{"id":131524,"date":"2026-03-17T15:51:22","date_gmt":"2026-03-17T15:51:22","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/131524\/"},"modified":"2026-03-17T15:51:22","modified_gmt":"2026-03-17T15:51:22","slug":"juhatus-keskendus-jahinduse-muudatustele-ja-sak-ile","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/131524\/","title":{"rendered":"Juhatus keskendus jahinduse muudatustele ja SAK-ile"},"content":{"rendered":"

\"\"<\/a>Fotod: EJS<\/p>\n

Kolmas selle aasta korraline juhatuse koosolek toimus Tallinnas EJS-i majas ja veebis. Koosolekut juhtis Margus Puust ja sellel osales 18 liiget 25-st.<\/p>\n

P\u00e4evakord kinnitati ja selles oli 11 punkti.<\/p>\n

Jahieeskirjade muudatused<\/p>\n

Esimesena arutati jahieeskirjade muudatusi ja selle avas tegevjuht \u00a0T\u00f5nis Korts.<\/p>\n

\u00a0Kliimaministeerium on meile esitanud koosk\u00f5lastamiseks kliimaministri m\u00e4\u00e4ruse \u201ejahieeskiri\u201c eeln\u00f5u. Eeln\u00f5ukohase m\u00e4\u00e4rusega muudetakse keskkonnaministri 28. mai 2013. a m\u00e4\u00e4rust nr 32 \u201ejahieeskiri\u201c.<\/p>\n

M\u00e4\u00e4ruse muudatuste eesm\u00e4rk on ajakohastada jahipidamise tingimusi, t\u00e4psustada lubatud jahipidamisviise ning korrastada jahiohutuse ning relvak\u00e4sitsemise n\u00f5udeid, l\u00e4htudes jahipraktikast, ohutusest ja \u00f5igusselgusest.<\/p>\n

Peamised muudatused jahieeskirjas:<\/p>\n

Muudatused linnujahis: Kaelustuvi jahil lubatakse kasutada ka FCI 7. ja 8. r\u00fchma jahikoeri (nt seisukoerad ja retriiverid) ja partlaste ja kajakaliste jahis lisatakse lubatud jahiviisina otsijaht.<\/p>\n

Ennetav sekkumine p\u00f5llukahjude v\u00e4ltimiseks: jahieeskirjast eemaldatakse s\u00f5nastus, mis sidus sekkumise ainult juba tekkinud p\u00f5llukahjudega.<\/p>\n

V\u00e4ikekiskjate k\u00fcttimine kaitsealadel: kaitsealadel, hoiualadel ja p\u00fcsielupaikades saab Keskkonnaameti loal k\u00fcttida kevadperioodil (1. m\u00e4rts \u2013 30. aprill) rebast, k\u00e4hrikut, m\u00e4kra, \u0161aakalit, metsnugist, kivinugist, tuhkrut ja minki. Eesm\u00e4rk on kaitsta maaspesitsevaid linnuliike.<\/p>\n

\u0160aakali jahiaja muutmine: jahiaja algus nihutatakse 1. septembrilt 1. oktoobrile. Selle on ka omad p\u00f5hjused: kutsikad on septembris veel vanematest s\u00f5ltuvad ja jahiaeg viiakse paremini koosk\u00f5lla liigi bioloogiaga.<\/p>\n

Samuti on muudatus hall- ja valgej\u00e4nese puhul: neile lubatakse rohkem jahiviise (aju-, otsi-, hiilimis-, varitsusjaht) ja samuti v\u00f5ib j\u00e4nesejahti pidada ka ilma jahikoerata.<\/p>\n

Koprajahi t\u00e4psustamine: jahiviis \u201ev\u00e4ljap\u00fc\u00fcdmine\u201c eemaldatakse (ei ole jahiseaduses) ja asendatakse seaduslike jahiviisidega (nt urujaht).<\/p>\n

Suurem ja p\u00f5him\u00f5tteline muutus on karujahi puhul. Kindel jahiaeg kaotatakse ja k\u00fcttimine toimub ainult Keskkonnaameti loal eesm\u00e4rgiga v\u00e4ltida kahjusid ja ohu ennetamine inimese elule v\u00f5i tervisele.<\/p>\n

Jahirelva transportimise reeglid muutuvad samuti. Transpordivahendis peab jahirelv olema laadimata. Kaotatakse n\u00f5uded, kus relv peab olema p\u00fcssikotis v\u00f5i kabuuris ja padrun ei tohi olla relvale kinnitatud salves.<\/p>\n

Muutused on k\u00fctiliinide m\u00e4\u00e4ramises. Enam ei viidata \u201eintensiivse liiklusega riigimaanteedele\u201c vaid keelatud on k\u00fctiliinid teedel ja raudteedel, kus ohutu jahipidamine ei ole tagatud.<\/p>\n

Suuruluki laskekatse korralduses on ka muudatused. Laskekatse sooritatakse relvaraua t\u00fc\u00fcbi j\u00e4rgi, mitte relvaliigi j\u00e4rgi. N\u00e4iteks kui test on tehtud vintraudse rauaga, v\u00f5ib kasutada ainult vintrauda.<\/p>\n

Seakatkust<\/p>\n

SAK-i info andis juhatuse liikmetele edasi Marko Vinni. Ta r\u00e4\u00e4kis metssigade k\u00fcttimise tulemustest, sigade Aafrika katku (SAK) olukorrast ning edasistest meetmetest ja ettepanekutest.<\/p>\n

2025\/26 hooajal oli k\u00fcttimismaht kokku ligikaudu 19 800 isendit, millest k\u00fctiti umbes 85\u201386%. K\u00fcttimise struktuur oli tasakaalus: emised moodustasid 31%, kuldid 31,7% ja p\u00f5rsad 37,3% kogu k\u00fcttimisest. Maakondade l\u00f5ikes esines m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rseid erinevusi k\u00fcttimismahu t\u00e4itmises, ulatudes alla 50% kuni \u00fcle 110%.<\/p>\n

SAK-i levik p\u00fcsib j\u00e4tkuvalt laialdane ning n\u00f5uab j\u00e4rjepidevat seiret ja t\u00f5rjemeetmeid. Rahvusvaheliste raportite p\u00f5hjal on haiguse levik k\u00fcll m\u00f5nev\u00f5rra stabiliseerumas, kuid risk p\u00fcsib ning t\u00f5husaks t\u00f5rjeks on vajalik metssigade populatsiooni kontroll, bioohutusmeetmete rakendamine ja surnud loomade kiire eemaldamine.<\/p>\n

K\u00fcttimist on toetanud mitmed meetmed, sh \u00f6\u00f6sihikute kasutamine, tasuta trihhinelloosi uuringud, k\u00fcttimistoetused ning metssealiha kokkuost. Samas on t\u00e4heldatud, et toetuste l\u00f5ppemine v\u00e4hendas k\u00fcttimise intensiivsust. Olulise arenguna t\u00f5i ettekandja v\u00e4lja JAHISe arendused, mis v\u00f5imaldavad reaalajas k\u00fcttimise seiret, paremat andmevahetust ning kohest teavitamist prooviv\u00f5tu kohustusest.<\/p>\n

Ettekandes r\u00f5hutas jahindusn\u00f5unik, et k\u00fcttimise eesm\u00e4rk ei ole \u00fcksnes arvukuse v\u00e4hendamine, vaid tasakaalu hoidmine \u2013 soovituslik tase on v\u00e4hemalt 3 metssiga 1000 hektari kohta. Liigne surve v\u00f5ib muuta k\u00fcttimise kulukaks ja ebaefektiivseks. Samuti pidas ta oluliseks koost\u00f6\u00f6d, usaldust ja adekvaatseid andmeid, mitte karistusmeetmete rakendamist k\u00fcttimismahtude mittet\u00e4itmise eest.<\/p>\n

Uue jahihooaja ettepanekutena t\u00f5i Vinni v\u00e4lja peibutuss\u00f6\u00f6tmise paindlikuma kasutamise, droonioperaatorite koolituse toetamise, koduseafarmide \u00fcmbruse seire tugevdamise ning k\u00fcttimise intensiivistamise puhver- ja riskialadel. Samuti r\u00f5hutas Vinni vajadust j\u00e4tkata toetusmeetmeid ning arendada jahiulukite k\u00e4itlemise taristut.<\/p>\n

Kokkuv\u00f5ttes n\u00e4itas ettekandes esitatud info, et k\u00fcttimine on olnud tulemuslik, kuid SAK-i t\u00f5rje n\u00f5uab j\u00e4tkuvalt s\u00fcsteemset l\u00e4henemist, piisavaid ressursse ja k\u00f5igi osapoolte koost\u00f6\u00f6d.<\/p>\n

Volikogu toimumisest<\/p>\n

Edasi toimus volikogu kuup\u00e4eva ja koha arutelu. Otsustati, et volikogu toimub T\u00fcril 28. mail 2026. aastal.<\/p>\n

Trofeede hindamisest<\/p>\n

Trofee hindamise tasu kehtestamise teema avas Ive Kuningas. Juhatus on kehtestanud trofee hindamise tasu 13 eurot pluss k\u00e4ibemaks. Konkreetsem ja vajalik oleks kehtestada hinnaks 13 eurot koos k\u00e4ibemaksuga. Juhatus toetas ettepanekut.<\/p>\n

Jahipiirkondade kasutus\u00f5iguse pikendamisest<\/p>\n

Saaremaa jahipiirkondade kasutus\u00f5iguse pikendamisest r\u00e4\u00e4kis Ive Kuningas. Ta andis \u00fclevaate, et Saaremaal oli kuus vaidlust jahipiirkondade pikendamise osas.<\/p>\n

Pole enam kaua aega, kui tuleb taas pikendada. Aeg on m\u00f5elda sellele, missugused oleksid tingimused. Ministeerium on korraldanud arutelusid, aga teema on pooleli.<\/p>\n

Andres Onemari ettepanek oli, et peaksime \u00e4ra s\u00f5nastama, mis on meie jaoks oluline ja vajadusel koostama s\u00f5nastuse eeln\u00f5u jaoks.<\/p>\n

Priit Vahtram\u00e4e s\u00f5nul peaks sellega tegelema juhatuse jahiseaduse t\u00f6\u00f6grupp. Otsustati, et t\u00f6\u00f6grupp koostab EJS-i poolse s\u00f5nastuse. Vajadusel kaasatakse juristi.<\/p>\n

Droonide kasutamise korrast<\/p>\n

Edasi oli teemaks droonide kasutamise korra kinnitamine. Sellest tegi \u00fclevaate tegevjuht T\u00f5nis Korts.<\/p>\n

EJS-ile on \u00fcle antud Keskkonnaameti poolt viis drooni. \u00dche drooni hind on 5999 eurot. Kokku on droone v\u00e4\u00e4rtuses 29 995 eurot. Tegemist on hinnalise tehnikaga ja selle kasutamiseks on juhatuse poolt vaja kinnitada kord.<\/p>\n

Kord reguleerib Eesti Jahimeeste Seltsi droonide ja nendega seotud varustuse kasutamist, laenutamist, hooldust, hoidmist ja tagastamist. Selle eesm\u00e4rk on tagada droonide sihip\u00e4rane ja ohutu kasutamine EJS-i t\u00f6\u00f6\u00fclesannete t\u00e4itmisel (eelk\u00f5ige SAK-i seiretegevustes), vara s\u00e4ilimine ning selge vastutuse m\u00e4\u00e4ratlemine.<\/p>\n

Korra j\u00e4rgi v\u00f5ivad droone kasutada ainult EJS-i t\u00f6\u00f6tajad, liikmesorganisatsioonid v\u00f5i volitatud partnerid ning iga kasutus peab olema seotud EJS-i \u00fclesannetega. Droonide kasutamine isiklikuks otstarbeks on keelatud. Kasutamiseks m\u00e4\u00e4ratakse vastutav kasutaja ja p\u00e4dev kaugpiloot, kellel peab olema n\u00f5utav kvalifikatsioon.<\/p>\n

Droonide laenutamine toimub taotluse ja \u00fcleandmis-vastuv\u00f5tmisakti alusel, kus on fikseeritakse kasutustingimused ja vastutus. Kasutamisel tuleb j\u00e4rgida kehtivaid lennureegleid, ohutusn\u00f5udeid ning andmekaitse p\u00f5him\u00f5tteid.<\/p>\n

Kord s\u00e4testab ka vastutuse drooni s\u00e4ilimise eest, kahju h\u00fcvitamise alused ning vahejuhtumite teatamise korra. Lisaks m\u00e4\u00e4ratakse vastutava isiku roll droonide arvestuse, hoolduse ja dokumentatsiooni korraldamisel.<\/p>\n

Juhatus kinnitas selle korra.<\/p>\n

\u00dclevaade eelarvest <\/p>\n

Edasi tutvustasid Priit Vahtram\u00e4e ja tegevjuht eelarve 2025 t\u00e4itmist. See oli esimene lugemine. Juhatuse liikmed esitasid k\u00fcsimusi. Samuti tutvustati eelmise aasta bilanssi ja tulemiaruannet.<\/p>\n

\"\"<\/a>Margus Puust \u00f5nnitleb s\u00fcnnip\u00e4eva puhul b\u00fcroo t\u00f6\u00f6tajat Mariat.
\nKatkut\u00f5rje eeln\u00f5u<\/p>\n

Regionaal- ja p\u00f5llumajandusministri m\u00e4\u00e4ruse \u201eMaaeluministri 19. mai 2022. a m\u00e4\u00e4ruse nr 27 \u201eSigade Aafrika katku ennetamise ja t\u00f5rje t\u00e4psemad meetmed\u201c muutmise\u201c eeln\u00f5u tutvustas jahindusn\u00f5unik Marko Vinni.<\/p>\n

Vinni tutvustas m\u00e4\u00e4ruse nr 27 muudatuse eeln\u00f5u, millega t\u00e4psustatakse sigade Aafrika katku ennetamise ja t\u00f5rje meetmete reguleerimisala ning lubatakse erandina metssea pidamine jahikoerte treenimise eesm\u00e4rgil.<\/p>\n

Muudatuse eesm\u00e4rk on v\u00f5imaldada jahikoerte treenimist Eestis, mis toetab metssigade populatsiooni ohjamist ja SAK-i vastast v\u00f5itlust.<\/p>\n

Veel seaduse muudatustest<\/p>\n

Info looduskaitseseaduse, jahiseaduse ja riigivaraseaduse muutmise seaduse 612 SE kohta esitas tegevjuht T\u00f5nis Korts.<\/p>\n

Seaduse muutmine tuleb arutelule riigikogu keskkonnakomisjonis j\u00e4rgmisel n\u00e4dalal. Jaanuarikuu koosolekul k\u00e4sitlesime eeln\u00f5ud ja tegime ettepanekud ministeeriumile ja riigikogule. 9. m\u00e4rtsil toimus riigikogus n\u00f5upidamine, kus EJS-l oli v\u00f5imalus juhatuse seisukohti kaitsta.<\/p>\n

Tegevjuhi s\u00f5nul keskenduvad esitatud muudatusettepanekud peamiselt jahinduse digitaliseerimisele, halduskoormuse v\u00e4hendamisele ning vastutuse ja j\u00e4relevalve selgemale reguleerimisele.<\/p>\n

\u00dcheks keskseks muudatuseks on jahinduse infos\u00fcsteemi JAHIS rolli selge m\u00e4\u00e4ratlemine ja laiendamine. Jahisest saab peamine keskkond jahipidamis\u00f5igust t\u00f5endavate dokumentide, jahilubade, laskekatsete tunnistuste ning muude jahindusega seotud toimingute haldamiseks. Samuti n\u00e4hakse ette, et neid \u00fclesandeid v\u00f5ib riik halduslepinguga anda \u00fcle jahindusorganisatsioonile, sh Eesti Jahimeeste Seltsile, kellel tekib \u00f5igus t\u00f6\u00f6delda vastavaid isikuandmeid.<\/p>\n

Olulise muudatusena viiakse jahipidamisega seotud dokumendid t\u00e4ielikult elektroonilisele kujule. Jahitunnistused, jahiload ning muud t\u00f5endid antakse ja hallatakse edaspidi \u00fcksnes infos\u00fcsteemis, paberil dokumentide kasutamine kaob. See lihtsustab menetlusi, v\u00e4hendab b\u00fcrokraatiat ning v\u00f5imaldab andmete \u00fchtset ja turvalist haldamist.<\/p>\n

Samuti muudetakse jahilubade sisu \u2013 n\u00e4iteks lisatakse loa saaja tuvastamiseks jahitunnistuse number ning kaotatakse ebaolulised andmev\u00e4ljad nagu loa andmise asukoht.<\/p>\n

Muudatused puudutavad ka \u00fchisjahtide korraldust. Edaspidi koostatakse jahist osav\u00f5tjate nimekiri ainult elektrooniliselt Jahise kaudu ning k\u00f5ik osalejad kinnitavad oma osalemise ja ohutusn\u00f5uetega tutvumise s\u00fcsteemis.<\/p>\n

T\u00e4psustatakse ka jahijuhataja rolli \u2013 ta peab ise jahis osalema ning vastutama nimekirja koostamise ja n\u00f5uete t\u00e4itmise eest. See muudatus suurendab l\u00e4bipaistvust ja parandab ohutusn\u00f5uete j\u00e4rgimist.<\/p>\n

Lisaks t\u00e4psustatakse jahitunnistuse kehtivuse peatamise ja kehtetuks tunnistamise korda. K\u00f5ik vastavad m\u00e4rked tehakse edaspidi jahinduse infos\u00fcsteemis ning protsessid muutuvad kiiremaks ja selgemaks. Samuti \u00fchtlustatakse regulatsiooni, eemaldades viited paber- ja elektroonilise vormi eristamisele.<\/p>\n

Olulised muudatused tehakse keskkonnakahju regulatsioonis. T\u00e4psustatakse, millal loetakse keskkonnale kahju tekitatuks (nt ebaseaduslik uluki k\u00fcttimine v\u00f5i elupaiga kahjustamine) ning t\u00f5stetakse kahjum\u00e4\u00e4rasid. Ebaseadusliku k\u00fcttimise puhul soovitakse kahju \u00fclemm\u00e4\u00e4ra t\u00f5sta 8000 euroni ning alamm\u00e4\u00e4ra 24 euroni, arvestades ulukite tegelikku v\u00e4\u00e4rtust ja majanduslikku konteksti. Samuti m\u00e4\u00e4ratakse selgelt, et keskkonnakahju hindamise ja h\u00fcvitise sissen\u00f5udmise eest vastutab Keskkonnaamet.<\/p>\n

T\u00e4iendavalt laiendatakse vastutust Keskkonnaameti kehtestatud lisatingimuste ja -piirangute rikkumise eest. Kui seni k\u00e4sitles regulatsioon peamiselt k\u00fcttimismahu rikkumisi, siis edaspidi h\u00f5lmab see ka muid n\u00f5udeid (nt suurkiskjate jahiga seotud teavitamine, bioproovid, SAK-iga seotud meetmed). See on uus asi ja siin peavad jahimehed olema t\u00e4helepanelikud n\u00f5uete t\u00e4itmisel.<\/p>\n

EJS-i muuseumi eksponaatidest<\/p>\n

Veel k\u00e4sitleti v\u00f5imalust juhatuse liikmete jahindusega seotud esemete talletamist muuseumi lauaplaadis.<\/p>\n

B\u00fcroo tegutseb EJS-i muuseumi n\u00e4itamise v\u00f5imaluste loomisega ja t\u00e4iendab ekspositsioonipindasid. Seoses sellega pakuti juhatuse liikmetele v\u00e4lja idee, et iga\u00fcks saab juhatuse liikmeks olemist j\u00e4\u00e4dvustada ka muuseumi keskele tehtava lauaplaadi sees oleva isikliku v\u00e4ikese esemega. See v\u00f5ib olla padrunikest, kuul, uluki kihv v\u00f5i k\u00fc\u00fcnis vms. See ei tohiks olla suur.<\/p>\n

M\u00e4lestusese valatakse lauaplaadi l\u00e4bipaistvasse ossa ja see on k\u00fclastajatele n\u00e4htav. Esemete omanike nimekiri saab olema selle k\u00f5rval. Eseme paigutamine lauaplaati ja oma olemasolu EJS-i juhatuses j\u00e4\u00e4dvustamine maksab 25 eurot ja see l\u00e4heb lauaplaadi tellimise kuludeks, mille maksumus on 600 eurot.<\/p>\n

P\u00f6\u00f6rdumisest \u00f5iguskantsleri poole<\/p>\n

Edasi andis Endrik Raun \u00fclevaate \u00f5iguskantsleri kirja kohta. Eesti Jahimeeste Selts p\u00f6\u00f6rdus \u00f5iguskantsleri poole, et saada \u00f5iguslik hinnang keskkonnaameti j\u00e4relevalvep\u00e4devuse ulatuse ja praktika kohta jahinduse ning relvakontrolli valdkonnas.<\/p>\n

Probleemina t\u00f5ime esile, et praktikas teostatakse kontrolle ka olukordades, kus jahipidamist ei toimu v\u00f5i isikud ei viibi enam jahialal, ning jahimeestele ei selgitata alati kontrolli \u00f5iguslikku alust ja eesm\u00e4rki.<\/p>\n

P\u00f6\u00f6rdumises paluti hinnata, kas keskkonnaametil on \u00f5igus kontrollida relvi, dokumente ja isikuid v\u00e4ljaspool jahipidamist (sh s\u00f5idukites ja avalikus ruumis), samuti piirata isikute liikumisvabadust v\u00f5i teostada j\u00e4relevalvet jahiseltsi territooriumil p\u00e4rast jahi l\u00f5ppu. T\u00e4helepanu juhitakse ka ebaselgusele Keskkonnaameti ja Politsei- ja Piirivalveameti p\u00e4devuse piiritlemisel relvade kontrollimisel.<\/p>\n

EJS peab vajalikuks, et j\u00e4relevalve oleks selgelt seadusest tulenev, proportsionaalne ja l\u00e4bipaistev ning palub \u00f5iguskantsleri seisukohta, et \u00fchtlustada praktikat ja tagada \u00f5igusselgus.<\/p>\n

Praegu olemasoleva info p\u00f5hjal saatis \u00f5iguskantsler kirja vastamiseks kliimaministrile.<\/p>\n

Ulukite DNA uuringutest<\/p>\n

Edasi andis Endrik Raun \u00fclevaade kohtumisest kliimaministeeriumis DNA uuringute osas.<\/p>\n

Raun\u00a0selgitas, et jahimeestena tajume hetkel, et t\u00e4naseid ulukite seire- ja loendusandmeid ei peeta piisavateks ja usutavateks nende p\u00f5hjal j\u00e4relduste tegemisteks suurkiskjate ohjamiseks.<\/p>\n

Rauni s\u00f5nul on enne kohtumist ministeeriumis kokku saadud ka Maa\u00fclikooli ja Tartu \u00fclikooli esindajatega. \u00dcheks v\u00f5imalikuks lahenduseks oleme pakkunud valideerida ja populatsioonidele arvukuse hinnangu andmiseks kasutada DNA proove, nagu seda laialdaselt muu maailm teeb. Samas kuigi ka DNA proovide puhul on vea hinnang 10-15%, annaks see parema pildi, mille alusel saaks arvukuse hinnangud kokku leppida.\u00a0<\/p>\n

Keskkonnaministeeriumi ametnike\u00a0s\u00f5nul on ministeeriumi tasandil DNA uuringute l\u00e4biviimist mitmeid kordi arutatud. Seire teema on p\u00f5him\u00f5tteline ja strateegiline otsus, et suurkiskjate ohjamine ning majandamine oleks \u00fchiskonnas l\u00e4bipaistev ning k\u00f5ikidele osapooltele arusaadav. Koosolekul lepiti kokku, et DNA-l p\u00f5hinev seiremetoodika ja juhtimismudel kirjutatakse t\u00e4psemalt lahti, kaasates sellesse ka partnerid.<\/p>\n

J\u00e4rgmise juhatuse koosoleku ajaks m\u00e4\u00e4rati 9. aprilliks. <\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Fotod: EJS Kolmas selle aasta korraline juhatuse koosolek toimus Tallinnas EJS-i majas ja veebis. Koosolekut juhtis Margus Puust…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":131525,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[12],"tags":[26,27,404,37,33,35,34,36,31,32,21,59762,59763,25205,42362,59764,15592,28,29,25133,19,25,6768,5463,1397,23,24,22,20,294,30],"class_list":["post-131524","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-eesti","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-droon","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-jahieeskiri","tag-jahipiirkond","tag-jahis","tag-jahiseadus","tag-jahitrofee-hindamine","tag-juhatus","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-looduskaitseseadus","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-sak","tag-seakatk","tag-sigade-aafrika-katk","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-uuring","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116245318037360539","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/131524","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=131524"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/131524\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/131525"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=131524"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=131524"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=131524"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}