{"id":131548,"date":"2026-03-17T16:23:13","date_gmt":"2026-03-17T16:23:13","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/131548\/"},"modified":"2026-03-17T16:23:13","modified_gmt":"2026-03-17T16:23:13","slug":"tsahkna-eesti-on-valmis-arutama-vagede-saatmist-hormuzi-vaina-eesti","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/131548\/","title":{"rendered":"Tsahkna: Eesti on valmis arutama v\u00e4gede saatmist Hormuzi v\u00e4ina | Eesti"},"content":{"rendered":"

USA president Donald Trump kutsus laup\u00e4eval riike \u00fcles saatma laevu Hormuzi v\u00e4ina julgeolekut tagama. V\u00e4ina l\u00e4bib umbes viiendik maailma naftatarnetest.<\/p>\n

Tsahkna nentis, et olukord Hormuzi v\u00e4inas on v\u00e4ga keeruline ning puudutab maailma varustuskindlust nii nafta, gaasi kui ka v\u00e4etise asjus. Olukorra rahunemist v\u00e4lisminister ei n\u00e4e.<\/p>\n

“Ameerika \u00dchendriikide president on \u00f6elnud, et ootab NATO liitlastelt tuge, aga selle andmine ei k\u00e4i abstraktselt. Eesti positsioon on, et kui Ameerika \u00dchendriigid selle teema n\u00e4iteks NATO-s v\u00f5i bilateraalselt t\u00f5statavad, siis oleme kindlasti valmis neid k\u00fcsimusi arutama,” lisas ta.<\/p>\n

V\u00e4lisministri s\u00f5nul on k\u00f5igepealt vaja selgeks teha, millist abi ja tuge USA soovib ning mis oleks selle eesm\u00e4rk.\u00a0<\/p>\n

“Kui r\u00e4\u00e4gime s\u00f5jalisest abist, peavad olema v\u00e4ga selged plaanid,” r\u00f5hutas Tsahkna. “Hetkel v\u00f5ime \u00f6elda, et Euroopa pool ei ole teadlik Ameerika \u00dchendriikide strateegilistest eesm\u00e4rkidest. Ausalt \u00f6eldes ei olnud me teadlikud ka siis, kui see s\u00f5da algas, nii et selles m\u00f5ttes on seal palju k\u00fcsimusi.”<\/p>\n

Ta r\u00f5hutas, et\u00a0 Eesti on olnud Ameerika \u00dchendriikidele l\u00e4bi aja usaldusv\u00e4\u00e4rne partner, kui vaadata\u00a0kasv\u00f5i Iraagi v\u00f5i Afganistani missioone ning et Eesti on alati oma liitlasele toeks, kui seda vaja on.<\/p>\n

Eestil on kolm miinit\u00f5rjelaeva ning tegevv\u00e4elased k\u00e4ivad nii suuremate kui ka v\u00e4iksemate koosseisudega v\u00e4lisoperatsioonidel. Praegu ei ole veel selge, milline oleks Eesti v\u00f5imalik panus Hormuzi v\u00e4inas.<\/p>\n

Eesti miinijahtija Sakala Autor\/allikas: Kaitsev\u00e4e peastaap<\/p>\n

“See k\u00f5ik s\u00f5ltub tegelikult sellest, mida Ameerika \u00dchendriigid \u00fcldse k\u00fcsivad, kui nad k\u00fcsivad. T\u00e4naseks hetkeks ei ole NATO tasemel ametlikku k\u00fcsimist toimunud. On erinevad liitlasriigid, kes on valmis teemat arutama, aga on ka neid \u2013 n\u00e4iteks Saksamaa ja britid \u2013, kes on \u00f6elnud, et nad ei n\u00e4e oma v\u00e4gede sinna saatmist. See k\u00f5ik on veel nii toores,” s\u00f5nas Tsahkna.<\/p>\n

V\u00e4lisminister t\u00f5des, et Eestil ei ole palju v\u00f5imekusi, millega panustada.\u00a0<\/p>\n

“Me peame arvestama ka seda, et seesama Hormuzi v\u00e4in on kohati pisut rohkem kui 30 kilomeetrit lai. Kui r\u00e4\u00e4gime teoreetiliselt laevadest v\u00f5i mere navigatsioonist, siis see t\u00e4hendaks, et ka rannik tuleks v\u00f5tta kontrolli alla, kuna sealt on v\u00f5imalik v\u00e4ga lihtsalt tabada k\u00f5ike, mis mere peal liigub,” s\u00f5nas Tsahkna.<\/p>\n

Ta r\u00f5hutas, et olukord on s\u00f5jaliselt v\u00e4ga keeruline ning ka Venemaa poolt tulev oht Euroopas ei ole kusagile kadunud. “Ta s\u00f5dib t\u00e4ie j\u00f5uga Ukrainas ja \u00e4hvardab samamoodi meie regiooni, nii et see on komplekssem pilt. Ma ei n\u00e4e, et see olukord L\u00e4his-Idas kuidagi lihtsalt ja kiiresti laheneks.”<\/p>\n

Kui NATO ega Euroopa Liit ei leia konsensust operatsioonil osaleda, v\u00f5ib Eesti panustada ka eraldi riikide grupis.<\/p>\n

“Kui vaatame viimaste aastak\u00fcmnete erinevaid missioone, siis on need tavaliselt toimunud koalitsioonide n\u00e4ol ehk formeerub mingisugune riikide \u00fchendus. NATO tervikmissiooni k\u00e4ivitamine \u2013 selle eesm\u00e4rk on kaitse \u2013 on alati palju keerulisem, sest see eeldab k\u00f5igi liikmesriikide n\u00f5usolekut, mida me hetkel v\u00f5ib-olla isegi ei n\u00e4e,” r\u00e4\u00e4kis Tsahkna.<\/p>\n

K\u00fcsimusele, kas Eesti riikidevahelistel l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimistel survestab liitlasi USA-le appi minema, vastas Tsahkna: “Eesti on v\u00e4lja \u00f6elnud oma poliitilised seisukohad: toetame Ameerika \u00dchendriike ja ka Iisraeli, mis puudutab Iraani re\u017eiimi n\u00f5rgestamist ning nende relvaprogrammide h\u00e4vitamist. Seda poolt me poliitiliselt toetame, kuid meie roll ei ole pidada l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimisi ega kutsuda teisi liikmesriike \u00fcles s\u00f5jaliselt sekkuma \u2013 iga riik otsustab ise.”<\/p>\n

“Eesti on NATO liitlasriigina laua taga ja suhtlus k\u00e4ib aktiivselt. R\u00e4\u00e4kisin alles eile \u00f5htul meie suursaadiku J\u00fcri Luigega ja sain \u00fclevaate, kes kellega mida on arutanud. Eesti on selles kogukonnas aktiivne,” lisas ta.<\/p>\n

Mihkelson: oluline on veenda liitlasi \u00dchendriikidele appi minema<\/p>\n

V\u00e4liskomisjoni esimehe Marko Mihkelsoni s\u00f5nul n\u00e4itab L\u00e4his-Idas toimuv, et Ameerika \u00dchendriigid ei suuda ilma liitlasteta saavutada sellist edu, nagu president Donald Trump on lootnud.<\/p>\n

“Ta v\u00f5ib-olla t\u00f6\u00f6tab siiski ka selle nimel, mis on l\u00f5ppkokkuv\u00f5ttes Eesti julgeolekupoliitika huvides \u2013 et liitlasruum on vajalik k\u00f5igile osalisriikidele, sealhulgas ka Ameerika \u00dchendriikidele,” \u00fctles Mihkelson.<\/p>\n

Tema s\u00f5nul on m\u00f5ttekoht see, milline v\u00f5iks olla liitlaste panus rahvusvaheliste mereteede lahtihoidmisele.<\/p>\n

“Ma arvan, et siin ei tohiks olla ruumi sellisele arutule \u00fclbitsemisele, et “vaadake, enne te s\u00f5imasite meid ja n\u00fc\u00fcd te tahate meie abi”. Maailma majanduses toimuv on k\u00f5igi meie huvides. Kohti, kus on vaja t\u00e4helepanu, on lisaks Hormuzi v\u00e4inale veelgi, eriti kui peame silmas n\u00e4iteks Jeemeni huthide tegevust samasuguse kaubatee h\u00e4irimisel Punasel merel,” r\u00e4\u00e4kis Mihkelson.<\/p>\n

Marko Mihkelson Autor\/allikas: Siim L\u00f5vi \/ERR<\/p>\n

Mihkelsoni hinnangul tuleks liitlastega L\u00e4his-Idas toimuvast r\u00e4\u00e4kida ka Ukraina-v\u00f5tmes.<\/p>\n

“Ameerika liitlastega tuleb r\u00e4\u00e4kida ka sel teemal, sest me n\u00e4eme, et Venemaa ei ole oma agressiooni peatanud. Ta ei taha tegelikult saavutada rahu tingimustel, mis oleksid ennek\u00f5ike ukrainlaste huvides. Venemaa n\u00f5uab kapitulatsiooni, mitte rahu. Selles olukorras peavad ka Ameerika liitlased aru saama, et panus, mis on rahu saavutamiseks Ukrainas tehtud, on ebapiisav,” \u00fctles ta.<\/p>\n

“M\u00f5elgem kasv\u00f5i sellele, et Iraan peab koos Venemaaga seda s\u00f5da Euroopa vastu. Esimene Iraani droon tabas Ukrainas sihtm\u00e4rki aprillis 2022, seega ei saa neid konflikte n\u00e4ha eraldiseisvate s\u00f5dadena,” lisas ta.<\/p>\n

Suurbritannia peaminister Keir Starmer ja Saksamaa liidukantsler Friedrich Merz \u00fctlesid esmasp\u00e4eval, et see ei ole NATO s\u00f5da.<\/p>\n

“See on alati selline eufemism, et mis see siis t\u00e4pselt on,” kommenteeris Mihkelson. “Me n\u00e4eme, et meie liitlane T\u00fcrgi on juba tegelikult olnud osaliselt sihtm\u00e4rk. NATO s\u00f5da on alati siis reaalsus, kui \u00fchte meie liitlasriiki r\u00fcnnatakse. K\u00fcsimusele, kas toimuv m\u00f5jutab meie julgeolekut, on vastus “loomulikult” \u2013 ning seda mitte ainult kaudselt, vaid ka vahetult.”<\/p>\n

Liitlaste \u00fcksteisesuunaline parastamine l\u00f5huks liitlasruumi ja tooks kasu vaid Venemaale, t\u00e4heldas Mihkelson.<\/p>\n

Mihkelsoni hinnangul ei peaks praegu Eesti kaaluma s\u00f5jaliste vahendite saatmist, kuna riigi enda julgeolekukeskkond on d\u00fcnaamiline, k\u00fcll aga peaks Eesti tegema aktiivset diplomaatilist t\u00f6\u00f6d, et t\u00f5statada liitlaste seas teemasid, mis on olulised \u00fchtsuse hoidmisel ja \u00fchtse strateegia kujundamisel.\u00a0<\/p>\n

Mihkelson r\u00f5hutas, et Eesti \u00fclesanne on selgitada Euroopa riikidele, et USA aitamine ja \u00fcheskoos tegutsemine on k\u00f5igi huvides. Ta t\u00f5i v\u00e4lja, et P\u00e4rsia lahel toimuv m\u00f5jutab maailmamajandust ega ole \u00fcksnes ameeriklaste mure.\u00a0<\/p>\n

“Siit tehakse j\u00e4reldusi selle kohta, kas me oleme suutelised rahvusvaheliselt tagama mereteede lahtiolekut v\u00f5i mitte ning kas meil on selleks piisavalt j\u00f5udu ja poliitilist tahet. Isolatsiooni m\u00e4ngimine kindlasti kaasa ei aita. On selge, et \u00fcksk\u00f5ik, kuidas see s\u00f5da hetkel ka ei l\u00f5peks, jagub ebastabiilsust L\u00e4his-Idas t\u00f5en\u00e4oliselt veel p\u00e4ris pikaks ajaks. See t\u00e4hendab, et kui me ei p\u00f6\u00f6ra sinna t\u00e4helepanu koost\u00f6\u00f6s liitlastega, siis me ka oma julgeolekut ei tugevda,” \u00fctles Mihkelson.<\/p>\n

Pevkur: peame olema valmis seda arutelu pidama<\/p>\n

Kaitseminister Hanno Pevkur (RE) \u00fctles “Aktuaalsele kaamerale”, et Hormuzi v\u00e4ina sulgemine toob kaasa v\u00e4ga laialdased m\u00f5jud ning liitlaste \u00fchine \u00fclesanne on vaadata, kuidas see v\u00f5imalikult kiiresti \u00e4ra lahendada.\u00a0<\/p>\n

“Kui \u00fchel liitlasel on ettepanek teemat arutada, siis on igati m\u00f5istlik vaadata, mida me saame \u00fchiselt teha. Praegu konkreetselt midagi k\u00fcsitud ei ole. Kui ameeriklastel on selgem arusaamine, mida nad liitlastelt ootavad, siis peame olema valmis seda arutelu pidama,” r\u00e4\u00e4kis Pevkur.<\/p>\n

Kaitseminister Hanno Pevkur Autor\/allikas: Ken M\u00fcrk\/ERR<\/p>\n

Ta r\u00f5hutas, et hetkel puudub arusaamine, mida t\u00e4pselt oodatakse. Kaitseminister m\u00e4rkis, et \u00fcks aktiivsemaid meetmeid, millega Eesti on NATO tegevustes osalenud, on miinit\u00f5rjegrupp.\u00a0<\/p>\n

“Kas sinna kaasatakse NATO miinit\u00f5rjegrupp v\u00f5i oodatakse mingit demineerijate panust v\u00f5i hoopis laevakaitsemeeskondade panust \u2013 selle kohta on hetkel vara midagi \u00f6elda,” lisas Pevkur.<\/p>\n

Kaitseminister selgitas, et Hormuzi v\u00e4ina on \u00fcsna keeruline kaitse all hoida, sest selle kitsamates kohtades on tegemist 30\u201340 kilomeetri laiuse v\u00e4inaga, ning v\u00e4ga suur osa laevatatavast osast on Iraani rannikule l\u00e4hemal, mis t\u00e4hendab, et laevad on suurt\u00fcki laskeulatuses.<\/p>\n

“Suurt\u00fckkide vastu kaitse \u00fclesseadmine t\u00e4hendab seda, et sa pead kontrollima ka kaldajoont ning seet\u00f5ttu ei ole see kindlasti v\u00e4ga lihtne \u00fclesanne,” s\u00f5nas ta.<\/p>\n

Pevkuri s\u00f5nul on m\u00f5istlik arutada v\u00e4ina kaitset NATO-s, kuna seal on olemas selleks struktuurid ja korralduslik pool. “Kuid meil on Ameerika liitlastega olnud ka kahepoolseid kokkuleppeid, n\u00e4iteks viimati Iraagis Erbilis,” lisas ta.<\/p>\n

\n\t\t\t\t\tAllikas:
\n\t\t\t\t\tMarko Mihkelsoni intervjueeris Indrek Kiisler; Hanno Pevkurit intervjueeris Maria-Ann Rohem\u00e4e<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"USA president Donald Trump kutsus laup\u00e4eval riike \u00fcles saatma laevu Hormuzi v\u00e4ina julgeolekut tagama. V\u00e4ina l\u00e4bib umbes viiendik…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":131549,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[80],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,590,31,32,21,46527,1925,4376,28,29,95,1131,878,59767,19,25,23,24,22,325,20,30,92,93,94],"class_list":["post-131548","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-maailm","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-euroopa-liit","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-hormuzi-vain","tag-iraan","tag-lahis-ida","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-maailm","tag-margus-tsahkna","tag-marko-mihkelson","tag-miinijahtija","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-usa","tag-uudised","tag-viimased-uudised","tag-world","tag-world-news","tag-worldnews"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116245443874945109","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/131548","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=131548"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/131548\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/131549"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=131548"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=131548"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=131548"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}