{"id":131939,"date":"2026-03-18T07:25:08","date_gmt":"2026-03-18T07:25:08","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/131939\/"},"modified":"2026-03-18T07:25:08","modified_gmt":"2026-03-18T07:25:08","slug":"aktiivsus-ja-tahelepanuhairega-inimese-aju-tukastab-vaimse-pinge-ajal-psuuhika","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/131939\/","title":{"rendered":"Aktiivsus- ja t\u00e4helepanuh\u00e4irega inimese aju tukastab vaimse pinge ajal | Ps\u00fc\u00fchika"},"content":{"rendered":"<p>Aktiivsus- ja t\u00e4helepanuh\u00e4ire on paljusid inimesi kimbutav seisund, millele on viimastel aastatel \u00fcsna aktiivselt, m\u00f5nede arvates isegi h\u00e4irivalt aktiivselt t\u00e4helepanu juhitud.<\/p>\n<p>Austraalia teadlased on n\u00fc\u00fcd avastanud \u00fcllatava p\u00f5hjuse, miks aktiivsus- ja t\u00e4helepanuh\u00e4ire ehk ATH k\u00e4es kannatavatel inimestel on m\u00f5nikord raske pikemalt keskenduda.<\/p>\n<p>Elaine Pinggal Melbourne&#8217;ist Monashi \u00dclikoolist ja ta kolleegid on l\u00e4hemalt uurinud \u00e4rkvel olevate inimeste ajus aeg-ajalt ajutiselt ilmnevaid ajuaktiivsuse mustreid, mis muidu iseloomustavad magavaid inimesi.<\/p>\n<p>Teadlastel oli sugenenud kahtlus, et see eriskummaline n\u00e4htus v\u00f5iks aidata seletada aktiivsus- ja t\u00e4helepanuh\u00e4irega inimestel esinevaid t\u00e4helepanu hoidmise raskusi.<\/p>\n<p>Teadlased kutsusid katseid tegema \u00fcle 60 t\u00e4iskasvanud vabatahtliku, kellest pool olid ATH-ga, kuid ravimeid siiski ei tarvitanud, ja pool olid ATH-ta ehk neurot\u00fc\u00fcpilised inimesed.<\/p>\n<p><img decoding=\"async\" style=\"width: 100%;\" src=\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/09\/558447h58e7.png\"\/><\/p>\n<p>Katseisikutele anti \u00fclesandeid, mille t\u00e4itmine n\u00f5udis p\u00fcsivat t\u00e4helepanu. Samal ajal j\u00e4lgisid teadlased katseisikute ajuaktiivsust.<\/p>\n<p>Nad tuvastasid, et ATH-ga katseisikutel oli unetaolise ajuaktiivsuse ettetuleku juhtumeid \u00fclesande t\u00e4itmise ajal rohkem kui ATH-ta isikutel.<\/p>\n<p>Selgus ka, et just nende aktiivsusmustrite ilmnemise hetkedel kippus inimeste t\u00e4helepanu hajuma.<\/p>\n<p>Pinggal ja kaasautorid kirjutavad ajakirjas <a href=\"https:\/\/www.jneurosci.org\/content\/early\/2026\/03\/05\/JNEUROSCI.1694-25.2025\" target=\"_blank\" rel=\"noopener nofollow\">Journal of Neuroscience<\/a>, et unemustri puhangud v\u00f5ivad aidata seletada, miks tuleb ATH puhul \u00fclesandeid lahendades ette t\u00e4helepanu hajumisega seonduvaid raskusi nagu vigade tegemine, aeglasem reageering ja unisus.<\/p>\n<p>Teadlased t\u00f5devad, et niisugused muidu uneaega iseloomustavad ajuaktiivsusmustrite episoodid on tegelikult aju normaalne vastus vaimselt n\u00f5udlikule olukorrale. Vaimne pingutus v\u00e4sitab ja aju vajab pisut puhkust, nii nagu keha vajab puhkust f\u00fc\u00fcsilise pingutuse vahele.<\/p>\n<p>Unemustri puhanguid tuleb ette k\u00f5igil, aga ATH-ga inimestel m\u00e4rksa sagedamini kui teistel. Siin v\u00f5ibki siis peituda p\u00f5hjus, miks ATH-inimesel t\u00e4helepanu teistest rohkem hajub.<\/p>\n<p>Pinggal ja ta kolleegid tahavad n\u00fc\u00fcd edasi uurida, kas neil \u00f5nnestub t\u00e4helepanu hajumist mingite v\u00f5tetega v\u00e4hendada. On n\u00e4iteks teada, et helide abil saab une ajal ajulaineid muuta. V\u00f5ib-olla saab \u00f5igesti valitud helidest abi ka aju toetamiseks \u00e4rkvelolekuaja puhkehetkil.<\/p>\n<p>Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmasp\u00e4evast reedeni ca kell 8.35 ja laup\u00e4eval ca kell 8.25.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Aktiivsus- ja t\u00e4helepanuh\u00e4ire on paljusid inimesi kimbutav seisund, millele on viimastel aastatel \u00fcsna aktiivselt, m\u00f5nede arvates isegi h\u00e4irivalt&hellip;\n","protected":false},"author":2,"featured_media":131940,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[80],"tags":[52927,3840,3839,26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,28,29,95,19,25,23,24,22,3707,20,30,92,93,94],"class_list":["post-131939","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-maailm","tag-aju-aktiivsus","tag-aktiivsus-ja-tahelepanuhaire","tag-ath","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-maailm","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uni","tag-uudised","tag-viimased-uudised","tag-world","tag-world-news","tag-worldnews"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116248990466301476","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/131939","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=131939"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/131939\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/131940"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=131939"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=131939"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=131939"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}