikooli emeriitprofessor ja uuringu teaduslik juhendaja Marju Lauristin on mures raamatupoliitika puudumise p\u00e4rast ja vaatamata praegu veel p\u00fcsivale lugejarahva staatusele on eesti kultuuri kestlikkus ohus. Kuidas olukorda muuta ja milline on raamatukogude roll \u00fchiskonnas praegu ja tulevikus?<\/p>\n
Viimasel Oskar Kallase konverentsil kirjandusmuuseumis j\u00e4i k\u00f5rva \u00fcks Teie m\u00f5te: raamatukogu pole mingi sotsiaalhoolekandeasutus, vaid vaimse heaolu tagaja ja osa heaolu loomest \u00fchiskonnas. Kuidas lugemine protsessina m\u00f5jutab vaimset heaolu ja kultuurilist kestlikkust? Milliseid seoseid uuringus leiti?<\/p>\n
Lugemine on \u00fchelt poolt v\u00e4ga isiklik tegevus. Kui lugejauuringus k\u00fcsisime, miks inimesed loevad ja mida nad raamatust otsivad, siis v\u00e4ga paljud r\u00f5hutasid, et lugemine on sisenemine sellisesse maailma, kus nad saavad olla iseendaga, s\u00fcveneda omaenda emotsioonidesse, m\u00f5tetesse, kujutelmadesse. Professor Juri Lotman on \u00f6elnud, et kirjandusteos annab lugejale koodi, mille abil iseennast m\u00f5testada. Seega, kirjandus aitab meil p\u00e4\u00e4seda enda sisse, aitab tabada oma m\u00f5tete ja tunnete sisu ning toime tulla oma sisemiste painetega. Lugemise kaudu saame tavakeskkonnas valitsevast m\u00fcrast kas v\u00f5i korrakski eemalduda oma vaimsesse maailma. See aitab meil hoida sisemist tasakaalu ja tunda rahulolu suhtlemisest iseendaga. Selles m\u00f5ttes on ilukirjanduse lugemine v\u00e4ga teraapiline tegevus.<\/p>\n
Kui lugemist vaadata kultuurilises kontekstis, mida see annab rahvale v\u00f5i rahvusele, siis eestikeelne kirjandus aitab lugemise kaudu hoida elavana sidet oma rahva ajalooga. Meil tekivad \u00fchised m\u00e4rks\u00f5nad, kujutlused, \u00fchised tegelased. Suhtleme kirjandustegelastega nagu inimestega ja seda on nimetatud ka kujutletud kogukonnaks.<\/p>\n
Benedict Anderson on r\u00e4\u00e4kinud, et rahvus ongi sisuliselt keele ja m\u00e4lu kaudu tekkinud kollektiivsete kujutluste kogum. Suure osaga inimestest, kellega loeme \u00fchiseid tekste, kuigi elus reaalselt kokku ei saa, saame kuuluda \u00fchte rahvusesse m\u00f5tteruumide, \u00fchiste elamuste, mingite tuttavate m\u00e4rks\u00f5nade kaudu; me siiski kohtume.<\/p>\n
Tuleme rahvuslikust kultuuriruumist v\u00e4lja n-\u00f6 inimkonna tasandile. \u00d6eldes, et n\u00e4ed, see on k\u00fcll \u00fcks hamletlik olukord, m\u00f5istetakse seda \u00fctlust \u00fchtemoodi. \u00dche m\u00e4rks\u00f5na kaudu tunneme \u00fchendust v\u00e4ga paljude inimestega ja seda kultuuride \u00fcleselt. Ennek\u00f5ike pean silmas ilukirjanduslikke tekste.<\/p>\n
Kui r\u00e4\u00e4kida teadmisi andvatest teostest, n\u00e4iteks aimeraamatutest v\u00f5i teatmikest, siis need on seotud \u00fchiste faktide tundmisega, arusaamade levitamisega. Raamat on \u00fchelt poolt paljuski uks endasse sisenemise ruumi, aga teiselt poolt asub see sissek\u00e4ik kusagil \u00fchisruumi taga.<\/p>\n
Lugemisuuringust tuli v\u00e4lja, et raamatukogu on ikkagi p\u00e4ris oluline koht.<\/p>\n
K\u00fcsitluses v\u00e4itsid 56 protsenti vastanutest, et nad k\u00e4ivad regulaarselt raamatukogus. \u00dcle poole nendest k\u00e4ib raamatukogus v\u00e4ga sageli, raamatukogu on osa nende igap\u00e4evasest elulaadist. N\u00e4ib, et eestlased armastavad raamatukogu, tunnevad ennast seal h\u00e4sti ja see m\u00e4ngib nende jaoks v\u00e4ga positiivset rolli.<\/p>\n
Esimesel kohal tegevustest raamatukogus oli paberraamatute laenutamine, teisel kohal uudiskirjandusega tutvumine, seej\u00e4rel raamatukoguhoidja n\u00f5uanded v\u00f5i temaga vestlemine ja neljandal kohal raamatukogu kui ruum.<\/p>\n
Raamatukogu on koht, kus inimesel tekib vaimse kontakti v\u00f5imalus ja teatud m\u00f5ttes ka inspireeriva ja toetava vaimse ruumi kogemus. \u00dclikoolide raamatukogud on osa \u00fclikooliharidusest. Mitte ainult sellep\u00e4rast, et sealt laenutatakse raamatuid, vaid et raamatukogus olemine, \u00f5ppimine v\u00f5i t\u00f6\u00f6tamine stimuleerib loomingulisemat, sisulisemat, vaimsemat tegevust. Raamatukogu avab sulle sinu enda ja sinu jaoks mingisuguse teistsuguse olemise v\u00f5imalusi.<\/p>\n
Uuringus k\u00fcsisime, millises raamatukogus inimesed k\u00e4ivad. Esikohal oli oma kodukoha raamatukogu, mis on seotud selle koha vaimuga. Inimesed tulevad siia v\u00e4ljaspool igap\u00e4evast t\u00f6\u00f6melu v\u00f5i mingit poesaginat v\u00f5i peremuresid. Nad tulevad ikka raamatukokku kui niisugusesse kohta, millel on oma aura, kus on teatud vabadus olla rahulikult iseenda ja teistega. Kus ei segata ega t\u00f5mmata mingitesse igap\u00e4evastesse sekeldustesse. See k\u00f5ik tuleneb \u00f5hustikust, mis raamatukogus on. R\u00f5hutaks veel eraldi, et vanasti ei k\u00e4inud inimesed kirikus mitte ainult usu, vaid ka \u00f5hkkonna p\u00e4rast. Inimesed vajavad sellist kohta.<\/p>\n
Kui meil on tekkinud arusaam, et noortel ei ole p\u00fcsivust ja nad vajavad ka raamatukogus kohe mingit tegevust, siis uuring \u00fctleb, et \u00f5mblusmasinad ja muud lisavidinad pole siiski see peamine, miks raamatukokku tullakse. Esikohal on raamat, raamatu saamine, kontakt raamatukoguhoidjaga ja ruum, mis v\u00f5imaldab vaikust ja iseendasse s\u00fcvenemist. Kunagi oli meil \u00fcks kultuuriminister, kes \u00fctles, et raamatukogu kui ajaveetmise kohta ei ole vaja: buss toob raamatu kohale v\u00f5i saab seda laenutada ilma inimeseta. Uuring n\u00e4itab, et inimestel on ikkagi raamatukogu endiselt vaja, nii raamatute kui ka raamatukogus olemise enda p\u00e4rast. T\u00e4nap\u00e4eva elu pakub rahulikke kohti v\u00e4hem kui vanasti ja sellep\u00e4rast muutub raamatukogu j\u00e4rjest erilisemaks.<\/p>\n
Tuhandete aastate jooksul on raamatukogu kujunenud oma olemuselt ideaalseks institutsiooniks. Kui n\u00fc\u00fcd vaimse heaolu otsing muutub \u00fchiskonnas olulisemaks, siis v\u00f5ib-olla raamatukogu ei peagi justkui midagi rohkem tegema, kui lihtsalt olema see, mis ta on olnud ja pakkuma seda \u00f5hustikku, mida inimene vajab.<\/p>\n
Raamatukogudele tulevad juurde ka uued rollid ja me ei peaks rolle vastandama. Kasv\u00f5i seesama \u00fclikooli raamatukogu, mis ei ole ainult koht, kus tudengid kohtuvad raamatuga v\u00f5i iseendaga. V\u00e4ga palju on see ka suhtluskeskkond. Ka praegu on raamatukogudes suhtlusv\u00f5imalused, olgu need siis kohvikute, mingite nurgakeste n\u00e4ol, seotud klubilise tegevusega. Raamatukogudesse on tehtud seminariruume, m\u00e4nguruume lastele, seal on lauam\u00e4ngukohad \u2013 need on tulnud hiljem juurde.<\/p>\n
Kuid raamatukogu kui institutsioon v\u00f5i ruum j\u00e4\u00e4b ikkagi selliseks vaimse oleku turvapaigaks. Atmosf\u00e4\u00e4ril on teine emotsionaalne m\u00f5ju. Lauam\u00e4nge v\u00f5ib m\u00e4ngida kodus ka, aga raamatukogus on natukene teistsugune.<\/p>\n
R\u00e4\u00e4gime lugejat\u00fc\u00fcpidest, mis uuringust selgusid. Paistab olema tekkinud uus t\u00fc\u00fcp \u2012 aktiivne virtuaallugeja. Keda neist lugejat\u00fc\u00fcpidest v\u00f5iks uue aja raamatukogu k\u00f5ige sihitumalt p\u00fc\u00fcdma hakata?<\/p>\n
Oleme uurinud raamatuid ning raamatute ostmist ja lugemist juba 80. aastatest. Sama meetodiga nagu selles uuringus koostasime lugejat\u00fc\u00fcbid umbes 2001.\u20122002. a. Juba siis oli natuke n\u00e4ha, et on tekkinud oma huvide poolest uutmoodi seltskond, aga siis oli see alles suhteliselt v\u00e4ike. 2025. a lugemisuuringus tuli t\u00f5esti v\u00e4lja, et digimaailma levikuga on tekkinud v\u00e4ga j\u00f5uliselt noortele, aga mitte ka ainult nendele omased raamatu- ja kultuurisuhte t\u00fc\u00fcbid, kus digikeskkond m\u00e4ngib juhtivat rolli. Oluline on: vastupidi esialgsetele arvamustele, et digimaailm ja raamatumaailm ei sobi kokku ja nn diginoored l\u00e4hevad raamatuilmale t\u00e4iesti kaotsi, ei ole seda juhtunud. Praegu v\u00f5ime \u00f6elda, et on v\u00e4lja kujunenud uus lugejat\u00fc\u00fcp, kes \u00fchendab elava, mitmek\u00fclgse ja kirjanduslikele elamustele avatud raamatuhuvi v\u00e4ga aktiivse digivahendite, sealhulgas k\u00fcmnete raamatu\u00e4ppide ja lugemisplatvormide kasutamisega.<\/p>\n
Lugejat\u00fc\u00fcpe tuli kokku kuus ja vaatasime, mida nad raamatukogus teevad, kui palju nad raamatukogu kasutavad ja kellele mida raamatukogu pakub. N\u00e4iteks raamatukoguhoidja n\u00f5u v\u00f5i juhatust raamatute juurde vajavad inimesed, kes on k\u00fcll v\u00f5rdlemisi suure raamatuhuviga, kuid v\u00f5ib-olla ei ole ise nii aktiivsed igap\u00e4evased lugejad. See t\u00fc\u00fcp on m\u00f5\u00f5dukas elamuslugeja, kellel ei ole igap\u00e4evast kontakti raamatuilmaga, kuid kes loeb hea meelega, kui talle n-\u00f6 satub k\u00e4tte v\u00f5i silma alla raamat, mille lugemisest ta juba ette teab midagi oodata. See inimene vajab lugemiseks t\u00f5uget v\u00f5i ootab n-\u00f6 ninapidi toomist raamatu juurde. Ta midagi tahab, aga t\u00e4pselt ei orienteeru.<\/p>\n
Kui ma koolis k\u00e4isin, siis seal oli raamatukoguhoidja, kes suutis sadade \u00f5pilaste hulgast \u00e4ra tunda just teatud raamatuid nautivad lugejad. M\u00e4letan, et just tema t\u00f5i mind Forsyte’ide saaga juurde, kui ma olin 10. klassis. H\u00f5bedases k\u00f6ites Nobeli laureaatide sari oli tal raamatukogu tagaruumis peidus koos teiste nn eestiaegsete raamatutega.<\/p>\n
Raamatukoguhoidja ongi see teejuht. Neid inimesi, kes seda teejuhti vajavad, on t\u00e4nap\u00e4eval palju rohkem kui enne. Iga p\u00e4ev lisanduvate uute nimetuste virvarris ei j\u00f5ua ka raamatus\u00f5brad enam j\u00e4rge pidada. Uuring t\u00f5i v\u00e4lja, et inimesed j\u00e4lgivad uue raamatu otsingul v\u00e4ga hoolikalt raamatukogude v\u00e4ljapanekuid, nii nagu ka raamatupoodides uudiskirjanduse riiuleid.<\/p>\n
Raamatukoguhoidja t\u00f6\u00f6 on \u00fcha enam n\u00f5ustamine v\u00f5i vaat et isegi nagu treenerit\u00f6\u00f6, arvestades, et tal tuleb lisaks raamatutele tunda ja aidata lugejatel kasutada ka uusi tehnilisi vahendeid.<\/p>\n
Kui kohtusin Tallinna noorte- ja lasteraamatukoguhoidjatega, siis nemad \u00fctlesid, et nende jaoks oleks v\u00e4ga hea, kui ka kirjandus\u00f5petajad usaldaksid rohkem raamatukoguhoidjat. Raamatukoguhoidja oskab kirjandus\u00f5petajale soovitada n\u00e4iteks ka uusi raamatuid, millel v\u00f5iks olla sel hetkel v\u00e4\u00e4rtus ja huvi, mis ka noortele sobib. Raamatukoguhoidja orienteerub uudiskirjanduses ja on pidevalt uute raamatute keskel.<\/p>\n
Raamatukoguhoidja on t\u00e4nap\u00e4eval raamatuilma korrastaja. V\u00f5iks \u00f6elda, et mitte ainult liiklusm\u00e4rkide v\u00e4ljapanija, vaid aitab ka liikluses orienteeruda.<\/p>\n
R\u00e4\u00e4kides raamatust kui meediumist: kas eesti kultuur on sellega v\u00f5itnud, et meedium on saanud juurde uusi vorme? Kuiv\u00f5rd rahul v\u00f5ib olla uute vormide tulekuga eesti kultuuris osalejate osakaalu muutust arvestades? Kas selliseid vastuseid tuli uuringust v\u00e4lja?<\/p>\n
Meediateooria seisukohalt on paberraamat \u00fcks meedium, elektrooniline raamat aga juba hoopis teine ja etteloetav raamat hoopis kolmas. Meedium on f\u00fc\u00fcsiline keskkond, asi, vahend, mille kaudu kodeeritud (kirjutatud, joonistatud, pildistatud, k\u00f5neldud) tekst j\u00f5uab autorilt lugejani. Igal meediumil on erinev viis inimese ps\u00fc\u00fchikaga, meeleelunditega kontakti saamiseks. Seet\u00f5ttu on teksti vastuv\u00f5tt meediumist s\u00f5ltuvalt ka erinev. Paberile tr\u00fckitud ja k\u00f6idetud raamatut saab mitte ainult silmadega lugeda, vaid ka selle l\u00f5hna tunda, k\u00e4tega katsuda, lehitseda, silitada, sirvida, kaaluda ja see loob mitme meelega kontakti. Raamatut saab sulgeda ja avada nagu ust teise ruumi, saab sirvida, koondades m\u00f5tted mingile detailile, saab liikuda algusest l\u00f5puni ja siis j\u00e4lle tagasi. Raamat on f\u00fc\u00fcsiliselt tekstile nagu raam maalile, koondades t\u00e4helepanu ja luues piiri muu keskkonnaga. Hoopis teistsuguse, aistingutelt palju vaesema kontakti saame ekraanilt loetava tekstiga. Audioraamat on omakorda veel teistsuguse suhte looja.<\/p>\n
V\u00f5ttes raamatut kui artefakti ja teost kui selle artefakti kaudu edasi antavat t\u00e4hendust, siis raamatu t\u00e4hendus s\u00fcnnib kaks korda: esimene kord kirjutades ja teine kord lugedes. Seejuures nad ei kattu tegelikult kunagi, vaid kohtudes muudavad ja t\u00e4iendavad teineteist. Levinud \u00e4riline k\u00f5nepruuk, mis nimetab autorit sisu loojaks ja lugejat sisu tarbijaks, on s\u00fcgavalt ekslik. Sisu looja on tegelikult lugeja. Autori teose (taas)loob lugeja enda jaoks ise.<\/p>\n
Kui v\u00f5tame n\u00fc\u00fcd selle sisuloomise protsessi, siis paberraamatut lugedes on tegevus minu kui lugeja jaoks k\u00f5ige vabam, sest ma saan m\u00e4rgata asju mitmel viisil. Tekkida saab mitmem\u00f5\u00f5tmeline kontakt autori maailmaga. \u00dcks s\u00f5na v\u00f5ib panna m\u00f5tlema, saan oma meeli kasutades enam s\u00fcveneda autori maailma. Sedasama teksti ekraanilt lugedes on v\u00e4hem meeli haaratud ehk kontakti saamise v\u00f5imalused on piiratumad. Kui mulle aga loetakse raamatut ette, siis inimene, kelle h\u00e4\u00e4l mulle teksti ette loeb, paneb loole omad r\u00f5hud ja sisuliselt m\u00e4\u00e4rab ka tempo. Kuulates m\u00f6\u00f6dub lugu m\u00e4\u00e4ratud tempos ja lugeja seatud r\u00f5huasetustega.<\/p>\n
Me kipume \u00e4ra unustama, et raamat on loodud olema paberil, see on kirjutatud ja illustreeritud tekst. Raamat ei ole suuliselt jutustatud lugu. Jutustatult on see hoopis teine asi.<\/p>\n
Kas audioraamatu m\u00f5ju uurimine seisab alles ees?<\/p>\n
Kuidas tekst saab isikup\u00e4raste n\u00fcansside, emotsioonide kaudu inimese jaoks t\u00e4henduse, on suure t\u00e4htsusega. Erinevate lugemisviiside ja lugemise-kuulamise m\u00f5jude uurimine on t\u00f5esti vajalik; ka selleks, et lugemisps\u00fchholoogia saaks jalad alla.<\/p>\n
Arvestades sisuloome peeneid n\u00fcansse, peaks aga audioraamat olema autori jutustatud. Autor paneb ise koma vajalikku kohta ja peaks seadma ka r\u00f5hu.<\/p>\n
Autori jutustatud raamat v\u00f5iks olla huvitav formaat\u2026<\/p>\n
Lugude jutustamisest r\u00e4\u00e4kides on v\u00e4ga t\u00e4htis, et lapsed v\u00f5i noored \u00f5piksid \u00fcldse raamatut niiviisi lugema, et nad oskavad raamatu kaudu maailmu n\u00e4ha. K\u00fcsisime uuringus ka, kuidas peaks \u00f5petama teise ajastu raamatuid lugema v\u00f5i kas seda \u00fcldse on vaja. K\u00f5ige rohkem vastati, et kindlasti peab \u00f5petama noori raamatut ise oma s\u00f5nadega edasi andma ja jutustama. L\u00e4bitunnetus on v\u00e4ga oluline. See, mida tema ise n\u00e4gi, mida tema raamatust sai v\u00f5i ei saanud.<\/p>\n
Vaja on \u00f5ppida lugemise kunsti.<\/p>\n
Lugemine on kunst ja kui me r\u00e4\u00e4gime ilukirjandusest, siis ma r\u00f5hutan, et lugeja on kaaslooja.<\/p>\n
2023. aastal on koostatud lugemisoskuse pingerida1 ja k\u00f5ige paremad lugejad tulevad Singapurist, Iirimaalt ja Hongkongist.<\/p>\n
Meie noorte t\u00e4henduslik lugemisoskus ei ole nii hea kui ratsionaalne oskus. Me teeme h\u00e4sti teste ja arvutame, aga lugemisnauding on meil kahjuks madalamal kohal.<\/p>\n
Lugemisnauding tulebki aga avastamise r\u00f5\u00f5must: kui sa avastad seoseid, saad ahhaa-elamuse autori \u00fcllatavast ideest, n\u00e4gemisviisist, keelekasutusest, s\u00fcndmuste t\u00f5lgendusest. Just seda \u00fcllatuse v\u00e4\u00e4rtust t\u00f5stsid ka meie k\u00fcsitletud esile, nagu ka keelest ja stiilist saadavat naudingut. Kivir\u00e4hk on populaarne nii vanade kui ka noorte seas, sest ta ongi \u00fcllatav nii oma asjade ja inimeste n\u00e4gemise viisilt kui ka s\u00f5nadega nalja tegemise oskuselt. Verbaalne m\u00e4ng l\u00e4heb noortele v\u00e4ga korda.<\/p>\n
Kui m\u00f5tleme uutele meediumivormidele, siis mida need on endaga kaasa toomas?<\/p>\n
Nutivahendite suhtlust ja m\u00f5tlemisoskust vaesestav m\u00f5ju on juba reaalsus, sest digimaailmas on noored teiste inimestega emotsionaalsest, loomulikust ja vabast suhtlusest tegelikult ilma j\u00e4\u00e4nud. Inimeste loomulikus suhtluses on ju rikkalik v\u00f5imaluste ja v\u00e4rvivarjundite palett nii enese v\u00e4ljendamiseks kui ka teiste enesev\u00e4ljendusele, s\u00f5numitele reageerimiseks. On h\u00e4\u00e4le- ja stiilivarjundid, kehakeel, silmavaade, on huumor ja iroonia, on l\u00f5putud v\u00f5imalused v\u00f5rdluste, vihjete, metafooride, allusioonide kaudu oma elamustest ja suhtumisest m\u00e4rku anda.<\/p>\n
Noored on hakanud enesev\u00e4ljendust kartma, nad poevad k\u00f5igi nende emotikonide ja l\u00fchendite taha, et seda enesev\u00e4ljendust kontrollida. Mingis m\u00f5ttes on tekkinud nagu iseenda ees barj\u00e4\u00e4r. See on huvitav, et samal ajal ollakse v\u00e4ga avameelsed ennast eksponeerima n\u00e4iteks TikTokis v\u00f5i tulles v\u00e4lja isegi mingite v\u00e4ga intiimsete teemadega; aga ainult kindlal viisil, nii nagu on heaks kiidetud, et saada see meeldivaks m\u00e4rkimine. K\u00f5ik see on aga inimesele tohutu barj\u00e4\u00e4r iseendaga suhtlemisel. Kohutav, kui ei julgeta end enam peeglist ilma meikimata vaadata.<\/p>\n
Suur puudus on v\u00f5imalustest ise arutada, seletada, omaenda n\u00e4gemuspilti v\u00e4lja tuua. Ja veel hullem on see, et nutitelefoni \u00fcks m\u00f5ju ps\u00fchholoogide arvates on lastel tekkinud hirm h\u00e4\u00e4lega r\u00e4\u00e4kida. Nad ei taha isegi telefonis r\u00e4\u00e4kida.<\/p>\n
Ma usun, et tehisaru aitab tahes-tahtmata tagasi tulla loomuliku, inimh\u00e4\u00e4lega suhtluse ja \u00fcksteisele otsa vaatamise juurde, et teha vahet inimese ja roboti vahel. \u00dcks hea vahend suhtlemise stimuleerimiseks on raamatute \u00fcle arutlemine.<\/p>\n
Sellised kahe-kolme v\u00f5i k\u00fcmnekesi suhtlemiseks m\u00f5eldud intiimsemad ruumid, kus k\u00e4ivitada noorte jaoks raamatuklubi t\u00fc\u00fcpi suhtlus, sobivad raamatukogudesse.<\/p>\n
Vanad niikuinii tahavad suhelda ja suhtlevad hea meelega, aga eriti oluline on suhtlus nende noorukite ja laste puhul, kelle on nutitelefonide maailm \u00e4ra l\u00f5iganud vahetust suhtlusest. Raamatukogul on v\u00f5ib-olla isegi teatud teraapiline roll aidata t\u00f5rjuda digimaailmas s\u00fcvenevat suhtlemishirmu.<\/p>\n
Meie raamatukogud on lugemisklubisid k\u00e4ivitanud, aga mida \u00fchiskond raamatukogudelt veel ootab?<\/p>\n
Lugejauuringust saime teada, et pooltele suurtele lugejatele on v\u00e4ga tuttav olukord, kus nad peavad loobuma raamatust, sest see on liiga kallis. Mida rohkem inimene loeb, seda kallimaks lugemine l\u00e4heb. Kui ta ostab \u00fches kuus \u00fche raamatu, siis no hea k\u00fcll, see on 30 eurot. V\u00f5rreldakse, et kontserdi- v\u00f5i teatripilet maksab 50 eurot, aga teatris inimene ei k\u00e4i iga p\u00e4ev. Kui tahame, et inimene loeks raamatuid iga p\u00e4ev, t\u00e4hendab see, et inimene, kes k\u00e4ib ikkagi t\u00f5esti raamatupoes ja ostab sealt iga kord ka raamatu v\u00f5i aastas kasv\u00f5i 100 raamatut, kulutab aastas raamatutele juba 3000 eurot; seega kahe kuu keskmise netopalga, mis on selgelt enamikule \u00fcle j\u00f5u k\u00e4iv summa.<\/p>\n
Ja siit tuleme v\u00e4ga t\u00f5sise teema juurde: kuidas tagada eesti kultuuri kestlikkus, mille \u00fcks eeldus on kindlasti eestikeelne raamat ja selle j\u00f5udmine lugejani.<\/p>\n
\u00d6eldakse, et appi tuleb raamatukogu, ja see on muidugi oluline. Aga raamatukoguhoidjad on meile \u00f6elnud, et ka neil ei ole vahendeid ostmaks endale k\u00f5ike seda head, mis praegu eesti kirjanduses on. Me tahame, et kool k\u00e4iks ajaga kaasas, aga raamatukogul ei ole raha klassikomplekti jaoks raamatuid osta. K\u00fcsimus on, kas kultuuriministeerium ja haridusministeerium peaksid tegema koost\u00f6\u00f6d, et kindlustada riigi toetus eesti v\u00e4\u00e4rtkirjanduse noorteni j\u00f5udmisele?<\/p>\n
Teine probleem on eesti kirjandusklassika ehk nn t\u00fcvitekstide \u00f5petamisega.<\/p>\n
Miks oli lugemisuuringus A. H. Tammsaare noorte hulgas k\u00fcll k\u00f5ige tuntum, kuid meeldivuse hinnangutes v\u00e4ga palju allpool esikohast? Ma kardan, et k\u00fcsimus ei ole mitte selles, et Tammsaare on noorte jaoks ainult kauge, vaid k\u00fcsimus on selles, et Tammsaare lugemise p\u00f5hjus on olnud hinde saamine, mitte et sealt enda jaoks midagi enamat saada.<\/p>\n
Kui aga eestikeelse raamatu ja lugeja vahele tekib barj\u00e4\u00e4r juba varases eas, siis see on \u00e4\u00e4rmiselt ohtlik. Ei tasu unustada, et ingliskeelse digiraamatu saab k\u00e4tte kiiremini ja see on odavam. Noored tunnevadki ingliskeelseid teoseid paremini kui meie \u00f5petajad. Ja nad ei taha sellest r\u00e4\u00e4kida, sest noortel on ka niisugune tunne, et keegi ei saa neist aru. Meil k\u00f5igil on uus v\u00e4ljakutse, kuidas tekitada kontakt v\u00f5\u00f5rkeelse ja eestikeelse raamatuilma vahel.<\/p>\n
Raamatukogut\u00f6\u00f6tajate ja \u00f5petajate koost\u00f6\u00f6 on \u00fcha olulisem, kuid niisamuti raamatute ostmispoliitika. Meil on vaja sihiteadlikku poliitikat, et tagada, et raamatud j\u00f5uaks lugejateni, eriti noorte lugejateni. Ja ka sellisel kujul, et raamat oleks t\u00f5epoolest uus ja huvitav.<\/p>\n
Milliseid soovitusi saame praegu anda raamatukoguhoidjatele?<\/p>\n
Raamatukoguhoidja on oluline s\u00f5lmpunkt raamatuilma ja -lugeja vahel. Tema roll suureneb, sest nende lugejate hulk, kes ise ei orienteeru kirjanduses, kasvab.<\/p>\n
Raamatukogut\u00f6\u00f6tajad pole enam teenindajad, see mentaliteet tuleks unustada ja \u00fcha enam kasutada oma v\u00f5imu. Raamatukogude v\u00f5imuses on palju rohkem instrumente, kui oleme harjunud m\u00f5tlema. Nad saavad luua uusi kangelasi eesti kultuuri jaoks, kasvatada usku iseendasse, hoida rahva vaimset heaolu ja \u00fchendada end digimaailmas \u00e4ra kaotanud noori, keskealisi, vanu.<\/p>\n
Raamatukogut\u00f6\u00f6tajad peaksid hakkama end defineerima kui teejuhte raamatumaailmas.<\/p>\n
1 Norway allocates millions to counter decline in kids’ reading ability | Courthouse News Service<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Raamatuaasta lugemisuuring “Eestlane loeb 2025” v\u00f5imaldab heita v\u00e4rske pilgu sotsiaalsetele ja kultuurilistele teguritele, mis m\u00f5jutavad huvi raamatute vastu.…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":131378,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[12],"tags":[26,27,37,33,35,59732,34,36,31,32,21,178,28,29,58556,15169,19,25,14063,23,24,22,20,30],"class_list":["post-131377","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-eesti","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-eestlane-loeb-2025","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-kirjandus","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-lugemisuuring","tag-marju-lauristin","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-raamatukogu","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116244669025974974","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/131377","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=131377"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/131377\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/131378"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=131377"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=131377"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=131377"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}