H\u00e4sti toimiv tervishoius\u00fcsteem ei ole pelgalt sotsiaalne kulu, vaid otsene ja strateegiline panus Eesti majanduse arengusse, kirjutab T\u00f5nu Mertsina.<\/p>\n
Tervemad inimesed elavad kauem ja t\u00f6\u00f6tavad efektiivsemalt. See t\u00e4hendab suuremat t\u00f6\u00f6v\u00f5imet, tootlikkust ja pikemaid karj\u00e4\u00e4re, mis omakorda kasvatavad nii maksutulusid kui ka v\u00e4hendavad koormust tervishoius\u00fcsteemile.<\/p>\n
Ent sellise positiivse ahela toimimiseks peab tervishoid olema inimestele k\u00e4ttesaadav. Kuigi Eesti inimesed peavad tervishoiuteenuseid kvaliteetseks, on rahulolematus arstiabi k\u00e4ttesaadavusega suur. \u00dcks p\u00f5hjus on s\u00fcsteemi alarahastatus.<\/p>\n
Tervishoiukulud kasvavad kiiresti<\/p>\n
2023. aastal moodustasid Eesti valitsussektori tervishoiu kogukulud 6,5 protsenti SKP-st. Euroopa Liidus oli see n\u00e4itaja keskmiselt 7,3 protsenti ja Soomes 7,6 protsenti SKP-st. Enam kui pooltes Euroopa Liidu riikides olid tervishoiukulud majanduse mahtu arvestades Eestist suuremad.<\/p>\n
Kui aga v\u00f5rrelda tervishoiukulude osakaalu valitsussektori kogukuludest, siis olid need 2023. aastal Eestis ja Euroopa Liidus keskmiselt \u00fcsna sarnased, ligi 15 protsenti. P\u00f5hjus, miks Eestis valitsussektori tervishoiukulude osakaal SKP suhtes madalam on, seisneb meie v\u00e4iksemates valitsussektori tuludes. Kui n\u00e4iteks Eestis olid need eelmisel aastal ligi 43 protsenti SKP-st, siis EL-is keskmiselt 46 protsenti. See erinevus t\u00e4hendas meile EL-i keskmisega v\u00f5rreldes ligi 1,2 miljardi euro v\u00f5rra v\u00e4iksemat valitsussektori tulu.<\/p>\n
Soome valitsussektori tulude ligi 53-protsendilise osakaalu juures oleks see vahe olnud aga lausa neli miljardit eurot. Valitsussektori tulud s\u00f5ltuvad paljuski maksutuludest ehk maksukoormusest. Eesti maksukoormus on pikemas ajav\u00f5rdluses k\u00fcll tasapisi t\u00f5usnud, kuid see j\u00e4\u00e4b teatavasti maha Euroopa Liidu keskmisest.<\/p>\n
OECD hinnangul kasvavad pikemas ettevaates selle liikmesmaade avaliku sektori tervishoiukulud keskmiselt kaks korda kiiremini kui valitsussektori tulud. Kuna tervishoiukulud kasvavad ka kogumajandusest kiiremini, v\u00f5ib pikemas ettevaates oodata nende kasvu j\u00e4tkumist SKP suhtes.<\/p>\n
N\u00e4iteks j\u00f5udsid nii Soome, Rootsi kui ka Euroopa Liidu riigid keskmisena Eesti \u00fclem\u00f6\u00f6dunud aastase tervishoiukulude osakaaluni SKP-st juba 18 aastat tagasi ehk 2007. aastal.<\/p>\n
Maksukoormuse t\u00f5stmisest ei piisa<\/p>\n
“Paratamatult tuleb seada prioriteete ning tervishoid ei ole ainus valdkond, mille rahavajadus ajas kasvab.”<\/p>\n
Tervishoiu rahastamise j\u00e4tkusuutlikkuse tagamiseks ei piisa ainult maksukoormuse t\u00f5stmisest ja see ei tohiks olla ka esimene valik. Tervishoid peab jagama niigi nappe ressursse teiste oluliste valdkondadega nagu riigikaitse, haridus, pensionid ja kliimaeesm\u00e4rgid. Paratamatult tuleb seada prioriteete ning tervishoid ei ole ainus valdkond, mille rahavajadus ajas kasvab. Viie protsendini SKP-st ulatuvad kaitsekulud, mida meil teha tuleb, on riigieelarvele v\u00e4gagi koormavad.<\/p>\n
Igasugune maksupoliitiline muudatus tuleb l\u00e4bi kaaluda, hinnates selle m\u00f5ju ettev\u00f5tluskeskkonnale, investeeringutele ja tarbimisele. Samuti ei ole j\u00e4tkusuutlik lahendus ainult inimeste omaosaluse suurendamine, sest see v\u00f5ib v\u00e4hendada osade inimeste ligip\u00e4\u00e4su tervishoiu teenustele.<\/p>\n
Viimastel aastatel on kiiresti kasvanud t\u00f6\u00f6andjate pakutav eraravikindlustus. N\u00e4iteks t\u00e4navu esimesel poolaastal oli Eesti Kindlustusseltside Liidu (EKL) andmetel nii kindlustatud 64 900 t\u00f6\u00f6tajat, mis oli \u00fcle \u00fcheksa protsendi Eesti t\u00f6\u00f6j\u00f5uturul h\u00f5ivatutest. Selle aasta esimese poolaastaga suurenes kindlustuslepingute arv aastases v\u00f5rdluses 17 protsenti ja EKL-i hinnangul on oodata kasvu j\u00e4tkumist.<\/p>\n
Seda kasvu piirab Eesti ettev\u00f5tete v\u00e4iksus. Erasektoris t\u00f6\u00f6tavad ligi pooled inimestest alla 20 t\u00f6\u00f6tajaga ettev\u00f5tetes, kus t\u00f6\u00f6andjatel on keerulisem lisah\u00fcvesid pakkuda. Tegemist on lisakindlustusega, mis t\u00e4iendab riiklikku ravikindlustust ja aitab veidigi v\u00e4hendada koormust riiklike raviteenuste j\u00e4rjekordadele.<\/p>\n
Tervisekassa poolt erameditsiini rahastamine on aastatega kasvanud ja tervishoiuteenust pakkuvate eraettev\u00f5tete osakaal on kiiresti t\u00f5usnud. See on suurendanud ambulatoorsete vastuv\u00f5ttude arvu ja osakaalu erakliinikutes. M\u00f5istlik oleks kaaluda erasektori osakaalu kasvatamist tervishoiuteenuste pakkumises. Konkurents peaks suurendama innovatsiooni ja efektiivsust.<\/p>\n
Tervishoid vajab mitmekesist ja pikaajalist rahastusmudelit. Rohkem tuleks otsida avaliku ja erasektori koost\u00f6\u00f6l p\u00f5hinevaid lahendusi, mis tagavad tervishoius\u00fcsteemi paindlikkuse, teenuse k\u00e4ttesaadavuse ja selle kvaliteedi. H\u00e4sti toimiv tervishoid ei ole \u00fcksnes sotsiaalne vajadus, vaid h\u00e4davajalik eeldus vastupidavale majandusele.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"H\u00e4sti toimiv tervishoius\u00fcsteem ei ole pelgalt sotsiaalne kulu, vaid otsene ja strateegiline panus Eesti majanduse arengusse, kirjutab T\u00f5nu…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":13193,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[12],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,1319,31,32,21,28,29,672,2198,2195,19,25,889,113,308,562,8737,6940,23,24,22,20,30],"class_list":{"0":"post-13192","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-eesti","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-ettevotlus","16":"tag-featured-news","17":"tag-featurednews","18":"tag-headlines","19":"tag-latest-news","20":"tag-latestnews","21":"tag-majandus","22":"tag-majanduskasv","23":"tag-maksukoormus","24":"tag-news","25":"tag-populaarseimad-lood","26":"tag-rootsi","27":"tag-soome","28":"tag-tervis","29":"tag-tervishoid","30":"tag-tervishoiukulud","31":"tag-tonu-mertsina","32":"tag-top-stories","33":"tag-topstories","34":"tag-uldised-uudised","35":"tag-uudised","36":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/13192","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=13192"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/13192\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/13193"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=13192"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=13192"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=13192"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}